2006. aasta sügisel toimunud valimiste tulemusena murdsid Rootsi paremerakonnad sotsiaaldemokraatide kauaaegse võimu ning taastasid pärast 12 aasta pikkust pausi parempoolse valitsuse Rootsi Kuningriigis.   

Parempoolsete Moderaatide, Kristlike demokraatide ning liberaalsete Rahvapartei ja Keskpartei moodustatud nelikliit nimega ”Allians för Sverige” mõjus sotside võimutsemisest väsinud ühiskonnale positiivse alternatiivina, mida kinnitas kõigi nelja erakonna poolt kogu kampaania vältel selgelt väljendatud koostöötahe. Sama koosseisuga koalitsiooni olid Moderaadid püüdnud moodustada juba neli aastat varem, kuid erimeelsused kesise valimistulemuse saavutanud erakondade vahel nurjasid tookord koostöö.  

Valimistel võidukaks osutunud paremerakondade esindajad. Paremalt teine praegune peaminister Frederik Reinfeldt.  Foto: Ulrika Vendelbo     

Kindlasti oli parempoolsete võidul (Moderaadid saavutasid parima tulemuse alates 1928. aastast!) palju põhjusi. Silma torkasid nii värske kuvand „Uued Moderaadid” kui ka allianssi juhtinud 2003. aastal valitud noor liider Frederik Reinfeldt, kuid vaieldamatult peitus peamine edu võti kontrastis konkreetsete ettepanekutega välja tulnud ja koostöötahtelise nelikliidu ning väsinud sotsiaaldemokraatliku erakonna vahel, kes väljendas omalt poolt jätkuvat soovimatust läheneda kahele ülejäänud opositsioonierakonnale: vasakpoolsetele ja rohelistele.   

Paralleeli võib siinkohal tõmmata 1999. aasta Riigikogu valimiste eel välja reklaamitud ja edu toonud Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate moodustatud kolmikliiduga. 2003. aasta valimistel konkureerinud Isamaaliit ja Res Publica on juba ühinenud, mis on kindlasti samm õiges suunas. Killunemine parempoolsete jõudude vahel hakkab viimastel aastatel Euroopa kesk- ja idaosa riikides muutuma krooniliseks. Keerulised ja vastuolulised koalitsioonid läbisegi mitmesuguste populistlike liikumistega on võimul enamikus nn uutes Euroopa Liidu liikmesriikides.   

Meie Eestis peaksime pilgud pöörama rohkem oma põhja- ja läänenaabrite poole, kes on näidanud head eeskuju. Rootsis on paremerakondade killunemine kestnud rohkem kui sajandi. Selle eest on ka makstud rohkem kui poole sajandi pikkuse opositsionäärirolliga parlamendis. Meil ei ole nii palju aega, “Allianss Rootsi eest” annab meile märku, et allianss Eesti eest on samuti võimalik, ning loodame selle sündi näha kui mitte enne 4. märtsil toimuvaid Riigikogu valimisi, siis kindlasti pärast seda uue valitsuse moodustamisel.