Euroopal peaks justkui olema ühtne turg – ühtne reeglistik, mis tähendab, et kõikidel Euroopa kodanikel ja ettevõtetel on võrdne vabadus töötada või ajada äri ükskõik millises Euroopa Liidu 27 liikmesriigist. Brüsselis käib iga päev arutelu selle üle, et ühtset turgu on vaja täiustada, kuid me usume seda üksnes siis, kui meil sellest oma igapäevaelus mingit praktilist kasu tõuseb. Minu jaoks on just see selgeim näide selle kohta, et ühtne turg ei toimi ikka veel korralikult.
 
Ühtne turg on kõigi Euroopa Liidu kodanike jaoks olnud edulugu, mis on aidanud luua uusi kvaliteetseid töökohti ning avanud Euroopa ettevõtetele uusi turge. Euroopa Rahvapartei on pidevalt olnud ühtse turu edasiarendamise kindel toetaja.
 
Me kõik näeme iga päev arvukalt ühtse turuga seotud probleeme. Mõne inimese ametialast kvalifikatsiooni ei tunnustata teises liikmesriigis. Teisel jälle ei kehti võõrriigis töötades sotsiaalkindlustus, kui tema elukoht on endiselt kodumaal. Paljud ei saa kõikidest Euroopa Liidu liikmesriikidest interneti teel oste sooritada. Enamikul meist tuleb välismaal arstiabi saades maksta rohkem kui üks kord, rääkimata sellest, et vahel on teises liikmesriigis võimatu avada pangaarvet. Kindlasti oskaks igaüks tuua veel palju sarnaseid näiteid. ELi statistika kohaselt vajab reguleerimist veel 150 kitsaskohta ja lünka, millest üks suuremaid on teenindussektoris.
 
Kuid lisaks tõeliselt ühtse turu puudumise otsestele tagajärgedele, mida me näeme oma igapäevaelus, tekitab see suuri probleeme ka Euroopa majandusele. See tähendab, et me ei suuda saavutada mastaabisäästu, mis tagaks majanduskasvu järjepidevuse ja uute töökohtade loomise mitte ainult praegu, vaid ka tulevaste põlvede jaoks. Üksnes Euroopa tasandil tegutsedes suudame üle saada praegusest majanduskriisist ja saavutada kestva ja pikaajalise heaolu.
 
Ühtse turu seadused on küll tugevad, nende rakendamine aga puudulik. Selle kasutamata potentsiaali kasutuselevõtmiseks peavad kõik osapooled andma oma panuse. Usume, et oleme seda teinud teenuste direktiivi ja kvalifikatsioonide tunnustamise direktiivide vastuvõtmisega.
 
Euroopa Komisjon peab nende õigusaktide rakendamist liikmesriikides kindlameelsemalt nõudma. Eelkõige peavad aga liikmesriikide valitsused täitma oma lubadused ja pidama kinni omavahelistest kokkulepetest. Kui õigusi ei järgita ega kohaldata, jätavad liikmesriikide valitsused meid ilma arvukatest eelistest, mida Euroopa meile tegelikult pakub.
 
Rööbiti Euroopa Komisjoni innustamisega, et see tõhustaks ühtse turu rakendamist ja jõustamist, kutsub ERP fraktsioon otsusekindlale ja kooskõlastatud tegevusele veel kolmes valdkonnas, eesmärgiga kiirendada ühisest kriisist ülesaamist: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu ja uute töökohtade loomise stimuleerimine; bürokraatia vähendamine ettevõtjate vabastamiseks tarbetust paberimäärimisest ning majanduskasvu ja tööhõivet edendavate struktuurireformide elluviimine kõigis liikmesriikides. Need meetmed aitavad kõrvaldada tõkked, mis praegu tekitavad siseturul ja sellest tulenevalt ka meie igapäevaelus tõelisi probleeme.
 
Seoses esimesega meie neljast ettepanekust kutsus ERP fraktsioon hiljuti Euroopa Komisjoni viivitamata keskenduma mõnele tähtsale ühtset turgu käsitlevale direktiivile, eriti hilinenud maksete direktiivile ja tarbijaõiguste direktiivile. Nende direktiivide rakendamine peab kõigis liikmesriikides toimuma kiiremini ja ühetaolisemalt. Sellest tõuseb otsene kasu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kogu ärikeskkonnale ja kõigile kodanikele.
 
Ehkki 28% tavalistest eurooplastest oleksid valmis töötama välismaal, on siin tohutuks takistuseks see, et mõnes Euroopa riigis ei tunnustata nende ametialast kvalifikatsiooni, mille saavutamiseks nad nii palju vaeva nägid. Tervelt 800 elukutset on endiselt reguleeritud üksnes riiklike õigusaktidega! Nende hulgas on igasuguseid töid: juuksuritest arstideni ja advokaatidest kelneriteni.

 
Ida-Euroopa riikide suursaadikud saabuvad 5. aprillil 2012 debatile veebisaidi üle, mille pani veebruaris üles äärmusparempoolne Vabaduspartei, et koguda kaebusi „häirivate” Ida-Euroopa võõrtööliste vastu. Vabaduspartei toetab parlamendis paremtsentristlikku hollandi vähemust, kuid ei kuulu valitsusse. Partei antiislamistist liider Geert Wilders mõisteti möödunud aastal vihakõne-süüdistuses õigeks. Foto: Scanpix
 
 
ERP fraktsiooni teine ettepanek puudutab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, sest 85% kõikidest ELis ajavahemikus 2002–2010 loodud uutest töökohtadest on tekkinud väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, eeskätt uutes firmades. Toetada Euroopa 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtet ning nende suutlikkust toimival siseturul (sealhulgas selle digimõõtmes) edukalt hakkama saada – see on kriisist ülesaamise võtmetegur. Me peame hoolima ettevõtjatest ja sellest, kas nad suudavad edasi areneda. Me peame hoolima perefirmadest. Rahvusvaheliste korporatsioonide jaoks, mis on majandusele küll olulised, on bürokraatiakoorem kergem taluda ja juurdepääs rahastamisele lihtsam. Tänu oma suurusele on ka piiriülene tegevus nende jaoks hõlpsam kui väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel.
 
Kolmandaks tekitab ELi õigusaktide vigane või puudulik rakendamine märkimisväärseid, kuid täiesti välditavaid halduskulusid, mida saaks paremini investeerida mujale. See näitab, et suures osas vastutab tüütu paberimäärimise eest just riigi tasand. Kuid ka Euroopa tasand peab end parandama. Seetõttu tegigi ERP fraktsioon ettepaneku püstitada uus kõrge eesmärk paberimäärimise vähendamiseks, kehtestades kindlad näitajad, mis tuleks saavutada 2015. aastaks. ERP eesmärk on vähendada bürokraatiat veel 25% võrra – lisaks 25%-lisele kärpele, millega oleme juba hakkama saanud.
 
Ja lõpetuseks – ei saa mööda vaadata struktuurireformide vajalikkusest uute töökohtade loomisel ja sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse kindlustamisel. Loomulikult tuleb investeeringuid teha hoolikalt kaaludes ja sihtotstarbeliselt, kuid samas tuleb meeles pidada, et usaldusväärne finantssituatsioon on jätkusuutliku kasvu aluseks. Erinevalt meie kolleegidest sotsialistide ja roheliste leeris, kes usuvad, et kriisist saab väljuda kulutuste tegemise abil, olen mina veendunud, et sellest saab ainult välja kasvada – kui me tegutseme targalt. Majanduskasv loob uusi töökohti, kulutamine aga üksnes mürgitab nii praeguse kui ka tulevase majanduskasvu pinnast.
 
Kriisist väljumiseks ei ole mingit muud võluretsepti kui poliitiline tahe, julgus rääkida oma kodanikele tõtt ja tegutseda vastavalt antud lubadustele. Liikmesriigid peavad teoks tegema oma lubadused ja täitma sõlmitud kokkulepped meie ühise heaolu suurendamiseks. Me kõik saame parandada enda ja oma perede elukvaliteeti, kui meil on julgust valida täna see, mis on õige, ja loobuda kergest võimalusest „saada kaup kohe kätte ja maksta homme”. 




AUTORIST
Joseph Daul on Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni esimees Euroopa Parlamendis