Maailmavaade > nr22-2014

Muutuste lävel korduma kippuvas ajaloos

aprill 2014

2014. aasta on Brüsselist vaadatuna kokkuvõtete, otsade kokku tõmbamise ning ka uue alguse aasta. Eestil ja üheksal teisel liikmesriigil möödub kümme aastat Euroopa Liidu liikmeks saamisest. Läbi saab Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu ametiaeg, juulist alustab uus koosseis ning sügiseks peaks ametisse astuma ka uus Euroopa Komisjon. Aga mis on ja kuidas toimib see kaugel Brüsselis asuv Euroopa Parlament? Mis tööd teeb üks Eestist valitud Europarlamendi saadik tegelikult?

Käesoleva aasta esimest poolt võiks maailma mastaabis nimetada aga muutuvate geopoliitiliste paradigmade poolaastaks. Toimusid Maidani suurdemonstratsioonid ja valitsuse kukutamine Ukrainas, mis andsid ettekäände Venemaale invasiooniks Krimmi ning info- ja propagandasõja alustamiseks nii idas kui ka läänes. Krimmi invasiooniga rikuti pea kõiki rahvusvahelisi lepinguid, mis reguleerivad riikide enesemääramist, ning samuti Budapesti memorandumit, millele Ukraina alla kirjutas tingimusel, et tagatakse riigi julgeolek ja territoriaalne terviklikkus.

Reaalse sõjalise konflikti oht Euroopa piiri ääres on aktiveerinud nii USA huvi Euroopa vastu kui pannud ka ELi liikmesriigid järele mõtlema oma julgeolekugarantiide üle. Putini otsene revanšism ja fašistliku retoorika kasutamine on lõpuks viinud ka muidu ükskõiksete või lausa sõbralike ELi riigipeade teadvusse, et tegemist ei ole pelga ähvarduse, vaid reaalse ohuga julgeolekule ja Euroopa tulevikule. On kurioosne, et Putini lähimad liitlased Euroopas tunduvad kuuluvat populistide-äärmuslaste, eriti paremäärmuslaste hulka. Viimatised valimised Euroopas näitavad kahjuks tõusutrende populistidele, kes inimesi lihtsustatud ja propagandistlike sõnumitega peibutavad.

Kümme aastat Euroopa Liidus ja NATOs on Eesti jaoks ilus edulugu, aga meelsused ja tendentsid Venemaal ning ka Euroopas viitavad, et on tekkimas murdepunkt, kus nii Euroopal kui ka Eestil tuleb oma eksistents uuesti mõtestada ja oma julgeolekugarantiid väga selgelt määratleda.