Oleks ikka pidanud vastu hakkama... Nii ütlesid 1944. aastal Sinimägedes ja Emajõel võidelnud mehed 1939. ja 1940. aasta sündmuste peale mõteldes. Neist ütlemistest sündiski raamat „Sügissõda 1939“. See on Mart Laari esimene ilukirjanduslik teos, alternatiivajalugu sellest, mis oleks võinud juhtuda, kui Eesti oleks 1939. aasta sügisel Nõukogude Liidu nõudmised tagasi lükanud ning Eesti ja N Liidu vahel oleks alanud sõda. Romaani esimene osa „Punane torm tõuseb“ kujutab sõja eellugu, selle puhkemise asjaolusid ja algust. Soome Talvesõja eeskujul nimetab autor toimuvat Sügissõjaks, kuna see algas mõni kuu varem kui Talvesõda. Raamatus on arvukalt dokumente, mis suures osas on ehtsad ja näitavad, et ka tegelikult oli 1939. aasta septembris sõda Eestile väga lähedal. Kui Eesti oleks käitunud nagu Soome ja läbirääkimistega venitanud, oleks N Liit Eestit üsna kindlalt rünnanud ja siis ei oleks Eestil enam valikuid olnud. Ajaloolised on ka enamik raamatu tegelasi, ehkki nende saatused kujunesid tegelikkuses hoopis teistsuguseks. Eestit on raamatus kujutatud võimalikult sellisena, nagu ta 1939. aastal oleks võinud olla, ning kumbki pool sõdib relvastusega, mis talle sel ajal oli kättesaadav.