Kaasaegse majandussüsteemi energiaallikaks ning edu toojaks on väikeettevõtlus. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (ingl k small and medium-sized enterprises, SMEs, eesti k VKEd) on peamised uute töökohtade loojad Euroopas, mistõttu on ka Euroopa Liidu lootus VKEde abil majanduskasvu stimuleerida kõrge. VKEdest on saanud Euroopa majanduse alustalad, nende loodud on kaks kolmandikku erasektori töökohtadest.
Euroopa Komisjon määratleb väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid kui ettevõtteid, milles töötab alla 250 inimese ning mille käive on väiksem kui 50 miljonit eurot. Euroopa Liidus on 23 miljonit VKEd, mis moodustab 99,8% kõigist liikmesriikides tegutsevatest ettevõtetest. Neist suurem osa on seejuures mikroettevõtted (91,5%) ehk firmad, kus töötab kuni 10 inimest.
Euroopa Komisjoni VKE-poliitika viis peamist töövaldkonda on ettevõtluse edendamine, turgudele juurdepääsu tagamine, bürokraatia vähendamine, dialoogi ja konsultatsiooni tugevdamine sidusrühmadega ning kasvupotentsiaali suurendamine. Näiteks regionaalarengufondide kaudu aastatel 2007–2013 ettevõtluse, töökohtade ja majanduskasvu edendamiseks mõeldud ligikaudu 200 miljardit eurot jaotatakse suuresti ära VKEde vahel. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ligikaudu 3,6 miljardist eurost, mille abil on 2013. aastaks võrreldes aastaga 2006 suurenenud Euroopa Liidu panus ettevõtluse ja innovatsiooni edendamiseks 60%, on 1 miljard eurot reserveeritud investeeringuteks VKEdesse.
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantskeskkonna parandamiseks teeb Euroopa Komisjon tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutustega. Algatatud on pankurite ja VKEde vaheline dialoog, et tuvastada ja vähendada peamisi takistusi, millega väikeettevõtted rahastamisvõimalusi otsides kokku puutuvad. Näiteks rahastas Euroopa Komisjon Euroopa Investeerimisfondi kaudu Luxembourgis asuvat riskikapitalifondi, mille üks investeering oli ka internetipõhiseid telefoniteenuseid (VoIP) pakkuv Skype Technologies. Skype müüdi eBayle rohkem kui 3,25 miljardi euro eest.
Euroopa Komisjon on VKEde tagatissüsteemide kaudu toetanud Leedu mööblidisaini- ja -tootmisfirmat Softimus. Firma loodi 2003. aastal ning laienes seejärel kiiresti Lätti, Varssavisse ja Londonisse. Kiire arengu tõttu tekkisid ettevõttel käibeprobleemid ning ilma Euroopa Liidu 50%lise tagatise finantseerimiseta poleks kommertspank ettevõttele käibekapitalilaenu andnud. Tänu toetusele saab Softmus jätkata laienemist ning luua uusi töökohti.
Euroopa Komisjon tegeleb aktiivselt ka ettevõtteid puudutava bürokraatia vähendamisega, analüüsides järjepidevalt liidu õigusakte, et eemaldada tarbetuks muutunud haldusnõuded. Komisjon õhutab ka liikmesriike läbi vaatama siseriiklikke dokumente, sest arvutuste kohaselt oleks võimalik Euroopa Liidus kärpida koguni 25% VKEde praegustest halduskuludest, mis aitaks aga omakorda ettevõtetel kokku hoida umbes 150 miljardit eurot ning suurendaks Euroopa Liidu SKTd 1,5% võrra.
Euroopa Liidu üks suurim kordaminek on 480 miljonit tarbijat liitva turu loomine ning piiriülese kaubanduse lihtsustamine. Tänu ühtsele turule on VKEdel tohutud kasvuvõimalused ning hiljutised laienemised on nende ärivõimalusi veegi suurendanud. Samas tekib küsimus, kas VKEd on suutnud piisavalt kasutada ühisturu eeliseid. Kuigi Euroopa Liidu ühtne majandusruum eksisteerib juba aastaid, tegutseb 63% VKEdest ikka ainult oma kodumaal. Põhjus, miks väga sageli ei laieneta, on seejuures kesine kursisolek olemasolevate võimaluste ja piiriülese äritegevuse eeskirjadega. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on Euroopa tulevik, kuid nad vajavad toetust ja nõu, et Euroopa Liidu poolt pakutavaid võimalusi maksimaalselt ära kasutada.
AUTORISTSvetlana Baltina on ettevõtja
