Välisminister Frank-Walter Steinmeier esitab väljakutse Saksamaa liidukantsler Angela Merkelile
 
Umbes 60 miljonit sakslast on saanud kutse tulla hääletama Saksamaa 17. parlamendi valimistel 27. septembril 2009. Nendel valimistel otsustavad kodanikud selle üle, kes järgneval neljal aastal Saksamaad valitseb. Nad otsustavad samavõrra ka ametis oleva Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli (Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit – CDU) ja vastaskandidaadi, välisminister  Frank-Walter Steinmeieri (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei – SPD) saatuse üle. Viimaste küsitluste põhjal (29. augusti seisuga) oli Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu ja Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) ühendfraktsioonil koos soovitava koalitsioonipartneri liberaalse Vaba Demokraatliku Parteiga (FDP) napp 51-protsendine absoluutne enamus. Et aga valimistulemused pole mõni päev enne valimisi veel sugugi kindlad, näitavad 30. augustil 2009 toimunud Tüüringi, Saksimaa ja Saarimaa liidumaade parlamentide valimistulemused.
 
 
(Veel) ebaselge olukord
 
Nii Ida-Saksa Tüüringis kui ka Saksamaa äärmises lääneosas asuval Saarimaal saavutas CDU neli aastat tagasi absoluutse häälteenamuse ning sai seeläbi ilma koalitsioonipartneriteta oma poliitikat kujundada. Ehkki ka mõlema nimetatud liidumaa uutes parlamentides kujutab CDU endast kõige suuremat fraktsiooni, tuli tunnistada toetuse märgatavat vähenemist – 13 protsendi võrra Saarimaal, mille tulemusena saadi 34,5 protsenti häältest, ja 11,8 protsendi võrra Tüüringis, mis andis tulemuseks 31,2 protsendi valijate toetuse. Saksimaal suutis CDU napilt säilitada oma eelmistel valimistel saavutatud 40-protsendise toetuse ning ta saab ka järgnevatel aastatel valitseda koalitsioonis kas Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei või Vaba Demokraatliku Parteiga (mõlemad said 10 protsenti valijate häältest).
 
Kõigi kolme liidumaa parlamendivalimiste võitjaks võivad endid pidada nii ennast tänapäeval Vasakparteiks nimetav Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei (SED) järeltulija kui ka liberaalne Vaba Demokraatlik Partei. Vasakpartei osutus nii Tüüringis kui ka Saksimaal liidumaa parlamendivalimiste tulemuste põhjal tugevuselt teiseks poliitiliseks jõuks. Tüüringi liidumaal on parteil, mille eelkäija kunagi Berliini müüri ehitas ning mis kannab vastutust kahe Saksamaa vahelisel piiril olnud surmarajatiste eest, isegi võimalus koalitsioonis SPD ja Roheliste Parteiga peaministri kandidaat esitada. Saarimaal said sotsialistid peaaegu 21 protsenti häältest ning osutusid seega pea sama edukaks kui SPD (24,5 protsenti). Selle tulemusega jätkavad sotsialistid oma populistliku juhi Oskar Lafontaine’i juhtimisel võidukäiku Lääne-Saksamaal. Juba möödunud aastal suutis Vasakpartei Hesseni ja Alam-Saksimaa Maapäevas oma kanda kinnitada. Sotsialistide head valimistulemused raskendavad seejuures ühetähenduslikult SPD olukorda, kelle toetus ulatub praegu küsitluste järgi 25 protsendini.
 
 
Rohkem küsimusi kui vastuseid
 
Oma Tüüringi, Saksimaa ja Saarimaa liidumaades antud häältega tõstatasid valijad rohkem küsimusi, kui andsid vastuseid. Hetkel on märgatav väga tasavägine võidujooks ühelt poolt Kristlik-Demokraatliku Partei, Kristlik-Sotsiaalse Liidu ja Vaba Demokraatliku Partei ja teiselt poolt Saksa Sotsiaaldemokratliku Partei, Vasakpartei ja Roheliste Partei vahel. Täiesti reaalne on ette kujutada ka mittearmastatud nn suure koalitsiooni jätkamist föderaaltasandil. Sakslased sundisid neli aastat tagasi kaks suurt rahvaparteid, CDU ja CSU, Saksa Sotsiaaldemokraatliku Parteiga „abielluma”, sest valimistulemuste põhjal ei saanud kumbki pool moodustada soovitud partneritega koalitsiooni. Möödunud valitsusaastate jooksul osutus teineteisest distantseerumine ja koalitsioonipartneri suhtes selge profiili väljatöötamine raskeks mõlema partei jaoks.
 
Sel ajal, kui mõned CDU liikmed ja selle püsivalijad Angela Merkeli liidukantsleriks olemise ajal parteile tema programmi sotsiaaldemokratiseerumist ette heitsid, pidi SPD taluma oma valijate etteheiteid selle kohta, et Saksamaal on ohustatud sotsiaalset rahu ning et on loobutud sotsiaaldemokraatlikust sisust valitsuskabineti kohtade nimel. CDU/CSU ja SPD kontuuritusest lõikavad küsitluste, aga nüüd ka liidumaades toimunud parlamendivalimiste põhjal kasu nii eeskätt Vaba Demokraatlik Partei, kes püüab ennast müüa kui CDU poliitika turumajanduslikku korrigeerijat, kui ka Vasakpartei, kes positsioneerib ennast kui sotsiaalset vastust SDP poliitikale.
 
 
„Meis on jõudu”
 
Arvestades partei populaarsust puudutavate küsitluste halbu tulemusi, panustab CDU oma tippkandidaadi Angela Merkeli populaarsusele. Liidukantsler kutsub isikustatud valimisvõitluses kõiki üles loosungiga „Uuesti üheskoos”. Proua Merkel meenutab müüri langemise 20. aastal oma kampaanias isiklikku karjääri alates 1989. aastast, mis oleks olnud võimatu ilma idasakslaste aktiivsuseta, sest nende rahumeelsed protestiaktsioonid viisid Berliini müüri langemiseni. Kui neli aastat tagasi heitsid kriitikud talle ette liiga kainet ja asjalikku valimisvõitlust, siis seekord panustab proua Merkel konkreetse poliitilise sisu asemel emotsioonidele. Kas lõpuks saavutatakse soovitud tulemus must-kollase valitsusenamuse näol, näitab valimispäeva õhtu. CDU/CSU ja Vaba Demokraatlik Partei on saanud hoiatuse. Neli aastat tagasi edestasid kristlikud demokraadid ja liberaalid küsitluste tulemuste põhjal veel kuus nädalat enne valimisi selgelt rohelis-punaseid. Alles siis, kui sotsiaaldemokraadid tookord oma valimisvõitlusmasina täistuuridel tööle panid, sulas edumaa kokku ning proua Merkel saavutas vaid üheprotsendise võidu sotsiaaldemokraadist kantsleri Gerhard Schröderi ees.
 
Valimiste reklaamplakat Hannoveri tänaval. Foto: Scanpix
 
 
Saksamaad ootab ees põnev valimiskampaania lõpuspurt!
 
Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit ja Kristlik-Sotsiaalne Liit peavad järgnevatel nädalatel veel tugevasti pingutama, kui nad taotlevad selgeid suhteid juba 27. septembriks. Et valimiste tulemus veel otsustatud pole, näitavad lisaks liidumaade parlamendivalimiste tulemustele 30. augustil ka nende valijate suur arv, kes pole veel oma otsust kandidaatide suhtes teinud. 23. augustil läbi viidud küsitluste põhjal (telejaama ZDF ja Tagesspiegeli poliitbaromeeter) ei tea 55 protsenti valimis-õiguslikest kodanikest veel, keda nad valivad või kas üldse valima lähevad. See oluline rühm on valimispäeval siiski võimeline otsustavaks löögiks. Kummalgi suurel rahvaparteil pole 30. augusti liidumaade parlamendivalimistest saadik mingit põhjust lõõgastavat pidu pidada. Need tulemused peavad ajendama CDUd ja CSUd oma selget profiili ja poliitilist sisu avalikkuse ette tooma ning iga hääle eest võitlema. Pärast suhteliselt leiget poliitilist suve tõotab saabuv sügis seda kuumem tulla.
 



AUTORIST
Andreas Michael Klein on Konrad Adenaueri Fondi Baltimaade projektijuht. Ta on õppinud politoloogiat, uuemat ajalugu, hispaania keelt ning kultuuridevahelist kommunikatsiooni Bonnis, Brüsselis ja Jyväskyläs. 2000--2004 töötas Klein Konrad Adenaueri Fondis (KAF), kus tema ülesandeks oli Fondi esinduse avamine ja juhtimine Skopjes (Makedoonia). Seejärel töötas Klein Berliinis KAFi planeerimisosakonna referendina ning juhtis Düsseldorfi koolituskeskust. Alates 2007. aasta oktoobrist asus Andreas M. Klein esindama Konrad Adenaueri Fondi Baltimaades.