Olen teinud koostööd Eesti poliitikutega ammu enne, kui Eestist Euroopa Liidu liige sai. Kohtusin Tunne Kelamiga esimest korda 1990. aasta oktoobris, pikka aega tunnen ka Mart Laari ning mitut teist Eesti poliitikut. Hoolimata väikesest esindusest Euroopa Parlamendis, on Eestit olnud seal hästi näha ja kuulda ja sugugi mitte ainult teemadel, mis on teie rahvale ja regioonile ajaloolistel põhjustel olulised. Üldiselt on Eesti näidanud end avatud ja dünaamilise riigina. Selles on kindlasti oma osa Laari valitsuste elluviidud reformidel ja kehtestatud standarditel. Mulle tundub aga, et tänapäeva Eesti, kellest on saanud ELi liikmesriik, peaks oma rolli ja eesmärgi Euroopa Liidule arusaadavamalt ja selgemalt sõnastama. Loodan väga, et äsja ühinenud Isamaa ja Res Publica Liit moodustab Eestile taas tugeva ja innovatiivse valitsuse.
Pärast Euroopa Liidu laienemist 2004. aastal võib Läänemerd pidada põhjamaade Vahemereks. Kas vajame Läänemere piirkonna staatuse tõstmiseks spetsiaalselt selleks loodud Euroopa strateegiat, mille ülesandeks on just selle piirkonna potentsiaali parem kasutamine?
Sakslasena olen hästi kursis Läänemere piirkonna võimaluste ja ülesannetega. Ajast, mil enamikust Läänemere-äärsetest riikidest on saanud Euroopa Liidu liikmesriigid, on Läänemerele tunduvalt rohkem tähelepanu pööratud. Kiire kursimuutus pole Euroopa Liidu taolisele suurele ühendusele kerge, kuid meie vastutusel on luua parimad võimalused kõigi piirkondade arenguks. Mul on tõesti hea meel, et hiljuti vastu võetud Läänemere strateegia sõnastab Euroopa Liidule täpsed juhised, suurendamaks ELi kõige uuendusmeelsema piirkonna potentsiaali. Selles kontekstis peame tõsiselt mõtlema ka Venemaa integreerimisele. Venemaa puhul ei ole tähtis rääkida mitte ainult keskkonnaprobleemist, vaid ta on Läänemere piirkonnale ka vajalik majanduspartner.
Kas Eesti kui Euroopa Liidu liikmesmaa peaks suhtlema Venemaaga Brüsseli vahendusel?
Riikide kahepoolsed suhted ei lakka pärast ELiga liitumist olemast. Ma ei kujuta ette, et EL suudaks koordineerida või peaks koordineerima iga üksikasja, mis puudutab Eesti ja Venemaa suhteid. Ometi kohustab ELi liikmesus iga liikmesriiki ka oma kahepoolsetes suhetes lugupidamisega suhtuma teiste liikmesriikide seisukohtadesse. Viimase aja kahetsusväärse näitena teame Saksa-Vene gaasijuhtme lepingut. On olukordi, kus EL peab käituma ühel meelel ja kõnelema ühel häälel. Hoolimata asjaolust, et suhted Venemaaga kipuvad olema keerulisemad kui mitme teise partneriga, pole Venemaa erikohtlemine õigustatud.
Küsimus on solidaarsuses ja see peab kehtima kogu ELi välispoliitika kohta. Paratamatult eksisteerivad eri ajaloolised suhted ja kogemused, eri huvid ja poliitiline kultuur. Võimaldamaks Euroopa Liidul ühel häälel kõnelda ka praktikas, peab Eesti, samuti iga teine liikmesriik igal võimalikul tasandil tõsist tööd tegema, et oma seisukohti selgitada. Positiivseks näiteks võib siinkohal tuua ELi käitumist Venemaa piirangute suhtes Poola lihaimpordile, mis viis tõsiste diskussioonide ja tagajärgedeni möödunud ELi ülemkogul Helsingis. ELi põhiseadusliku leppe väsimatu toetajana arvan, et Euroopa Liidule annab konkreetse võimaluse ühel häälel kõnelda lepingus sätestatud ELi välisministri ametiposti sisseseadmine.
Hans-Gerd Pöttering: Kodanikud peavad teadma, kes mille eest Euroopa Liidus vastutab! Foto: EP audiovisuaalne teenistus
Palun selgitage, mis aitaks Euroopa Liidul kinni pidada solidaarsuse põhimõttest ja juhinduda vastastikuste läbirääkimiste tulemustest, vältimaks juhtumeid, nagu on eespool mainitud Saksa-Vene kahepoolne leping Läänemere kaudu kulgeva gaasijuhtme ehitamiseks?
Nagu juba varem ütlesin, võib partnerlust Venemaaga iseloomustada sõnaga “keeruline”. Küsimustes, mis avaldavad selgelt mõju teistele liikmesriikidele, peame järjekindlalt rakendama ühenduse aluspõhimõtet – solidaarsust. Teisisõnu tähendab see konsulteerimist kõigi asjahuviliste osapooltega ning nende seaduslike huvide ja muredega arvestamist. Solidaarsus on ELi põhiseadusliku leppe aluspõhimõte. Kui me soovime tõesti areneda endisest integreeritumaks liiduks, ei tohi ükski riik oma kahepoolsetes suhetes eirata teiste liikmete huve. Samuti peame seadma suhetes kolmandate riikidega inimõigused ja demokraatlikud väärtused kõrgemale energiavarudest ja muudest majanduslikest kaalutlustest. Suhetes kolmandate riikidega ei tohi me pidada inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi vähem tähtsaks energiavarudest ega muudest majanduslikest kaalutlustest.
Suur osa Teie isikule langevast usaldusest põhineb asjaolul, et olete alati seisnud Euroopa Rahvapartei traditsiooniliste väärtuste eest. Millised on võimalused neid väärtusi tugevdada laienenud Euroopa Liidus?
Euroopa Rahvapartei (ERP) identiteet põhineb teatud hulgal põhiväärtustel, mille juured ulatuvad kristlusesse ja toetuvad lugupidamisele iga üksikisiku kui jumala loodu vastu. Nii on kirjas ka meie 1992. aastal Ateenas vastu võetud programmis. Poliitikas peegelduvad need põhimõtted resoluutses vastandumises sotsialistlikule kontseptsioonile, mille keskmes domineerib riik. Selles suhtes moodustab ERP ja meie saadikurühm Euroopa Parlamendis avatud, üleeuroopalise perekonna, kelle identiteet on rajatud kooskõla leidmisele näiliste vastandite, nimelt vabaduse ja vastutuse, turu reeglite ja sotsiaalse õigluse, rahvusriikide ja Euroopa vahel.
Euroopa rikkus peitub kultuurilises isikupäras ja mitmekesisuses. See on pärand, mida me mitte ainult ei kaitse, vaid ka edendame oma hüvanguks. Meie eesmärk on tugev, tõhus ja kodanikukeskne Euroopa, kus tegutsevad nii rahvusriigid kui ka regioonid, linnad ja kohalikud omavalitsused lähimuspõhimõtte alusel. Selle kõrval on üks meie olulisi eesmärke innustada Euroopa lähiajalookäsitluse ühendamist. 2005. aasta mais algatas ERP-ED saadikurühm debati Teise maailmasõja tagajärgede üle ning panustas oluliselt asjaomase resolutsiooni vastuvõtmisse Euroopa Parlamendis. Mul on hea meel, et meie fraktsiooni kolm Balti riikide delegatsiooni, mida juhivad Tunne Kelam, Vytautas Landsbergis ja Valdis Dombrovskis, korraldasid parlamendis õppepäeva, mis teadvustas ja analüüsis eestlaste, lätlaste ja leedulaste traagilisi läbielamisi Nõukogude okupatsiooni ajal. Peame kindlasti jätkama ja süvendama sellist avatud ja sõbralikku debatti kommunistliku pärandi teemal.
Kristlik inimesekäsitus on ERP-ED fraktsioonil läbiv teema. Austame kristlikke väärtusi kui lääne kultuuri põhikomponenti, kuid peame oma tegevuses väga vajalikuks ka religioonide ja kultuuride vahelist dialoogi.
Meie poliitiline perekond julgustab Euroopa Liitu sõnastama koordineeritud ühist välispoliitikat Euroopa välisministri juhtimisel. Ühel häälel kõnelev Euroopa aitaks tulevikus vältida vastuolulisi sõnumeid, mis vähendavad liidu tõsiseltvõetavust ja mõju (nagu on juhtunud Iraagi teemal) ning võimaldaks üksmeelse koostööõhkkonna kujundamist. Ainult ühtne lähenemine muudab meid eurooplastena tugevaks. Nii võime enesekindlalt, ühistel alustel pidada läbirääkimisi globaalse tegijana, ka transatlantilistes suhetes oma Ameerika sõpradega, ning mitte enam olla jaotatud vanaks ja uueks Euroopaks põhimõttel „jaga ja valitse”.
Peame pidevalt rõhutama, et toetame inimõigusi kõikjal maailmas – see kehtib ka Hiina ja Venemaa kohta.
Missugune on Teie esimene ja peamine ülesanne Euroopa Parlamendi presidendina 2007. aasta alguses?
Euroopa Parlamendi rolli tõhustamine on kindlasti üks peamisi ülesandeid. Järgmistel kuudel peame keskenduma ELi organisatsioonilisele tugevdamisele ning selgemale vastutuse jagamisele. Kodanikud peavad teadma, kes mille eest Euroopa Liidus vastutab.
Tuleb tugevdada ja edasi arendada ELi naabruspoliitikat. Naabruspoliitika on väga vajalik instrument ELi põhiväärtuste, esmajoones inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamiseks väljaspool Euroopa Liidu piire.
TAUSTAKSMis on Euroopa Parlament?Euroopa Parlament on maailma suurim paljurahvuseline parlament, mille liikmed valitakse iga viie aasta tagant demokraatlikul teel otsese üldise valimisõiguse alusel.Euroopa Parlamendis on 785 liiget, kes esindavad 492 miljonit kodanikku 27 Euroopa riigist. Eestil on Euroopa Parlamendis 6 esindajat.Euroopa Parlament jagab Euroopa Liidu Nõukoguga seadusandlikku võimu ning teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi Euroopa Liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele Euroopa Komisjonile. Parlament jagab Euroopa Liidu Nõukoguga otsustusvõimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.Parlamendi liikmed jagunevad poliitilistesse fraktsioonidesse, mis ühendavad kõiki põhilisi ELi liikmesriikides tegutsevaid erakondi. Praegu on Euroopa Parlamendis 8 fraktsiooni.Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide(ERP-ED) fraktsioonAlates 1999. aasta juulist on ERP-ED fraktsioon olnud tänaseks 784 liikmega Euroopa Parlamendi suurim saadikurühm.ERP-ED fraktsioon ühendab Euroopa Liidu 27 liikmesriigi kristlikke demokraate, konservatiive ja teisi peamisi paremtsentristlikke poliitilisi jõude. ERP-ED fraktsiooni kuulub 277 Euroopa Parlamendi liiget, kes moodustavad 37 protsenti saadikute koguarvust. ERP-ED fraktsioon on ainus parlamendi seitsmest saadikurühmast, kus on esindatud kõigi liikmesriikide saadikud.ERP-ED fraktsiooni juured ulatuvad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ühisassambleesse, mis koosnes liikmesriikide parlamentide poolt nimetatud esindajatest ning kus 1953. aasta juunis asutati kristlik-demokraatlik fraktsioon. Fraktsioonil on olnud keskne positsioon igas Euroopa Liidu arenguetapis, alates selle päris algusest kuni tänase päevani.Väga paljud ERP-ED fraktsioonis esindatud erakonnad kuuluvad ühtlasi Euroopa Rahvaparteisse - esimesse Euroopa tasandil loodud rahvusvahelisse erakonda. Ülejäänud parteide esindajad moodustavad Euroopa Demokraadid, kellel on fraktsioonis liitlasliikme staatus. Kõik ERP-ED fraktsiooni kuuluvad erakonnad tegutsevad ühiselt selle nimel, et seista vastu Euroopa vasakpoolsete poliitilistele pürgimustele, liikuda konkurentsivõimelisema ja demokraatlikuma Euroopa suunas ning tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale.Euroopa Parlamendi suurima fraktsioonina on ERP-ED saadikurühmal parimad võimalused mõjutada parlamendi poliitilist päevakorda ning võita otsustavad hääletused. Kõnekaks näiteks saadikurühma tugevusest on tõsiasi, et alates 1999. aastast on ERP-ED fraktsioon olnud Euroopa Parlamendi igakuistel täiskogu istungitel toimunud hääletustel võitjate poolel sagedamini kui ükskõik milline teine fraktsioon.
