Euroopa Liit on väga mitmekesine – selles on 27 riiki ja 23 ametlikku keelt. ELi vanad liikmed on juba hõivanud oma niši ühises Euroopa kodus. Nii näiteks on Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa Euroopa tööstuskeskused. Nende riikide territooriumil asub kõige rohkem Euroopa tehaseid ja tööstusparke. Taani on Euroopa põllumajanduskeskus. Nagu Sitsiilia Vanas Roomas, nii varustab Taani oma põldude toodanguga kõiki Euroopa Liidu maid. Beneluxi maad kujutavad endast Euroopa kultuuri- ja finantskeskust. Belgia, Hollandi ja Luksemburgi edukas finantspoliitika toob sinna kokku paljude Euroopas tegutsevate korporatsioonide rahavood. Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka on veini, puuviljade, oliivide ja teiste Vahemere ümbruse majanduse saaduste peamised tarbijad. Missuguse koha on juba kindlalt hõivanud üks või teine riik – ELi vana liige – selle üle võib arutleda lõputult. Väga palju võiks rääkida ka nende riikide kultuuri- ja teadussaavutustest, näiteks monarhistlikest traditsioonidest Suurbritannias ja Hispaanias, või Madalamaades asuva Euroopa kosmoseuuringute ja -tehnoloogiate keskuse teaduslikust edust. Kuid käesolevas essees tahaksin kogu tähelepanu koondada Eestile – riigile, kellel seisab alles ees väärilise koha leidmine Euroopa Liidus. Eesti poliitikas ja majanduses tehtavatest otsustest sõltub edaspidi meie roll Euroopas.
 
Riigi elu seisab mitmel tugisambal: poliitiline ja riiklik kord, majandussüsteem, kultuurielu ja teaduslik areng. Kõigepealt tahaks vaadelda Eesti poliitilist süsteemi. Meie riik on liberaalse poliitilise süsteemiga demokraatlik riik. Igal kodanikul on võimalik mõjutada poliitilisi otsuseid, õigus valida ja olla valitud võimuorganitesse. Eesti elanikkond toetab seda poliitilist süsteemi ja see süsteem on tervikuna õiglane. Eriti mõjus on asjaolu, et meie riigis viidi esimesena läbi elektrooniline hääletamine. Enamgi veel – elektrooniline hääletussüsteem tunnistati edukaks, mõistlikuks ja valijate aega säästvaks. Mulle meeldib ka see, et Eestis on portaal eesti.ee, mis on mugav nii tavakodanikele kui ka riigiametnikele. Portaalist võib lihtsalt ja mugavalt saada mis tahes informatsiooni, mis puudutab riigivõimu ja kodanike küsimusi. Meie infotehnoloogiaalased edusammud riigi juhtimises võiks omaks võtta ka ülejäänud Euroopa. Mida kasulikku aga saaksime üle võtta teiste Euroopa Liidu riikide saavutustest? Leian, et kõige kasulikumaid kogemusi võib Eesti leida integratsiooni valdkonnas. Integratsioon viidi edukalt läbi Prantsusmaal ja Inglismaal. Nendes endistes koloniaalriikides on sulandunud rahvuslikku ühiskonda suur hulk immigrante. Pole juhuslik, et paljud Alžeeriast pärit immigrandid nimetavad end pärast mõnda aega Prantsusmaal elamist prantslasteks. Sama toimub Suurbritannias elavate ümberasujatega Indiast. Tahaks väga, et ka venekeelne elanikkond Eestis tunneks end eestimaalastena ja oleks selle üle uhke. Riigikorraldusest kõneldes meenutan meie edusamme ametnike ja kodanike vahelise suhtluse valdkonnas. Selleks on näiteks võimalus esitada mis tahes ameti mis tahes spetsialistile küsimusi elektronpostiga või eritelefonil. Konkreetselt tahaksin rääkida Tolli- ja Maksuametist. Siin on loodud väga mugav elektrooniline süsteem maksude deklareerimiseks ja asjakohase info hankimiseks. Ettevõtluses tegutseva inimesena väidan veendunult, et Internetis deklareerimise võimalus lihtsustab tunduvalt ettevõtjate, eriti alustavate ettevõtjate elu.
 
Väga oluline tähtsus on Eesti majanduspoliitikal. Majanduse arengutasemest sõltuvad Eesti riigitulud ja selle kaudu ka terve riigi heaolu. Pean Eesti majanduses valitud arenguteed meie maale kõige sobivamaks. Selleks on mõistlik maksustamispoliitika ja suur atraktiivsus välisinvestorite jaoks. Esimesed sammud selles suunas on juba astutud – Eesti saamine Euroopa Liidu liikmeks kasvatas kaubavahetuse mahtu meie maa ja teiste Euroopa riikide vahel. Peale selle suurendas liikmeksoleks Euroopast pärit investeeringute mahtu Eestis (selgeks näiteks on 2005.–2007. aastate kinnisvarabuum, mille põhjustas välisraha sissevool). Kahju on vaid sellest, et investorid paigutasid raha peamiselt krediidi- ja hüpoteegiturgudesse, kuid nüüd, kinnisvaramulli lõhkemise järel, tekkis meil reaalne võimalus arendada oma majandust õiges suunas. Eduka arengu nimel pean vajalikuks, et Eesti muutuks väga madalate maksudega riigiks. Selgitan. Euroopa firmade jaoks ei ole suurt vahet, kas pidada peakorterit ühes või teises Euroopa riigis, üheski parameetris peale maksude. Lubage veel kord rõhutada, et praktiliselt ainus asi, millest ELi suurkompaniid oma firmade registreerimisel ühes või teises riigis lähtuvad, on maksumäärade küsimus. Seepärast ongi nii populaarsed off-shore territooriumid nagu Küpros, Singapur või Kaimanisaared. Seal aga, kuhu voolavad suurkorporatsioonide finantsid, pulbitseb ärielu, seal on alati vahendeid majanduse arendamiseks. Madalaid makse ei vaja mitte ainult ettevõtted, vaid ka eraisikud, sest see stimuleeriks ettevõtlikke inimesi asutama uusi ettevõtteid ja investeerima. Olen täiesti veendunud, et Eesti peab välisraha ligimeelitamiseks täitma veel ühe tingimuse – võtma kasutusele euro. Miks on selle valuuta kasutuselevõtt nii vajalik? Sellele küsimusele on väga lihtne vastata: euro on usaldusväärne valuuta, üks maailma reservvaluutadest, seetõttu ei pelga investorid paigutada oma vahendeid majandusse selles põhivaluutas. Ütleksin, et euro on valuuta, mis on saamas rahandustegelaste jaoks veelgi usaldusväärsemaks instrumendiks, kui seda on USA riigiobligatsioonid. Loodan, et üleminek uuele valuutale saab võimalikuks juba 2010. aastal, sest inflatsiooni pidurdamine ja eelarvekärped võimaldavad Eestil täita Maastrichti kriteeriumid. Peale selle on meil võimalik arendada teadusmahukat tootmist. Niisugune tootmine ei vaja niivõrd ressursse, kuivõrd kõrgklassi spetsialiste ja teaduskeskusi – meil on ka neid.
 
Meenutagem ka kultuuri ja haridust. Eestil on suur ajaloopärand, palju arhitektuurimälestisi, pikaajalised kultuuriürituste läbiviimise kogemused – võtame näiteks laulupeod. Meeldiv on tõdeda, et 2011. aastal saab Tallinn üheks Euroopa kultuuripealinnaks. See tooks Eestisse rohkem turiste. Leian, et Euroopa Liidus olles tuleb Eestil arendada koostööd Euroopa asutustega, näiteks ülikoolide ja koolidega. Euroopa võiks meilt üle võtta e-kooli süsteemi. Meil aga tuleks õppida Euroopa tudengitelt nende oskusi õpilasvahetuste korraldamisel. Ja mis peamine – meil tuleks üle võtta teiste Euroopa rahvaste tolerantsus ja arendada seda endas.
 
Kokkuvõtteks võib öelda, et ELi liikmena on Eestil soodus vahetada teiste riikidega kogemusi, suurendada nendega kaubavahetust ning tõmmata ligi välisturiste. Olen kindel, et Euroopa rahvaste ühises kodus ei kaota Eesti oma identiteeti. Lõpetuseks tahaksin korrata Euroopa Komisjoni esimehe José Manuel Barroso sõnu: „Üheskoos oleme tugevad. Kuid lisaks sellele säilitab iga ELi liikmesriik oma unikaalsuse, võttes teistelt üle vaid kasulikke kogemusi.”  

AUTORIST

Nikita Volkotrub on Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilane