Olete Riigikogu liikmena aktiivselt tegelenud merejulgeoleku, sealhulgas piraatide teemaga. Sissejuhatuseks küsingi, kuidas ja kus tegutseda on tulnud?
Riigikogu tasemel olen WEU Eesti delegatsiooni juht. Kolme aastaga olen koostanud WEU-le kolm raportit: kaks käsitlevad piraatlust, üks küberjulgeolekut. 2009. aasta detsembris juhtisin ELi julgeoleku ja kaitse 8. kongressi küberjulgeoleku paneeli.
Riigikogu tasemel olen WEU Eesti delegatsiooni juht. Kolme aastaga olen koostanud WEU-le kolm raportit: kaks käsitlevad piraatlust, üks küberjulgeolekut. 2009. aasta detsembris juhtisin ELi julgeoleku ja kaitse 8. kongressi küberjulgeoleku paneeli.
Piraatlus on eksisteerinud merenduses kogu selle ajaloo jooksul. Miks nüüd äkki on teema nii teravalt esile tõusnud? Ja miks Somaalia rannikuvetes toimuv pälvib nii suurt tähelepanu, kuigi piraatlus segab tavaliiklust ka mujal maailmameredes?
Piraatlus on tõepoolest eksisteerinud kogu merenduse ajaloo jooksul kõigis maailmamere osades, sh Aafrika rannikul ja loomulikult ka 3700 km pikkusel Somaalia rannikul. Kuid viimastel aastatel on muutunud röövide iseloom – kui veel 1980ndatel rööviti Aafrika ranniku läheduses välisriikide laevadelt kaupa, siis praegu on Somaalia rannikul hakatud organiseeritult võtma laevu kogu meeskonna ja laadungiga pantvangi.
Somaalia erilisus tuleneb seigast, et ta asub väga laevatatava Adeni lahe ääres. Suessi kanali kaudu liigub üle 50% Euroopasse veetavast kütusest. Laevade ründamine on kohalike elanike jaoks saanud tulutoovaks sissetulekuallikaks, nõutavad lunarahasummad on hiigelsuured (80 miljonit dollarit 2008. aastal) ja risk minimaalne. Rahvusvahelise Merendusbüroo (IMB) andmetel kasvas piraadirünnakute arv selles piirkonnas 2008. aastal 75% võrra, 2009. aastal on kahjuks see arv veelgi tõusnud. Seejuures ei rünnata mitte ainult möödasõitvaid kaubalaevu, vaid ka toiduabi laevu!
Muutused on toimunud ka piraatide taktikas. Nad kasutavad väikseid paate, mis on kiired ja hästi manööverdatavad, kuid nende tegevusulatus on väike. Teiseks on rannikulähedasi kaubalaevu hakatud üha rohkem sõjalaevadega eskortima. Seetõttu on kasutusele võetud „emalaevad”, mis lasevad paadid vette rannikust palju kaugemal. Emalaevadeks on tavaliselt rannavetest kaaperdatud traalerid ja need on kohandatud edasiste rünnakute baasiks. Hiljuti tõestati, et piraadid on hakanud end peitma ka ebaseaduslikke immigrante kandvate paatide taha, mis teeb nende kohapeal tabamise sõjaväejõududele veelgi raskemaks.
Adeni lahe piraadid muutuvad kõrgtehnoloogilisi seadmeid ja tõhusamaid organisatsioonilisi struktuure kasutusele võttes üha professionaalsemaks. Nad näivad muutuvat agressiivsemaks, olles hankinud kaasaskantavad õhukaitseraketid (MANPADS), millega ähvardavad madalal lendavaid lennukeid ja helikoptereid. Piraatide tegevusala on liikunud ranniku lähedalt India ookeani, kus on juba palju raskem nende tegevust piirata.
Piraatlus on tõepoolest eksisteerinud kogu merenduse ajaloo jooksul kõigis maailmamere osades, sh Aafrika rannikul ja loomulikult ka 3700 km pikkusel Somaalia rannikul. Kuid viimastel aastatel on muutunud röövide iseloom – kui veel 1980ndatel rööviti Aafrika ranniku läheduses välisriikide laevadelt kaupa, siis praegu on Somaalia rannikul hakatud organiseeritult võtma laevu kogu meeskonna ja laadungiga pantvangi.
Somaalia erilisus tuleneb seigast, et ta asub väga laevatatava Adeni lahe ääres. Suessi kanali kaudu liigub üle 50% Euroopasse veetavast kütusest. Laevade ründamine on kohalike elanike jaoks saanud tulutoovaks sissetulekuallikaks, nõutavad lunarahasummad on hiigelsuured (80 miljonit dollarit 2008. aastal) ja risk minimaalne. Rahvusvahelise Merendusbüroo (IMB) andmetel kasvas piraadirünnakute arv selles piirkonnas 2008. aastal 75% võrra, 2009. aastal on kahjuks see arv veelgi tõusnud. Seejuures ei rünnata mitte ainult möödasõitvaid kaubalaevu, vaid ka toiduabi laevu!
Muutused on toimunud ka piraatide taktikas. Nad kasutavad väikseid paate, mis on kiired ja hästi manööverdatavad, kuid nende tegevusulatus on väike. Teiseks on rannikulähedasi kaubalaevu hakatud üha rohkem sõjalaevadega eskortima. Seetõttu on kasutusele võetud „emalaevad”, mis lasevad paadid vette rannikust palju kaugemal. Emalaevadeks on tavaliselt rannavetest kaaperdatud traalerid ja need on kohandatud edasiste rünnakute baasiks. Hiljuti tõestati, et piraadid on hakanud end peitma ka ebaseaduslikke immigrante kandvate paatide taha, mis teeb nende kohapeal tabamise sõjaväejõududele veelgi raskemaks.
Adeni lahe piraadid muutuvad kõrgtehnoloogilisi seadmeid ja tõhusamaid organisatsioonilisi struktuure kasutusele võttes üha professionaalsemaks. Nad näivad muutuvat agressiivsemaks, olles hankinud kaasaskantavad õhukaitseraketid (MANPADS), millega ähvardavad madalal lendavaid lennukeid ja helikoptereid. Piraatide tegevusala on liikunud ranniku lähedalt India ookeani, kus on juba palju raskem nende tegevust piirata.
Afganistani Rahvaarmee väljaõppeharjutusel 3. veebruar 2010, Riigikogu Riigikaitse komisjoni visiit Afganistani. Foto: Erakogu
Kuidas on maailm nõnda ohtlikult muutunud piraatlusele reageerinud?
Toimiv valitsemine Somaalias lõppes 1991, mil algas verine võimuvõitlus. Praegusel valitsusel pole riigi territooriumi üle praktiliselt mingit kontrolli, millega piraate ohjeldada. Ka ÜRO toetatav Aafrika Liidu missioon Somaaliasse (AMISOM) on pideva rünnaku all ja pole samuti võimeline olukorda kontrollima. On ilmne, et enne Somaalia sisemise kriisi lahendamist ei teki selles riigis mingeid haldusstruktuure, mille abil piraatlusega efektiivselt võidelda.
Ohu teravnemise üle muretsevad riigid on sunnitud lahendust otsima koostöös. Kõik asjassepuutuvad riigid toetavad ÜRO, ELi ja NATO tegevuskurssi kasutada piraatlusega võitlemiseks jõulisemaid meetmeid ja luua õiguslik raamistik, mis võimaldab piraatide laevu hõivata. Pole ju normaalne olukord, kus piraate arreteerida ei või ja nad tuleb sobivate seaduste puudusel vabastada. Ka ELi liikmesriikide seadused on selles küsimuses ajast maha jäänud.
USA on 2002. aastast laiema terrorismivastase operatsiooni osana saatnud India ookeani rahvusvahelise rakkerühma TF 150. Piraatlusevastaste operatsioonide läbiviimiseks moodustati jaanuaris 2009 mereväe rakkerühm TF 151, mille peakorter on Bahreinis ja millesse on kaasatud Singapur, Lõuna-Korea, Türgi, Ühendkuningriik ja Ühendriigid. Lisaks aprillist 2009 on USA teinud mitu poliitilist algatust: aktiivne osalemine Somaalia rahuvalve- ja arengukonverentsil; ÜROs rahvusvahelise piraatlusega tegeleva kontaktrühma kokkukutsumine; läbirääkimiste algatamine somaali „ametivõimudega” mitte ainult Mogadishus, vaid ka Puntlandis ja Somaalimaal; valitsuste, laevafirmade ja kindlustuskompaniide vahelise kooskõlastatuse korraldamine.
Üks kõige aktiivsemalt piraatlusevastases võitluses osalevaid riike on Prantsusmaa. Riigi merevägi on juba mitu aastakümmet patrullinud India ookeanil (ALINDIEN) ning kuulub ka TF 150 rühma. Detsembris 2001 kehtestas Prantsusmaa oma mereväe ja laevaomanike koostöös mereliikluse vabatahtliku mereväekontrolli süsteemi protokollid (protocole de contrôle naval volontaire, CNV). Toimunud on kaks operatsiooni kaaperdatud jahtide jõuga vabastamiseks ja piraatide arreteerimiseks.
Piraadivastasesse võitlusesse kaasatakse üha enam sõjalaevu. 19. aprillil ründasid piraadid Somaalia lähistel eksikombel prantsuse sõjalaeva Somme, mis aga lõi rünnaku tagasi hõivas seejärel nii piraatide emalaeva kui rünnakus osalenud kaatri. Foto: Scanpix
Piraatlusevastaseid operatsioone Adeni lahes toetavad ka Hiina, India, Jaapan, Malaisia, Pakistan, Venemaa, Singapur, Türgi ja teised riigid vastavalt ÜRO julgeolekunõukogus vastu võetud resolutsioonidele. Mõned, nagu Pakistan, Jaapan ja Türgi, on ühinenud TF 151-ga. Teised, nagu Venemaa, Hiina ja India, tegutsevad iseseisvalt, kuid siiski kooskõlastavad oma tegevuse Euroopa jõududega ja TF 151-ga.
Rahvusvahelistest organisatsioonidest tegelevad piraatlusprobleemiga Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), ÜRO, NATO, Euroopa Liit.
IMO on juba 2005. aastast hoiatanud ÜROd piraatluse kasvu eest. IMO eestvedamisel võttis ÜRO julgeolekunõukogu 2008. aastal vastu mitu resolutsiooni.
Jaanuaris 2009 loodi ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni 1851 põhjal ÜRO peakorteris Somaalia rannikuvete piraatlusega tegelev kontaktrühm (CGPCS), milles on neli töörühma. Esimene, mille eesistuja on Taani, tegeleb juriidiliste aspektidega ja püüab eelkõige luua piraatlusega tegelevat rahvusvahelist kriminaalkohut. Teine, mille eesistuja on Ühendkuningriik, tegeleb suutlikkuse arendamise, teabejagamise ning militaarse ja operatiivse info koordineerimisega. Kolmas, mille eesistuja on Ühendriigid, vastutab kaubandustegevuse kooskõlastamise eest. Neljas, mille eesistuja on Egiptus, tegeleb avaliku teabega. Töörühmad kohtuvad regulaarselt ja nende tegevus on andnud juba tulemusi: New Yorgi deklaratsiooni vastuvõtmine ja kahe erifondi loomine, üks piraatlusealase teabe jagamise piirkondlike keskuste loomiseks ja teine piraatide kohtu ette toomise kulude katmiseks.
2008. aasta oktoobrist on NATO alalised mereväerühmad (SNMG 1 ja 2) Adeni lahes kindlates ajavahemikes kättesaadavad, nad osalevad Somaalia vete seires ja WFP laevade eskortimises. Augustist 2009 toimunud operatsiooniga „Ocean Shield” abistati selle piirkonna riike nende oma piraatlusevastase võitluse suutlikkuse arendamisel.
Mida on EL ette võtnud seoses piraatlusküsimustega ja mida plaanitakse teha?
EL on olnud üks jõulisemaid piraatlusprobleemi lahenduste otsijaid. Samas ei ole piirdutud ainult piraatide teemaga, merejulgeolekut käsitletakse laiemalt. Mere kaudu toimub massiline põgenike saabumine ELi lõunapoolsetesse riikidesse ning väga oluline probleem on keskkonnareostuse oht.
ELil on nende probleemide lahendamise olnud edu ja ta on sellesse valdkonda tugevalt investeerinud. Kõige paremini toimib Läänemere-äärsete riikide nii valdkonnapõhine kui ka poliitiline koostöö.
Kaaperdajate poolt laeva hõivamise järel Arctic Sea kaptenisillale kirjutatud laeva uus nimi. Foto: Scanpix
ELi merendusjulgeoleku juhtriikidena on kõige enam esile tõusnud Saksamaa ja Kreeka. Mais toimub ELi koostöö raames Kreekas järgmine Euroopa mereseire konverents, kuhu olen kutsutud juhatama üht arutelupaneeli. Konverents käsitleb piraatidevastase tegevuse suundi ja meetmeid Somaalia rannikul ning Vahemeres. Viimases ei ole veel tekkinud sellist ühtset laevade seiresüsteemi, nagu see praegu Läänemere vetes toimib.
ELi rakendatud meetmeid on üsna palju, seepärast toon neist välja vaid mõned ettevõtmised.
Esimene on kergesti rünnatavate laevade eskortimine. Operatsiooni EU NAVFOR koondnimetusega Atalanta viiakse läbi kuni 500 meremiili kaugusel Somaalia ja naaberriikide rannikust. Septembris 2009 osalesid operatsioonis 13 fregatti (kaasa arvatud üks Norra fregatt), kolm merepatrull-lennukit (kaks Saksamaa ja Hispaania Orion PC3 ja üks Prantsuse Atlantique II) ja Prantsuse AWACS. Missiooni eesmärk on tagada WFP ja kaubalaevade julgeolek Adeni lahes ja Somaalia rannikuvetes. Laevu eskorditakse sõjalaevadega või paigutatakse neile kaitsemeeskonnad. Viimastel on õigus ka arreteerida, pidada kinni või anda üle piraatluse toime pannud isikud, et viia nad kohtu ette.
Kümme liikmesriiki (Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Ühendkuningriik, Madalmaad, Portugal, Hispaania, Rootsi) teatasid oma toetusest kohe operatsiooni alguses. Seitse neist – Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik – toetavad operatsiooni alaliselt. Märtsis 2009 ühines Šveits, suvest Norra, Belgia ja Madalmaad. Horvaatia ja Luksemburg on oma panuse kavandamist lõpetamas.
Lisaks eskortidele on loodud rahvusvaheline andmesidevõrk, mis võimaldab vahetada peaaegu reaalajas teavet kaubalaevade liikluse kohta selles piirkonnas. Samuti saavad osapooled reaalajas tegevust koordineerida jututoa kaudu.
Näiteks MSCHOA (Maritime Security Centre - Horn of Africa) levitab olulist teavet piraatluse kohta selles piirkonnas veebilehe kaudu: sellel oli 4500 kasutajat 170 riigist ja kuue kuuga kogus leht 150 000 külastust. Veebileht annab soovitusi laevakaptenitele, juhiseid konvoi moodustamiseks, hoiatusi piraadirünnakute puhul ja edastab uudiseid. Keskuse kaudu saavad kaubalaevad taotleda kaitset: 98% laevadest, kes seda tegid, said Adeni lahe ületatud intsidentideta.
Lisaks on käivitatud tsiviilmissioon nõu ja abi osutamiseks Jeemeni-Somaalia-Keenia piirkonna rannavalve väljaõpetamisel Djioubutis, antakse abi Somaalia õigusliku raamistiku ja piirkondliku koostöö täiustamiseks. ELi rahastatavad ettevõtmised tegelevad sotsiaal- ja majandusküsimustega igal pool Somaalias, kaasa arvatud Puntlandis ja Somaalimaal.
Somaalia valitsusele eraldatakse Somaalia julgeoleku hoidmiseks vajalikke vahendeid, kaasa arvatud palgaraha (umbes 30 miljonit eurot aastas); toetatakse Somaalia saatkonna taasavamist Brüsselis jmt.
TAUSTAKSEuroopa Julgeoleku- ja Kaitseassamblee / Lääne-Euroopa Liidu (WEU) Assamblee, loodud eesmärgiga ühendada riikide parlamentide seisukohad julgeoleku tagamiseks.ÜRO toiduabi - ÜRO egiidi all varustatakse Maailma Toiduprogrammi raames Somaalia nälgivaid elanikke.Resolutsioon 1814 WTP laevadele eskordi korraldamise kohta; resolutsioon 1816 sõjalaevadele õiguse andmise kohta jälitada piraate Somaalia territoriaalvetesse;resolutsioon 1838 merejulgeoleku patrullala loomise kohta Adeni lahes, mille tulemusena rajati rahvusvaheline soovitav transiidikoridor; resolutsioon 1846 pikendas resolutsiooni nr 1816 veel üheks aastaks, et võimaldada ellu viia operatsiooni Atalanta.Board Protection Teams (BPT) on eriväljaõppega turvameeskonnad laeva kaitsmiseks piraatide rünnakute vastu. Kasutavad mitmesuguseid side-, jälgimis- ja tulirelvasid.Tarmo Kõuts on Riigikogu liige, IRL
