Venemaa agressioon Gruusia vastu
Kuuepunktiline rahuplaan
[Prantsuse] Vabariigi President
Kokkuleppe protokoll
1) Jõudu mitte kasutada.
2) Lõpetada igasugune sõjategevus.
3) Võimaldada humanitaarabi vaba juurdepääs.
4) Gruusia relvajõud peavad tõmbuma tagasi tavapärastele positsioonidele.
5) Venemaa relvajõud peavad tõmbuma tagasi sõjategevuse alguse eelsetele positsioonidele. Kuni rahvusvahelise mehhanismi käivitamiseni rakendavad Venemaa rahuvalvejõud täiendavaid julgeolekumeetmeid.
6) Algatatakse rahvusvaheline arutelu Abhaasia ja Lõuna-Osseetia julgeoleku ja stabiilsuse tagamise vahendite üle.
Euroopa Liidu nimel
eesistujariik Prantsusmaa
Nicolas Sarkozy
Prantsuse originaal Prantsuse Välisministeeriumi lehelt: https://pastel.diplomatie.gouv.fr/editorial/actual/ael2/bulletin.asp?liste=20080818.html#Chapitre5
Prantsuse Vabariigi presidendi kantselei avalikustab läbipaistvuse huvides kirja, milles täpsustatakse kuuepunktilise relvarahu kokkuleppe 5. punkti rakendusmeetmed nii, nagu need lepiti kokku Prantsuse Vabariigi presidendi Nicolas Sarkozy ja president Dmitri Medvedevi 12. augustil toimunud kohtumisel. Alljärgnev kiri saadeti 14. augustil president Mihheil Saakašvilile.
Tsitaadi algus:
„Härra President Soovin Teile edastada alljärgnevad täpsustused seoses 5. punktiga kuuepunktilises kokkuleppes, millele Teie ‒ pärast president Medvedevit ‒ andsite oma nõusoleku 12. augustil meie kohtumisel Thbilisis ning mis sätestab, et „Venemaa relvajõud peavad tõmbuma tagasi sõjategevuse alguse eelsetele positsioonidele” ning et „kuni rahvusvahelise mehhanismi käivitamiseni rakendavad Venemaa rahuvalvejõud täiendavaid julgeolekumeetmeid”.
- Nagu ma täpsustasin meie ühisel pressikonverentsil Thbilisis, võib nimetatud täiendavaid julgeolekumeetmeid rakendada ainult Lõuna-Osseetia vahetus läheduses ning mitte üheski teises Gruusia territooriumi osas.
- Veelgi täpsemalt võib kõnealuseid meetmeid rakendada üksnes Lõuna-Osseetia ja ülejäänud Gruusia vahelisel administratiivpiiril mõne kilomeetri laiuses tsoonis, mis ei hõlmaks ühtki olulist linnapiirkonda – pean siinkohal silmas eelkõige Gori linna; kokku tuleb leppida erikord, et tagada liikumis- ja liiklemisvabadus Gruusia peamistel maanteedel ja raudteel.
- Kõnealused täiendavad julgeolekumeetmed tähendavad üksnes Venemaa rahuvalvejõudude patrulle kehtivate kokkulepetega lubatud tasemel; Venemaa ülejäänud relvajõud tõmbuvad vastavalt kokkuleppe protokollile tagasi 7. augusti eelsetele positsioonidele.
- Kõnealused meetmed on ajutised ning neid rakendatakse kuni rahvusvahelise mehhanismi käivitamiseni, mida tehakse esimesel võimalusel, kuid mille olemus ja mandaat on praegu arutlusel rahvusvahelistes organisatsioonides, eelkõige OSCEs, Euroopa Liidus ja ÜROs. Kui olete need täpsustused teadmiseks võtnud, palun Teil kinnitada meie kokkulepe, mille te Thbilisis avalikult välja kuulutasite, kirjutades alla kokkuleppe kuuepunktilisele protokollile, mille mina juba tunnistaja ja garandina Euroopa Liidu nimel allkirjastasin. President Medvedev kinnitas mulle eile, et Teie allkiri toob kaasa Venemaa relvajõudude taandumise vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Lugupidamisega
Nicolas Sarkozy”
Tsitaadi lõpp.
Prantsuse Vabariigi presidendi kantselei lisab alljärgnevad kolm täpsustust:
- Relvarahu dokumendiga kaasnevas kirjas tähendab nimetatud territoorium piirkonda, mis jääb varasemates kokkulepetes määratletud konfliktitsooni vahetusse lähedusse ning mis ei hõlma muid osi Gruusia territooriumist. Kõnealuses dokumendis ette nähtud meetmeid võib rakendada vaid mõne kilomeetri laiuses tsoonis Tshinvali ümbruses konfliktitsoonis.
- Kirjas nimetatud meetmed ei või kuidagi piirata või ohustada liikumis- ja liiklemisvabadust Gruusia peamistel maanteedel ja raudteel.
- Konflikti lahendamise protsessi muid aspekte arutatakse hiljem.
TAUSTAKS2008. aasta Gruusia sõja lõpetamisel mängis Prantsusmaa presidendi Nicolas Szarkozy kuuepunktiline rahuplaan kahtlemata otsustavat rolli. Nimetatud rahuvahenduseta – aga samuti USA sõjalaevastiku poolse humanitaarabi sildi all toimunud jõudemonstratsioonita – võinuks sündmused Gruusias võtta veelgi dramaatilisema pöörde. Oli ju Moskva eesmärgiks Gruusia läänemeelse riigipea Mihheil Saakašvili kukutamine ja asendamine Venemaale vastuvõetavama poliitilise figuuriga. See ebaõnnestus suuresti tänu Szarkozy isiklikele ja lääneriikide üldistele pingutustele sõjategevus võimalikult kiiresti peatada. Thbilisi jäi vallutamata ja Saakašvili juhib Gruusiat tänaseni. Veelgi enam, kui sõja eelõhtul oli grusiinide hulgas massiliselt inimesi, kelle meelest Saakašvili pidanuks tagasi astuma, siis Venemaa tungimine Lõuna-Osseetiasse ja Abhaasiasse, rahumeelsete linnade ja külade pommitamine ja rüüstamine, grusiinide aadressil tehtud valesüüdistused genotsiidist Lõuna-Osseetias ning palju muud sõjaga seonduvat, tõukasid grusiine ühinema ja toetust avaldama oma presidendile, kes ka kõige kuumematel hetkedel keeldus pealinnast lahkumast ning jätkas võitluse juhtimist agressori vastu.Kogu oma olulisuse juures näitab Szarkozy poolt vahendatud kokkuleppe tekst ometi ka seda, et selles tehakse eelkõige mööndusi Venemaale, mitte Gruusiale. Seisukoht, nagu oleks Venemaal õigus julgeolekualaste erimeetmete rakendamiseks teatud piirkonnas (mis juriidiliselt ei kuulu mingilgi moel Venemaa koosseisu) on selge järeleandmine tugevamale ehk siis Moskvale. Samuti ei saa kuidagi tugevaks diplomaatiliseks käiguks pidada lahenduse edasilükkamist, delegeerides seda OSCE-le ning teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele. Juba naabruses asuva Mägi-Karabahhi konflikti saatus samade organisatsioonide lõpmatu vahendamise all pidanuks näitama, et tegemist on taas pigem tugevama kui nõrgema poole huvide arvestamisega.Praeguseks on sõjast möödas juba piisavalt pikk aeg, et hinnata tollal saavutatud diplomaatilise vahenduse efektiivsust. Otsene sõjategevus on nüüdseks küll lõppenud, kuid samas võib öelda, et paljuski on just Szarkozy rahuplaan avanud Venemaale tee oma kohaloleku põlistamiseks Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Kokkuleppes lootusrikkalt visandatud lahenduste otsimine ja leidmine tulevikus on osutunud aga samasuguseks tupikteeks nagu teiste endise Nõukogude Liidu territooriumil asuvate nn külmutatud konfliktide puhul.Ometi kehtib ilmselt siingi Szarkozy rahuplaani kogu vastuolulisuse peale vaatamata tõdemus: parem halb rahu, kui hea sõda.
