Kaugelt liiga lihtne oleks seletada valimistulemusi ülemaailmse kriisiga, väites, et Ungari järgis kogu demokraatlikus maailmas ilmnenud skeemi ja karistas võimuparteisid majandushädade eest. Selline paralleel ei ole vale mitte üksnes seetõttu, et skeem ise on küsitav – Saksamaal eelistasid valijad suurest koalitsioonist hoolimata selgelt kristlikke demokraate ja näitasid koha kätte sotsiaaldemokraatidele –, vaid ka seetõttu, et Ungari puhul on taustategurid keerukamad. Valitsev Ungari sotsialistlik partei on vaevelnud moraalses kriisis vähemalt 2006. aasta valimistele vahetult järgnenud ajast, mil maailma meediasse jõudis peaminister Gyurcsány kurikuulus „salajane kõne”. Ühes oma enimtsiteeritud lauses tunnistas ta, et on liginevate valimiste võitmiseks „hommikust õhtuni valetanud” ning kohutavat eelarveseisu varjanud.
Kuigi vasakpoolse meedia hääletorud üritasid olukorda pehmendada, sai sotsialistide maine pärast kõne lekkimist 2006. aasta septembris avalikkuse silmis parandamatu löögi. Et kõne oli adresseeritud parteikaaslaste lähiringile ega pidanuks kunagi avalikkuse ette jõudma, ei saanud seda kuidagi pidada avatud ja ausaks sõnavõtuks ning radikaalseks arvete õiendamiseks minevikuga. Järgnev üksnes kinnitas seda: valitsuse jätkuv teovõimetus, juhuslikud „reformimeetmed” eesmärgiga luua illusioon teadlikust poliitikast, kõrgel tasemel korruptsioon, mis ületas kõik varasemad mõõtmed, ning üksikisiku ja põhiseaduslike õiguste jalge alla tallamine. Kõik üksnes peaminister Gyurcsány ja tema sotsialistidest taustajõudude igapäevase poliitilise ellujäämise nimel.
Postkommunistlik pärand
Ungari sotsialistlik partei, mis kasvas välja ainuvalitsenud kommunistliku partei tehnokraatlikust eliidist, on Ungaris ainus status quo säilitanud poliitiline jõud. Võtnud 1989. aastal omaks võistleva demokraatia põhireeglid, on partei uutes tingimustes püüdnud säilitada nii palju (ümberkujundatud) võimu kui võimalik. Rõhudes nostalgiale kõikvõimsa riigi järele nende hulgas, kes üleminekust demokraatiale kaotasid, määratlesid sotsialistid end 1990. aastate alguses parteimaastikul kiiresti rõhutute poliitilise pelgupaigana. Tegelikkuses on partei tuumaks midagi hoopis muud: nagu mitmel pool mujal endises nõukogude blokis konverteerisid ka Ungari postkommunistid oma vanad võrgustikud ja sidemed spontaanse erastamise kaootilistel aastatel äriliseks kapitaliks. Riisudes koore riigivaralt ning paigutades end strateegilistele kohtadele äris ja meedias moonutas endine nomenklatuurne eliit tugevalt vasttekkivat turumajandust.
Postkommunistid said Ungaris tagasi võimule pärast esimese demokraatlikult valitud paremtsentristliku valitsuse kukkumist 1994. aastal. Noorte intellektuaalide põlvkonna partei Fidesz suutis paremtsentristliku tiiva taas üles ehitada ja tõsiselt kõigutada sotsialistide positsiooni Ungari poliitilisele kultuurile iseloomulikus lõhes: suhtumises kommunistlikku minevikku. Loosung noorenenud ja uhkest euroopalikust Ungarist, mis soovib vabaneda oma postkommunistlikust taagast, lubas Fideszil napsata 1998. aastal võidu kõigile prognoosidele vaatamata. Viktor Orbán moodustas paremtsentristliku valitsuse, mis tegi algust Ungari majanduse pikaajalise taastamisega, vähendades inflatsiooni ja riigivõlga ning toetades keskklassi peresid ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid kui püsiva kasvu tagajaid. Järgmised neli aastat olid enneolematult edukad, tuues kaasa majanduskasvu, ühinemise NATOga ning kiirendades ühinemisläbirääkimisi Euroopa Liiduga.
Kaotatud aastad
Fidesz kaotas sotsialistidele napilt 2002. aasta valimistel. Püüdes tugevdada oma ebakindlat positsiooni, algatasid sotsialistid lisaks valimiste ajal antud populistlikele lubadustele mitmeid kulukaid poliitikasuundi, vallandades eelarvedefitsiidi, mida ei ole kontrolli alla saadud tollest ajast tänaseni. Vastutustundetu ja kampaaniamaiguline rahanduspoliitika käsikäes poliitilise visiooni puudumise ning sotsialistliku partei eri huvirühmade sisevõitlusest tuleneva ebajärjekindlusega muutsid valitsuse praktiliselt teovõimetuks. Eelarvedefitsiit kerkis 10 protsendini ja riigivõlg, mis eelneva Orbáni valitsuse ajal oli vähenenud 56 protsendini SKPst, tõusis 2009. aastaks 80 protsendini. Ungari on olnud muutusi käivitav jõud Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid halvenevad majandusnäitajad on riigi ajas kaugele tagasi viinud. 2002. aastal kavandas Fideszi juhitud valitsus ühinemist eurotsooniga aastal 2006, kui õnnestub täita Maastrichti kriteeriumid. Praegu ei ole võimalik paika panna isegi konkreetset tähtaega, millal ungarlastel oleks väljavaateid ühisraha kasutama hakata. Kõnekad on ka arvud, mis osutavad, kuidas ühe piirkonna riigid on saanud kasu ühinemisest Euroopa Liiduga. Alates 2004. aastast on Slovakkia majandus kasvanud 36 protsenti, Tðehhi ja Poola järgnevad vastavalt 25 ja 23 protsendiga. Samal ajavahemikul kasvas Ungari majandus vähem kui 10 protsenti. Ei ole ime, et end rahvusvahelistel turgudel täielikult diskrediteerinud Ungari oli üks esimestest riikidest, kes vandus alla ülemaailmsele majanduskriisile ning palus 2008. aastal IMFilt abi pankroti vältimiseks.
Sotsialistide ebapädevust ilmestas tõsiasi, et nad olid 2004. aastal sunnitud välja vahetama peaministri, tuues võimule endise komsomoliliikumise viimase juhi, kes oli 1990. aastatel vanade suhete ja peresidemete toel tõusnud suurettevõtjaks. Ferenc Gyurcsány küüniline suhtumine poliitilisse võimu, mille paljastas tema „salajane kõne”, seejärel politsei vägivald rahumeelsete demonstrantide vastu 1956. aasta revolutsiooni 50. aastapäeval ning salateenistuste varjamatu ärakasutamine poliitilise kasu saamiseks õõnestasid omakorda usaldust demokraatlike institutsioonide suhtes. Onupojapoliitika ja alatuse ennenägematu tase sotsialistide juhitud koalitsioonis üheskoos halvenevate majandusnäitajate ja juhuslike „reformimeetmetega”, mis tabasid põhilisi avalikke teenuseid, toomata kaasa mingeid vajalikke muutusi, kärpisid järk-järgult sotsialistide toetusbaasi nende põhilise toetajate rühma seas, keda muutused kõige enam mõjutasid. Selle asemel et püüda ülejäänud Euroopale suurema majandusliku ja sotsiaalse konsolideerimise abil järele jõuda, iseloomustab Ungarit praegu üha suurem ühiskonna polariseerumine, levinud rahulolematus demokraatia ja õigusriigiga, avaliku korra lagunemine ning kasvav turvatunde puudus ja pettumus Euroopa Liiduga ühinemise suhtes. Nagu mujalgi Euroopas, on kõik see loonud viljaka pinnase valitsevale süsteemile vastanduva paremäärmusluse esiletõusuks, kelle partei (Jobbik) on saanud endale palju sotsialistides pettunute hääli.
Ülesanded on tohutud
Ometi osutavad tulemused, et Fidesz on saanud mandaadi, mida ei saa võrrelda ühtedegi varasemate valimistega. Et valijate enamik on tagasi lükanud mõlemad äärmused, on Fidesz ilmselt ainus poliitiline jõud, keda valijaskond peab võimeliseks valitsusvastutust võtma. See annab Fideszile Ungari uues poliitilises spektris end diskrediteerinud postkommunistliku nomenklatuuri ja süsteemivastase paremäärmusliku pooluse vahel ainulaadse keskpositsiooni, mis tegelikult ainsana võimaldab tõhusat ja vastutustundlikku valitsemist.
Ungari paremtsentristliku partei Fidesz pooldajad 11. aprillil Budapestis tähistamasvalimistel saavutatud purustavat võitu sotsiaaldemokraatide üle. Foto: Scanpix
Antud volituste määr näitab ka, et ungarlased soovivad riigi ja majanduse juhtimise täielikku ülevaatamist. Ülesanne on tohutu ning kui Fidesz valitsemise üle võtab, ilmub kappidest tõenäoliselt luukeresid. Suunad, kuhu peame liikuma, on sellegipoolest selged. Peame taastama oma piirkondliku konkurentsivõime, mille eelduseks on vähendada ettevõtete ja üksikisikute maksukoormust, mis on üks kõrgemaid Euroopas. Hoolimata ressursside ulatuslikust ümberjagamisest on avalikud teenused viletsas olukorras ning vajavad täielikku uuenduskuuri. Reformid on seda vajalikumad, et avalikud teenused on mattunud bürokraatia alla ja määritud korruptsiooniga: esimene tuleb kõrvaldada ja teine välja juurida. Pärast viimase kaheksa aasta jooksul toimunud allakäiku tuleb taastada austus õiguskorra vastu ja sallimatus kuritegevuse suhtes. Eelkõige aga peame me Euroopa Liidu ühe madalama tööhõive määraga riigis looma tingimused töökohtade tekkeks. Üksnes uued töökohad, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, saavad luua aluse jätkuvaks majanduskasvuks, mis suudaks taaskäivitada Ungari majanduse.
Usaldusväärsus kodusel rindel on võti usalduskrediidi saamiseks Euroopa Liidus, kus Ungari on praegu oma haavatavuse tõttu üheks nõrgaks lüliks. See tähendab põhimõtetel tuginevat ja prognoositavat Euroopa- ja välispoliitikat. Meie visioon on selge: ühtekuuluv ja tugev Euroopa Liit, kus uusi poliitilisi suundi saab välja töötada, toetudes edukatele vanadele suundadele. Euroopa Liit, mis suudab tõepoolest tegutseda solidaarselt kõigi liikmesriikidega ning olla maailmaareenil põhitegija tihedas koostöös meie Atlandi-üleste liitlastega. Selline on Euroopa, mille arengus uus Ungari valitsus Fideszi juhtimisel soovib kaasa lüüa.
Ning selline on visioon Euroopale taasavatud Ungarist.
TAUSTAKS:
Ungari 386-liikmeline ühekojaline parlament (Országgyûlés) valitakse otse iga nelja aasta järel.
Kehtib hääletuse segasüsteem: 176 ühemandaadilisest ja 20 territoriaalsest mitmemandaadilisest ringkonnast valitakse 152 saadikut ning ülejäänud 58 saadikut valitakse kandidaatide riiklike nimekirjade alusel.
Paremtsentristlik Fidesz sai kokku 263 mandaati, mis moodustab 68% häältest.
Teiseks jäänud sotsialistid (MSZP) said 15% häältest ja 59 parlamendikohta.
Neile järgnesid paremäärmuslik Jobbik (Liikumine „Parema Ungari eest”) 12% ja 47kohaga ning rohelised, st Erineva Poliitika Partei (LMP) 4,1% ja 16 kohta. Valituks osutus ka üks sõltumatu kandidaat.
Valimisööl teatas ajalooliselt madala valmistulemusega lüüa saanud MSZP partei juht Ildikó Lendvai oma tagasiastumisest.
Fideszile annab kahe kolmandiku suurune enamus võimaluse muuta põhiseadust.
AUTORIST
József Szájer on Euroopa Parlamendi saadik, Euroopa Rahvapartei (ERP) Ungari delegatsiooni juht Euroopa Parlamendis ja ERP fraktsiooni aseesimees
