Kui Horvaatia alustas liikumist ELi suunas, oli Euroopa ajaloolise idasuunalise laienemise suhtes optimistlikult meelestatud. Sellest ajast on palju muutunud, kaasa arvatud ELi enda suhtumine laienemisse. Euroopa ajalooline taasühinemine on üldjoontes lõpuni viidud, külma sõja järgne arhitektuur paigas ning mõtted edasise laienemise suhtes kuju võtmas.
 
2004. aasta laienemist kirjeldati kui kojujõudmist, laienemine oli kokkukuuluva kokkutoomine. Sellega ei taha ma öelda, nagu poleks 2004. aastal ühinenud kümme riiki oma ühiskondi muu hulgas ELi liikmesuskriteeriumidele vastamiseks suuresti muutnud. Kuid 2004. aasta laienemine toimus üleüldise optimismi õhkkonnas – nii ELis kui ka uustulnukate seas. Võib-olla veelgi olulisem on, et kumbki pool tunnetas ühist vastutust selle ees, et viies laienemisring läheks edukalt (sh Bulgaaria ja Rumeenia hilisem ühinemine).
 
Praeguse laienemisprotsessi poliitilised alatoonid on teistsugused kahel põhjusel. Esiteks ei ole ajalooline imperatiiv enam sama tugev, olgugi et ELis ei toimu mingit vaidlust selle üle, kas Kagu-Euroopa riigid peaksid Euroopa Liitu kuuluma või mitte. Teiseks peavad liikmesriigid majanduskriisi olukorras oma rahvale laienemist „müüma”, jätmata kahtluse varjugi selles, et uus riik on liikmeks saamiseks täielikult valmis. Kõige sagedasem lause, mida kandidaatriigid neil päevil ELi esindajatelt kuulevad, on: „Nüüd on teie käik”.
 

 

EL on rõhutanud laienemise tehnilist laadi, kehtestades igas läbiräägitavas valdkonnas vahe-eesmärgid, mis toimivad range ja tõhusa kontrollimehhanismina, et tagada liikmekriteeriumide täitmine. Ainult neid vahe-eesmärke täites saab läbirääkimistega edasi minna.
 
Horvaatia on esimene riik, kes peab ELiga läbirääkimisi uues poliitilises õhustikus ja uue tehnilise mudeli alusel. Mitmeski mõttes oleme näidisjuhtum. Kui Horvaatia saavutab edu, on see märk ELi soovist laieneda. ELi osana tugevdab Horvaatia ELi positsiooni piirkonnas, mis siiani ootab, et EL tegutseks seal stabiliseeriva jõuna. Lisaks saab Horvaatiast teiste Kagu-Euroopa riikide jaoks eeskuju, mis näitab, kuidas reformidele pühendumine ja rangete tingimuste täitmine toob tulemuse.
 
Praegu on Horvaatia oma ettevalmistustega lõpusirgel. Kui reformid samas tempos jätkuvad, loodab Horvaatia, et ühinemisläbirääkimised lõpevad Ungari eesistumise ajal 2011. aasta esimesel poolel, kui Horvaata peaminister Jadranka Kosor ja ELi 27 liikmesriigi liidrid kirjutavad alla Horvaatia ühinemislepingule.
 
Mida see Horvaatia jaoks tähendab? Nagu nii mõnegi 2004. aastal ühinenud riigi puhul, saab Horvaatia jaoks ELiga ühinedes ring täis: iseseisvuse saavutamisest oma riigi ülesehitamiseni ja sealt võrdväärseks partneriks. Oma allkirjaga tunnistavad 27 Euroopa riigijuhti, et Horvaatia on võrdne võrdsete seas. Sellega algab uus peatükk Horvaatia ajaloos.