Suuremas plaanis oli valikuid kaks. Esimeseks ja peamiseks nendest oli Läti majanduse jätkusuutlikkus. Kas jätkata väga karmide majandus- ja rahanduspoliitiliste otsustega, mis sisaldaksid ka rahvusvaheliste kreeditoride ees võetud kohustusi, või külmutada võlamaksed ning eelistada populistlikku poliitikat?
Teiseks ja pikemas perspektiivis veelgi olulisemaks küsimuseks tõusis valimiste eel Läti üldine rahvusvaheline suundumus. Kas jätkata sügavamat integratsiooni Lääne organisatsioonides nagu Euroopa Liit ja NATO või hoopiski tõmmata virtuaalset käsipidurit ja otsida uusi võimalusi idanaabrilt Venemaalt.
President Valdis Zatlers tegi enne valimisi oma otsuse päris ühemõtteliselt teatavaks. Tema toetuse uue valitsuse moodustamisel pidi saama see poliitiline jõud või liider, kes jätkab Läti huvide edendamist Euroopa Liidus ja NATOs ning täidab Rahvusvahelise Valuutafondi ees võetud kohustusi.
Valimispäev näitas, et Läti kodanikud pole oma tuleviku suhtes sugugi ükskõiksed. Kuigi valimisaktiivsus (62%) võinuks olla kõrgem, näitasid tulemused selget toetust senise, paremtsentristliku poliitika jätkumisele. Täpsemini öeldes osutus valimiste personaalseks võitjaks tagasihoidliku olekuga peaminister Valdis Dombrovskis.
Läti keerukates oludes toimunud parlamendivalimiste tegelikuks võitjaks oli senine peaminister Valdis Dombrovskis, kellel tuleb väga vastandlikest jõududest moodustada ka uus valitsus. Foto: Scanpix
Kuigi mõned poliitilised jõud võisid panustada Dombrovskise malbusele ning seeläbi ka vähesele karismaatilisusele, jäid nad selgelt valimispäeval kaotajaks. Peamiselt Vidzeme ja Zemgale häältega võttis Dombrovskise juhitud valimisliit Ühtsus selge võidu kõigi konkurentide ees. Nad võitsid 33 kohta 100st.
Kui veel valimiste eel pakuti võitu venemeelsele Koosmeele Keskusele, siis lõpuks jäi nende saagiks 29 mandaati. Võib-olla valimiste üheks suurimaks üllatajaks oli Ventspilsi kõmulise linnapea Aivars Lembergsi juhitud roheliste ja põllumeeste liidu 22 kohta. Selle edu taga oli suuresti Lembergsi isiklik populaarsus, vaatamata asjaolule, et tema suhtes on menetluses kriminaalsüüdistused.
Muu hulgas näitasid Läti valimised seda, kui erinevad on kaks naabrit. Läti on praegu poliitiliselt palju hapram kui Eesti. Kui meil on viimastel aastatel välja kujunenud tugevad maailmavaatelised erakonnad ning parlamendivalimistel ei saa osaleda valimisliidud, siis Lätis on kõik vastupidi. Parteid on nõrgad või mõjutatud oligarhide huvidest ning seega osalesid valimistel vaid liidud. Kas liidud jäävad püsima või killustavad huvid koostöö, näitab aeg.
Eestis ei ole täna ka mõeldav, et meil kujuneks valik Ida ja Lääne vahel. Pigem vastupidi. Eurole üleminek on Eestit sidumas veelgi kindlamini läänemaailma otsustusahelaga. See on esimene kord, kui Eesti, Läti ning ka Leedu on oma arengutrajektooril võtnud sisse eri suunad.
Kuid vaatamata sellele on Läti meile väga oluline naaber ja partner Euroopa Liidus ning NATOs. Seetõttu on väga hea meel, et meie sõsarparteid suutsid valimistel võita ning seega kindlustada Läti üheshingamine oma põhjanaabriga.
