Tänu kaotusele külmas sõjas näib kommunism praeguseks olevat möödanik. Ajaloolastel on nüüd lõpuks ometi võimalus tuhnida omal ajal suletud arhiivides, saada kätte salajasi dokumente ning intervjueerida inimesi, kes olid kas kõrgetel ametikohtadel või vastupidi süsteemi poolt sõna otseses mõttes põrgusse paisatud.
Tõepoolest, loosungeid võrdsusest, õiglusest, harmooniast ja koostööst toetab iseenesestmõistetavalt iga kaastundliku südamega inimene.
Mark Sandle näitabki oma raamatus „Kommunism”, kuidas diktaatorite Jossif Stalini, Mao Ze-dungi ja paljude teiste poolt äraspidi väänatud humanistlikud ideed ikka uuesti idealistide poolt kilbile tõstetakse – ning ikka uuesti kuritarvitatutena porri tallatakse.
Sandle’i raamat näitab läänemaailma põlvkondadele, kes pole kunagi reaalse kommunismiga silmitsi seisnud, kommunismi kui ideoloogia tohutut muteerumisvõimet ning selgitab, et see sündis keskaegsete radikaalsete religioossete liikumiste näol juba ammu enne kommunismi ametlikke klassikuid Karl Marxi, Friedrich Engelsit ja Vladimir Uljanovit.
Kas kommunism võib tagasi tulla? Sandle’i vastus sellele peitub kommunismi alguse määratluses: „Kui minna tagasi kommunismi algete juurde, selgub, et algselt tekkis see... olemasoleva ühiskonna ebavõrdsuse ja ekspluateerimise kriitikana ja alternatiivina sellele ühiskonnale...”. Sellest tulenevalt leiabki ta, et „huvitav pole mitte see, kas kommunism mingil hetkel taas välja ilmub, vaid kuidas see hakkab välja nägema ja millised ühiskondlikud tingimused selle tekkimiseks soodsad eeldused loovad”.
Seega siis, kommunism pole üksnes minevik, vaid võib väga vabalt olla uuesti ka tulevik.
Sandle’i raamat näitab läänemaailma põlvkondadele, kes pole kunagi reaalse kommunismiga silmitsi seisnud, kommunismi kui ideoloogia tohutut muteerumisvõimet ning selgitab, et see sündis keskaegsete radikaalsete religioossete liikumiste näol juba ammu enne kommunismi ametlikke klassikuid Karl Marxi, Friedrich Engelsit ja Vladimir Uljanovit.
Kas kommunism võib tagasi tulla? Sandle’i vastus sellele peitub kommunismi alguse määratluses: „Kui minna tagasi kommunismi algete juurde, selgub, et algselt tekkis see... olemasoleva ühiskonna ebavõrdsuse ja ekspluateerimise kriitikana ja alternatiivina sellele ühiskonnale...”. Sellest tulenevalt leiabki ta, et „huvitav pole mitte see, kas kommunism mingil hetkel taas välja ilmub, vaid kuidas see hakkab välja nägema ja millised ühiskondlikud tingimused selle tekkimiseks soodsad eeldused loovad”.
Seega siis, kommunism pole üksnes minevik, vaid võib väga vabalt olla uuesti ka tulevik.
