Eelmise numbri ilmumise järel on rahvusvahelises elus leidnud aset hulk olulisi sündmusi. Eestlasi on neist kõige vahetumalt puudutanud kindlasti seitsme meie jalgratturi röövimine Liibanonis. See on vaid väike mosaiigikild Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas lahti rulluva ulatusliku draama nii hetkelises kui ka ajaloolises kontekstis. Kindlasti on sügavate järelmitega ka ÜRO mandaadi alusel rea lääneriikide poolt sisse seatud lennukeelutsoon Liibüa kohal, mille jätkuna on needsamad riigid alustanud mässuliste toetamiseks diktaator Moammar Gaddafi jõudude ja objektide pommitamist. Maailma Vaade vaatleb neid sündmusi laiemalt ja erinevate rakursside alt.
 
Põrutavate uudiste hulka kuulub kindlasti kümme aastat kestnud jahi tulemusena USA poolt terroriorganisatsiooni Al Qaeda juhina esiterroristiks kuulutatud Osama bin Ladeni tapmine. Hetkel on veel vara öelda, kas bin Ladeni tabamine viib Al Qaeda hääbumisele või hoopis veriste kättemaksuaktsioonideni lääneriikides.
 
Ka Soome Eduskunta valimistel suuredu nautinud Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) euroskeptilise ja rahvusmeelse erakonna esilekerkimine on sündmus, mis vaieldamatult ei puudu üksnes soomlasi ja nende lähinaabreid, vaid millel võib olla tõsiseid tagajärgi kogu Euroopa Liidu tulevikule. Ent laskem siingi Põlissoomlastel kõigepealt näidata, kas nad suudavad ka parlamendis oma põhimõtetele kindlaks jääda või hääbuvad sarnaselt mitmetele teistele ootamatult esile kerkinud jõududele. Need analüüsid on sobilik jätta ajakirja järgmistele numbritele.
 
Ent rahvusvahelised suhted pole kaugeltki üksnes poliitika, militaaria ja majandus. Tunneme ju väljendit „rahva- või rohujuuretasandi diplomaatia”. Sellesse valdkonda mahub kenasti rändamine. Maailma Vaatel ongi saanud tavaks pakkuda igas oma nubris lugejale ka mõni nn poliitiline reisikiri. Sedapuhku tuleb see Filipiinidelt. Meeldivat lugemist!

Mart Helme