Oma eesistumisperioodil püüab Iirimaa edendada praeguse ühtse turu aktiga seotud eelnõude, nagu näiteks kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi menetlemist. Iirimaa tahab kindlustada, et areneva ühtse turu ja e-kaubanduse hüved jõuaksid kõigi ettevõtete ja tarbijateni.
Seadusandlikud prioriteedid. Iirimaa püüab oma eesistumise ajal edendada digitaalmajanduse ja ühtse digitaalturu kasvu ning selleks sõlmida eelkokkuleppeid sellistes valdkondades nagu intellektuaalomandiõigus, küberjulgeolek, e-identifit-seerimine, andmekaitse ja kiire lairibaühenduse kasutuselevõtt.
Horisont 2020. Kiirelt muutuva majandusega maailmas on samuti vaja tagada, et EL oleks uurimise, arenduse ja innovatsiooni valdkonnas täielikult kaasatud. Seepärast peame eriti oluliseks rahastamise raamprogrammi „Horisont 2020” edendamist, millel võib olla tähtis roll Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisel, tarkade töökohtade loomisel ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel.
Arvestades, et Euroopa ühtsel teadusruumil (ERA) ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudil on potentsiaali töökohti luua ja liidu konkurentsivõimet tõsta, on Iirimaa eesistumisaja üheks prioriteediks ka mõlema edasine areng.
ELi–USA kaubandussuhted. Käesoleva aasta märtsis toimub ministrite kohtumine ELi ja USA vabakaubanduslepingu teemal. Iirimaa näeb end oma lähedaste ajalooliste, majanduslike, kultuuriliste, keeleliste ja perekondlike sidemete tõttu nii mõneski mõttes USA 51. osariigina. USAs on ligi 40 miljonit kodanikku, kes peavad end „iiri-ameeriklasteks”. Tihedamad sidemed maailma mõlema suure demokraatliku vabakaubandusbloki vahel saavad kummalegi poolele ainult kasu tuua. Eesistujana püüame edasiminekut saavutada ka vabakaubanduslepete läbirääkimistel teiste strateegiliste partneritega, nagu näiteks Jaapani ja Indiaga.
Iirimaa eesmärk on ka tugevdada ELi majandust järgnevatel aastakümnetel, minnes edasi ettevõtluse tegevuskavaga. Järgmise ettevõtjatepõlvkonna toetamiseks ja kodanike paremaks teenindamiseks peab Euroopa tegema strateegilisi investeeringuid majandusarengut ja ülemaailmset konkurentsivõimet toetavasse taristusse.
Eesistujana tähtsustame Euroopa ühendamise rahastu osa liidu transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristu arendamisel.
Iirimaa seisab ka suurema võrdsuse ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kaasatuse eest Euroopas. Euroopa 2020. aasta strateegia valdkondadel, nagu näiteks koolituse parandamine, oskuste arendamine ja haridusele parema juurdepääsu loomine, on määrav tähtsus investeeringute meelitamisel liitu ning kodanike, eelkõige noorte ettevalmistamisel töö leidmiseks.
Oskused on töötusega võitlemise põhiküsimus ja keskne teema veebruaris toimuval haridusministrite kohtumisel (Euroopa poolaasta ja Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitlevate arutelude raames). Sellega seoses on tähtis roll ka nn noortegarantii algatusel.
Eelarve. Euroopa majanduse taastumise toetamiseks ja liidu poliitikavaldkondade sidususe tagamiseks on vaja saavutada kokkulepe ELi eelarveraamistikus aastateks 2014–2020. Kokkulepe tuleb saavutada Iirimaa eesistumisaja alguses, et ELi 2020. aasta strateegia elluviimiseks oleks olemas kvaliteetne ja eesmärgipärane eelarve.
Majandusjuhtimine. Ülemkogu tasandil on Iirimaa tähtsaim prioriteet tagada stabiilsus ja taastada ettevõtjate, investorite ja tarbijate usaldus euroala vastu.
Iirimaa püüab ELi uue majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamissüsteemi kaudu tagada juhtimismeetmete tõhusa rakendamise. Usaldus tuleb kiiresti taastada ka muudes sektorites, mis on nüüdisaegse majanduse toimimiseks olulised. Seepärast võtame eesmärgiks ka pangandusliitu käsitlevate ettepanekute menetlemise edenemise.
Meie praegune valitsus alustas Iirimaa eesistumisaja ettevalmistusi alates oma ametisseasumisest 2011. aasta veebruaris. Meie ministrid pole kunagi varem olnud Euroopas nii väljapaistval kohal. Saksamaa ajakirjandusväljaannete liit nimetas Iirimaa peaministri Enda Kenny (ERP) hiljuti aasta eurooplaseks. Lisaks pani Time Magazine ta oma kaanele pealkirjaga „Celtic Comeback” („Keltide tagasitulek”). Kõik meie ministrid ja aseministrid on sellest ajast käinud vähemalt kaks korda Brüsselis, et kohtuda Euroopa Parlamendi ja komisjoni liikmetega ning institutsioonide ametnikega.
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ja Iirimaa peaminister Enda Kenny 10. jaanuaril 2013 Dublinis tähistamas Iirimaa poole aasta pikkuse eesistumisperioodi algust Euroopa Liidus. Foto: Scanpix
Esimese tööna peavad nad läbi töötama asjakohased dokumendid, tagades samal ajal, et ressurssid on õigete prioriteetide vahel õigesti jagatud, ning vastastikuse usalduse loomiseks õppima tundma institutsioonide võtmeisikuid. Eesistumine läheb Iirimaale maksma 70 miljonit eurot. Põhilisteks kuluartikliteks on lisatööjõu palkamine Brüsseli esindusse, konverentside korraldamine Dublinis ning sellega seonduvad sõidu- ja majutuskulud. Iirimaa pooleaastase eesistumisaja jooksul on kavas korraldada ka hulgaliselt iiri kultuuri tutvustavaid üritusi.
Iirimaa peamised esindajad on peaminister Enda Kenny (ERP) ning asepeaminister ja välisminister Eamon Gilmore (S&D), kuid eesistumisaja põhifiguur on Euroopa Liidu asjade minister ja Euroopa Rahvapartei asepresidentLucinda Creighton. Tänu oma noorusele, dünaamilisusele ja silmapaistvale suhtlemisoskusele sobib ta sel tähtsal perioodil suurepäraselt avalikkuse ees Iirimaad esindama.
Eestil ja Iirimaal on palju ühist – mõlemad on väiksed ääremaad, kelle elusaatuse üle on otsustanud nende suuremad naabrid. Mõlemad on uhked oma ainulaadse ajaloo, kultuuri ja keele üle. Seepärast seisneb Euroopa Liidu eesistumisaja üks paremaid aspekte võimaluses juhtida tähelepanu väikestele, aga tublidele riikidele nagu Eesti ja Iirimaa ning näidata kõigile, et meil on oskust ja loomingulisust juhtida Euroopa Liidu 500 miljoni kodaniku käekäiku. See on ka võimalus seada rambivalgusesse meie suurepärased ja ainulaadsed kultuurid ning äratada turistide huvi meie ilusate linnade ja looduse vastu.
AUTORIST |  |
