Milliste tulemustega päädivad järgmised Ameerika Ühendriikide valimised, on poolteist aastat enne 2008. aasta 4. novembri valimispäeva veel vara öelda. Kas suudavad demokraadid säilitada napi enamuse senatis ja mõnevõrra ulatuslikuma toetuse esindajatekojas? Kas õnnestub vabariiklastel jääda pärast Georg W. Bushi erruminekut Valge Maja peremeesteks ka järgmiseks, kolmandaks ametiajaks? Kas annab praegu nii kohalikul kui ka riigi tasandil toimuv võidujooks märku sellest, milliseks kujunevad järgmiste aastate poliitilised suundumused? Kui suurt rolli mängivad kampaanias sise- ja välispoliitilised küsimused? Ühelegi küsimusele neist pole praegu veel vastust.
 
Üht-teist võime öelda siiski juba praegu.
 
Mis on kaalul? Kõige lihtsam vastus oleks: väga palju. 2008. aasta üldistel valimistel valitakse USA 111. Kongressi kõik 435 liiget, igaüks neist ühemandaadilistest ringkondadest; 33 senaatorit eri osariikidest (kolmandik senati koosseisust valitakse ümber iga kahe aasta tagant) ning kõigi osariikide delegaadid valimiskogusse, kelle ülesanne on valida järgmine Ameerika Ühendriikide president, kes astub ametisse 21. jaanuaril 2009. Peale selle valitakse 11 kuberneri, samuti mitme osariigi esindajatekodade ning senatite liikmed. Valitakse ka suur hulk munitsipaalametnikke.
 
Kui palju see kõik maksma läheb? Seekordseil valimistel on kahtlemata oodata USA ajaloo kõige kallimaid kampaaniaid. Prognooside kohaselt ulatuvad üksnes presidendiheitluse kulud miljardi dollarini. Kandidaatide 15. aprillil esitatud aruannete põhjal võib öelda, et kampaaniavahendite kogumine on täies hoos. Vabariiklaste esindajaist on Massachusettsi osariigi endine kuberner Mitt Romney kogunud 2007. aasta esimese kolme kuuga 23 miljonit dollarit. Endine New Yorgi linnapea Rudy Giuliani 15 miljonit (sellest ainuüksi märtsis 10 miljonit) ning senaator John McCain 12,5 miljonit dollarit. Demokraatide edetabelit juhib senaator Hillary Clinton 26 miljoni dollariga, järgnevad senaator Barack Obama 21 miljoni ja senaator John Edwards 14 miljoni dollariga.
 
Kui palju on kandidaate? Lihtsaim vastus oleks: palju. Need on kaheksakümne aasta järel esimesed presidendivalimised Ameerika Ühendriikides, kus ei ametisolev president ega asepresident astu kandidaadina üles. See tähendab, et plats on kõigile vaba ning mõlema põhilise erakonna poolt on võistlustulle astumas suur hulk kandidaate. Washington Post nimetab demokraatide hulgast kokku üheksat ning vabariiklaste ridadest neljateistkümmet kandidaati. Demokraatide poolel: senaatorid Joe Biden, Hillary Clinton, Chris Dodd ja Barack Obama, endised senaatorid John Edwards ja Mike Gravel, endine asepresident Al Gore, kongresmen Dennis Kucinic ja kuberner Bill Richardson. Vabariiklaste kandidaatidena: senaatorid Sam Brownback, Chuck Hagel ja John McCain, endine senaator Fred Thompson, endised kubernerid Jim Gilmore, Mike Huckabee, George Pataki, Mitt Romney ja Tommy Thompson, endine esindajatekoja spiiker Newt Gingrich, endine linnapea Rudy Giuliani ning kongresmenid Duncan Hunter, Ron Paul ja Tom Tancredo. Mitmed neist pole muidugi tõsiseltvõetavad võistlejad ning langevad välja lähikuude jooksul. 23. aprilli seisuga juhtis enamiku küsitluste alusel võistlust vabariiklaste esikandidaadi kohale umbes 12 protsendiga Rudy Giuliani, demokraatide edetabelit juhib Hillary Clinton 10 protsendiga Barack Obama ees. Kampaania on alles selles järgus, et igasugusteks üllatusteks tuleb valmis olla.
 
Lõpuks aga, millal ameeriklased õigupoolest hääletama hakkavad? Juba vähem kui aasta pärast, 14. ja 21. jaanuaril 2008 korraldavad erakonnad Iowa osariigis oma üldkogud, mis annavad inimestele esimese võimaluse konkreetsete kandidaatide toetamiseks. Iowa üldkogudele järgnevad kohe New Hampshire'i eelvalimised ning veebruari alguses eelvalimised veel mitmes osariigis. Niisiis peaks samal ajal aasta pärast olema juba üsna selge, kellest saavad kummagi erakonna kandidaadid Ameerika presidendi ja asepresidendi kohale 2008. a novembris toimuvail valimistel.

AUTORIST

Jan Surotchak töötab USA Vabariiklaste Rahvusvahelises Instituudis