Geograafia ja demograafia

USA, Inglismaa ja Eesti sõjalist võimsust võrreldes märkame kohe, et kuigi Eesti asub geograafiliselt ohtlikumas regioonis (ahvatlev ligipääs Läänemerele) ning piirneb ebademokraatliku naabriga, on meie sõjaline jõud palju nõrgem. Eesti majandus ei ole võimeline üleval pidama suurt sõjaväge, mis suudaks vastu panna invasioonile igal rindel. Eesti loodab peamiselt oma jalaväele, kellest osa on väga hästi treenitud.
 
Riskitegur on ka suhteliselt suur osa Eesti rahvastikust, kelle juured ei ole seotud Eestiga (35%). Paljusid neist pole suudetud edukalt integreerida Eesti ühiskonda, mis kajastub muu hulgas ka suhtumises meie kaitsejõududesse.
 
Ka anglosaksi riikidel on probleeme vähemustega, kuid Eestist erinevalt on neil suurem rahvaarv, mis silub etnilisi erinevusi. Niisamuti pole neil sellist naabrit nagu Venemaa, kes saadab pidevalt välja sõnumit vene vähemusele (30%), nagu sõltuks Eesti iseseisvus ja usutavus riigina vaid tema armust.

 
Kaitsekulutused
 
Eesti ei kuluta just eriti palju oma sõjaväele, kuigi on lubanud aastaks 2010 anda 2 protsenti oma SKPst kaitsekulutuste tarvis (umbes 100 USA dollarit inimese kohta).
 
USA kulutab samal ajal oma SKPst sõjaväele umbes 4 protsenti (1300 dollarit inimese kohta). Suurbritannia sellekohased kulutused on natuke üle 2 protsendi (umbes 600 USA dollarit inimese kohta). Globaalselt on iga-aastased kaitsekulutused ja relvakaubandus olnud viimasel ajal tõusuteel, moodustades praegu umbes triljon dollarit aastas. Sellest 40% moodustavad USA kaitsekulutused oma 441,6 miljardi dollariga (mitte arvestades kulutusi, mis lähevad Iraagi sõjale, mis lisaksid veel 100 miljardit).
 
NATO ei aita Eestil tugevdada oma sõjalist võimsust mitte üksnes otsese paragrahvist 5 tuleneva garantiiga, vaid pakkudes meile ka majanduslikku abi, mis on sätestatud NATO Turvalisuse Investeerimisprogrammis.
 
Eriti pööratakse tähelepanu Ämari lennuväebaasi taastamisele (500 miljonit krooni) ja üldise sõjalise infrastruktuuri parandamisele. Võimalikud tulevikuinvesteeringud hõlmavad ka mereväebaasi loomist, et vajadusel võimaldada NATO laevastiku varustamist kütusega.
 
Praegu ületab USA poolt Eestile antud abi 40 miljonit dollarit.
 
NATO liikmena maksab Eesti teiste riikide eeskujul liikmemaksu (19 miljonit krooni aastal 2006), kuid see summa on võrdlemisi väike, kui võrrelda seda USA ja Suurbritannia osalusmaksudega (vastavalt umbes 300 miljonit dollarit ja 120 miljonit naelsterlingit aastas). Kui rääkida militaarpersonalist, siis USAl oli aastal 2004 püssi all 1,4 miljonit meest, Suurbritannial 200 000. Eesti kaitseväes oli samal ajal kõigest 3000 aktiivset sõdurit.
 

Dessandi maaletulek Erna retkel 2002.  Foto: Scanpix

Varustus ja treenitus
 
Eesti tegeleb praegu oma sõjaväe aktiivse moderniseerimisega, ehitades uusi radariinstallatsioone, ostes uusi õhutõrjerelvi, miinitraalereid ja tankitõrjerelvi. Selleks kulutas Eesti möödunud aastal 450 miljonit krooni.
 
Keskendutakse eelkõige nende sõjaliste ootuste täitmisele, mis on NATO seadnud Eestile ette aastaks 2010.
 
Eestil on kõrgelt kvalifitseeritud jalavägi, mis on võitnud kõrgeid kohti rahvusvahelistel võistlustel nagu Erna Retk. (2005─2006 oli esikolmik Eesti sõdurite hõivatud. USA meeskond oli 2005. aastal 21. ja parandas oma tulemuse järgmisel aastal 18. kohale.)
 
Erna Retke peetakse üheks kõige pikemaks ja katsumusterohkemaks sõjaliseks õppusvõistluseks maailmas.
 
Eesti teeb oma liitlastega koostööd ka sellistel üritustel nagu Open Spirit 2006 (Läänemere miinipuhastus, mille ajal leiti ning tehti kahjutuks üle 100 miini) ja Amber Sea 2005 (miinitõrje, päästemissioonid ja õhutõrje).
 
Välismissioonid Iraagis, Afganistanis, Kosovos ja Bosnias annavad Eesti sõduritele samuti hindamatuid kogemusi tõelistes lahinguoludes.