Eelmisel sajandil miljoneid inimelusid hävitanud totalitaarsed režiimid ei ole tänini leidnud võrdväärset avalikku ja rahvusvahelist hukkamõistu. Natsismi lüüasaamisele Teises maailmasõjas järgnes kohus, mis selle reþiimi ja tema esindajad inimsusvastastes kuritegudes hukka mõistis. Ühene hinnang kommunistliku reþiimi kuritegudele on aga kannatanud rahvaste aastatepikkusele selgitustööle vaatamata rahvusvahelisel tasandil alles välja kujunemas.

Euroopa Rahvapartei resolutsioon totalitaarse kommunismi hukkamõistmise kohta

Esimese üleeuroopalise poliitilise organisatsioonina võttis Euroopa Rahvapartei 2004. aasta veebruaris oma XVI kongressil vastu resolutsiooni totalitaarse kommunismi hukkamõistmise kohta. Resolutsioonis rõhutatakse, et kommunistlikud kuriteod tuleb hukka mõista samasuguse põhimõttekindlusega, nagu tehti natsismi kuritegudega. Samuti tõstetakse esile tõik, et totalitaarsed kommunistlikud reþiimid mõrvasid Kesk- ja Ida-Euroopas miljoneid süütuid inimesi kõigist rahvustest ja kahjustasid paljusid teisi, põhjustades tõsiseid inimõiguste rikkumisi. Resolutsioonis tehakse ettepanek luua sõltumatu ekspertinstitutsioon, mis hakkaks koguma ja hindama informatsiooni inimõiguste rikkumise kohta totalitaarse kommunismi ajal, ning kutsutakse üles Euroopa Parlamenti võtma vastu ametlik deklaratsioon, milles mõistetaks rahvusvaheliselt hukka totalitaarne kommunism.

Kommunismi kuritegude hukkamõistmine Euroopa Parlamendis

2004. aasta novembris ühines sada Euroopa Parlamendi saadikut kirjaga, mis osutas, et Vene võimude ettevalmistatavad 9. mai pidustused Moskvas juhivad tähelepanu kõrvale ajaloo ebaõigluselt. “Tõese ajaloo kontekstis tähistab Moskvas 9. maiks 2005 planeeritud kõrgetasemeline üritus mitte Teise maailmasõja lõppu, vaid pigem Nõukogude okupatsioonide ning totalitaarse kommunismi kuritegude heakskiitu,” teatas kiri, millele olid teiste seas alla kirjutanud ka Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist (ERP-ED), Andres Tarand (Sotsiaaldemokraatide fraktsioon) ja Toomas Savi (Liberaalide fraktsioon). Kirja autorid mälestavad kõiki Teise maailmasõja ohvreid, kuid osutavad ka Nõukogude Liidu panusele sõja puhkemisse. “Teine maailmasõda sai alguse pärast seda, kui totalitaarne Nõukogude Liit oli sõlminud natsliku Saksamaaga mitu lepingut,“ märkis kiri. “Totalitaarne Nõukogude Liit tegutses aktiivselt, aidates natslikul Saksamaal vallutada suurema osa vabast Euroopast, varustades Saksa armeed ja sõjatööstust kütuse, toidu ja muu strateegilise toorainega.”

Kommunismi tauniv resolutsioon võeti Euroopa Parlamendis vastu 2005. aasta mais. 

Resolutsiooni algteksti koostaja oli toonane väliskomisjoni esimees Elmar Brok, kes kuulub ERP-ED saadikurühma. Üleskutse osutab, et peale natsismiohvrite tuleb tähelepanu pöörata ka kommunistliku režiimi tõttu kannatanuile, ja nõuab tähelepanu pööramist 1945. aasta Jalta leppe tagajärgedele. Resolutsioon viitab Nõukogude satelliitriikide tekkele ja Balti riikide annekteerimisele Jalta leppe sõlmimise järel.

 
Suurendamaks Euroopa üldist teadlikkust kommunistliku reþiimi sooritatud kuritegudest, mis leidsid aset raudeesriide taga Kesk- ja Ida-Euroopas, korraldasid Euroopa Parlamendi ERP-ED fraktsiooni liikmed Tunne Kelam, Aldis Kuškis (Läti) ja Vytautas Landsbergis (Leedu) 8. juunil 2006. aastal Brüsselis õppepäeva "Euroopa ajaloo taasühendamine". Üritusest võtsid osa silmapaistvad poliitikud ja eksperdid natsismi ja totalitaarse kommunismi teemadel.
 
Euroopa poliitiline taasühinemine leidis aset 2004. aastal. Psühholoogiline barjäär, mis loodi Lääne- ja Ida-Euroopa vahele 50 aasta totalitaarse võimu domineerimisega, vajab aga veel ületamist.