konverentsil „Euroopa hing”, 8. veebruar 2013. Küsis Veiko Lukmann
 
Osa Eesti inimesi ei saa aru, miks me peaksime panema oma raha EFSFi või ESMi. Mis sellest kasu on? Palun selgitage sellistele küsijatele Euroopa solidaarsuse ideed.
 
Meie Euroopa Liit, kuhu kuulub 27 liikmesriigist 500 miljonit inimest, põhineb ühistel väärustel: inimväärikus, inimõigused, vabadus, demokraatia, rahu ja õiguskord. Meid ühendab solidaarsus. Kõige olulisem on teada seda, et me oleme ühendatud väärtuste alusel. Me oleme Euroopa perekond. Kui keegi meist on hädas, siis teised aitavad. Kui keegi käitub halvasti, peab ta oma vea parandama. Ühesõnaga, see on andmine ja saamine. Peamine on solidaarsus. Eesti ei ole üksi, ta on nüüd koos teistega. Kui kellelgi on probleem, tuleb ka Eestil aidata.

Vasakult Veiko Lukmann, ajakirja Maailma Vaade kolleegiumi liige, Dr Hans-Gert Pöttering, Euroopa Parlamendi saadik (Saksamaa).  Foto: Aivar Haav
 
 
Viimasel ERP assambleel jaanuaris kõlas murelikke hääli seoses Euroopa Parlamendi järgmiste valmistega. Kas teiegi näete ELi-vastaste äärmusvasakpoolsete või äärmusparempoolsete jõudude tekkimist?
 
Poliitikas, nagu inimeste eraeluski, on alati mingid muutused. See on demokraatia loomus, et enamused vahetuvad. Kui enamused vahetuvad riigi tasandil, demokraatiale pühendunud parteide vahel, on kõik hästi. Tänane opositsioon on homne valitsus ja vastupidi. See on normaalne demokraatlik protsess. Ohtlik on aga see, kui äärmuslased võimu võtavad. Seepärast on kõigi demokraatlike parteide ülesanne teha veenvat poliitikat. Mida veenvam on nende poliitika, seda vähem lootust on äärmuslastel. See on meie vastutus praegu. Meil on valimisteni veel rohkem kui aasta aega. Me peame tegema kõik selleks, et veenda oma inimesi, et Euroopa Liit kaitseb iga liikmesriigi huvisid. Kui Eesti on üksi, ei saa ta ennast kaitsta. Kuid ELi liikmena kaitseb teda kogu Euroopa Liit.
 
Eesti kulutab 2% oma SKPst kaitse-eelarvele. Meie jaoks on NATO liikmesus väga oluline. Et USA on kõige võimsam NATO riik, on meie meelest on väga oluline, et ELi ja USA suhted oleksid tugevamad.
 
USA on ELi kõige olulisem partner. USA on Euroopa ühinemist alati toetanud. Bush seenior toetas väga ka Saksamaa ühinemist. Meil peaks USAga olema alati tugev ja usaldusväärne partnerlus. Kui ma USA poliitika arengust õigesti aru saan, ei jäta USA Euroopat maha ega eemaldu Euroopa Liidust, kuid ta vaatab rohkem Aasia poole. Kui see nii on, peame eurooplastena rohkem ise oma julgeoleku peale mõtlema. Kui me oleme oma võlakriisi ja probleemid euroga lahendanud, peaksime rohkem keskenduma oma välisjulgeoleku- ja kaitsepoliitikale. Me mõistame seda, kui mõtleme Malile, kus, jumal tänatud, on prantslased otsustanud terroristidega võidelda. Minu meelest oli see Prantsuse presidendil hea otsus. Aga see peaks olema terve ELi, mitte ainult ühe liikmesriigi kohustus. Me peame välja arendama ühtsema välisjulgeoleku- ja kaitsepoliitika ning tegema otsuse Euroopa armee loomiseks. See algatus 1954. aastal kahjuks kukkus läbi, kuid nüüd peame selles suunas uuesti mõtlema hakkama.
 
Videolt tõlkinud Hille Saluäär
 

TAUSTAKS
Euroopa Parlamendi saadik, Konrad Adenaueri Fondi esimees, EP endine president dr HANS-GERT PÖTTERING on ainus Euroopa Parlamendi liige, kes on alates esmakordsest ametisse valimisest 1979. aastal olnud järjepidevalt teenistuses kuni tänaseni. Ta oli Euroopa Parlamendi president (2007–2009), EPP-ED fraktsiooni Euroopa Parlamendis aseesimees (1994–1999) ja esimees (1999–2007). Pöttering oli tegev Euro-Vahemere Parlamentaarsel Assambleel (2008–2009). Välissuhete komitee liige. Julgeoleku ja kaitse ning desarmeerimise Euroopa Parlamendi allkomisjoni endine esimees (1984–1994). Alates 2010. aastast on Pöttering Konrad Adenaueri Fondi esimees. Teda on autasustatud mitmete teenetemärkidega Saksamaal, Itaalias, Austrias ja mujal.