Konverentsi I osa: Euroopa hinge otsides – eesistuja Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam
 
Üle kahe aastakümne on möödunud sellest, kui Euroopa Komisjoni toonane president Jacques Delors hoiatas, et kui järgmise kümnendi jooksul ei suudeta leida Euroopa hinge, tema „vaimsust ja mõtet”, siis on mäng kaotatud. Millised on Euroopavõimalikud tulevikud? Kas minevik saab pakkuda tulevikulahendusi?
 

 
Tunne Kelam: Mind huvitab endiselt võimalik tasakaal vabaduse ja vastutuse vahel. See on minu meelest põhiküsimus. Erich Fromm sõnastas juba 1941. aastal – „põgenemine vabaduse eest”. Inimesed, kes ei ole võimelised vastutama, tunnevad kiusatust vabaduste eest põgeneda. Nad ei tea, mida nendega peale hakata.
 
Tänapäeva Euroopale pani diagnoosi kardinal Ratzinger oma 9 aastat tagasi kirjutatud artiklis „Europa ist krank” („Euroopa on haige”), kus ta tegi väga tõsise järelduse. Nimelt, Euroopa on võrreldes muu maailmaga edukas, aga ta on õõnes, ta on kaotanud oma esialgse identiteedi. See on asendunud märkamatult üldise tarbija-identiteediga.
 
Hubertus Hoffmann: Mina arvan, et hing kuulub nooretele. Ma mõistan küsimust, et kui sul ei ole tööd, kas oled siis vaba. Kreekas ja Hispaanias on 50% noortest töötud. Kui me ei tee muudatusi, siis me kaotame nad. Keskpärased jäävad, parimad lahkuvad.
 
Berliinis on palju hispaanlasi, kes on jätnud Hispaania. On väga hea, et meil on Erasmus, muud programmid, viisavaba liikumine jne. Kui nad Berliinis tööd ei leia, lähevad parimad neist Ameerikasse. See on globaliseerunud maailm, kus talendid saavad tööd igal pool, nad oskavad inglise keelt, neid vajatakse. 0,1% – on parimad nende noorte hulgast. Nende kaotamine on probleem. Teoreetiliselt on see võimaluste rohkus hea ja vajalik – kuid, kui baasi töökohtade näol ei ole, kaotame usaldusväärsuse noorte silmis. Ärimees mõtleks siinkohal, mida teha kõigepealt. Just töökohad on esimene prioriteet, mitte põllumajandus ega miski muu. Ja see probleem tuleb lahendada kiiresti.
 
Kreekas püüame luua mentorlusvõrku noortele. Praegu on nii, et kui nad oma väikest äri tahavad alustada, on neil vaja viit dokumenti. See tähendab – viiele eri inimesele tuleb altkäemaksu maksta. See olukord peab lõppema!
Frustratsioon lõunas tekib sellest, et isegi kui sa midagi tahad algatada, siis sind kas takistatakse või nõutakse altkäemaksu. Altkäemaks tõstab toimingu hinda 60–80%. Teisti pole võimalik. Ja keegi ei tegele selle probleemiga! See on minu meelest peamine usaldusprobleem, Facebooki ajastul, globaalselt. Kui me selle probleemi lahendame, tulevad moraalsed küsimused. Frustratsioon on nii suur, et me kaotame need noored radikaalidele, siis on nad ühinenud Euroopa idee ja vabaduse jaoks kadunud.
 
Urmas Reinsalu: Teie idee Kreeka sõprade grupi loomise kohta oli inspireeriv. Me ühega tegelikult juba liitusime – Euroopa stabiilsusmehhanismiga. Ma julgustan sellega ühinema ja vastutust võtma ka teisi ELi liikmesriike väljaspool euroala. Ma usun, et vabaduse ja vastutuse tasakaalu põhiküsimus on ausad reeglid. Meil peavad olema reeglid, mis ei ole bürokraatlikud, mis kehtivad kogu Euroopas ja mida täidetakse. President Pöttering mainis oma ettekandes 2003. aasta juhtumit seoses rahandusvaldkonna eeskirjadega. Rooma õigusfilosoofiast pärinev idee reeglitel põhinevast Euroopast tuleb taastada. Reeglite devalveerumine on ohtlik. Neid katseid oleme viimastel aastatel näinud seoses panganduseeskirjadega, pangandusjärelevalvega jne.
 
Teiseks tahan rääkida suurest töötusest noorte hulgas. Peamine lahendus seisneb puhtmajanduslikus algtões – kust õigupoolest tekivad töökohad? Neid loovad ettevõtjad. Meil ei ole asenduslahendusi. Mõneti kurb oli kuulda Euroopa Komisjoni ettepanekut seoses nn noortegarantiiga. Nimelt: meil pole võimalik luua uusi töökohti, aga me käsime liikmesriikidel kooli lõpetanud noorele töötule saata nelja kuu jooksul kiri, kus on öeldud, et mine kas tööle, töövahendusbüroosse või tagasi kooli… Idee seisneb vaba turu jõulises avamises Euroopas, barjääride kaotamises teenuste, eriti e-teenuste vabalt liikumiselt. Mitte tappa loovust Euroopas, vaid seda julgustada! See on meie riikide maksupoliitika ülesanne. Prioriteet peab olema loovus. See on dilemma ka Euroopa eelarve jaoks, mille peamine prioriteet praegu on ühine põllumajanduspoliitika. See on poliitiline reaalsus. Eesti on sellest kasu saanud, sest rohkem kui 10% meie ekspordist tuleb põllumajandusest ja mõistagi on oma osa selles ühise põllumajanduspoliitika toetustel. Järgigem reegleid! Kehtestagem toimivaid reegleid! Kõik peaksid teadma, et reeglite rikkumine on isiklikult kahjulik, igaüks peab tundma isiklikku vastutust. Kapitalismi üks põhiideid on ka võimalus minna pankrotti. Kui see seos eriti finantsküsimustes unustada, on see ohtlik.
 
Tunne Kelam: Meil on õigus minna pankrotti – ka see on vabadus, mis tuleb alles hoida. Jutt võttis huvitava pöörde, hakkasime rääkima reeglitest. Esiteks: iga inimene peab kehtestama endale reeglid. Siit jõuame vana piibliõpetuseni: inimene on loomu poolest rikutud, tal on pärispatt. Ta tahab teha rohkem halbu tegusid kui häid tegusid. Seepärast peame rääkima hingest ja moraalist.
  
Umberto Vattani: Ühte Kreeka linna tekkis grafiti – „Palun ärge tulge meid päästma”. Meie ei taha muutuda maailma haigeks meheks, nagu kunagi oli Ottomani impeerium. Me tahame sellest olukorrast välja rabelda. Majandusteadus on empiiriline teadus. See tähendab, et õpitakse kogemusest, tehtud vigadest. Me peame olema innovatiivsed.
 
Möödunud detsembris olime esialgu vaimustuses, kui Saksa suurim ametiühing DGB tuli välja ideega, et tuleb alustada uut Marshalli plaani – kriisi ajal tuleb meil ühineda ja koondada jõupingutusi, et kriis ületada. See plaan oli inspireeritud Roosevelti uuest kursist 1930. aastatel. Mõte on huvitav, ehkki seda pole kerge järgida. Euroopa Liit kui omamoodi innovaatiliste teadusuuringute ja majanduslike uuenduste labor eelkõnelejate poolt mainitud eesmärkidel töösse rakendada. 

Jeff Fountain: Vabaduse ja vastutuste suhte kohta on öelnud ilusti lord Acton. Vabadus pole võime teha seda, mida tahad, vaid võime teha seda, mida pead. See on meie postmodernse maailma probleem – keegi ei saa sulle ütelda, mida sa tegema pead. Siit jõuame tagasi selleni, mida kardinal Ratzinger kirjutas oma raamatus „Without Roots” („Juurteta”) – see on Euroopa haigus – me oleme oma juurtest ära lõigatud. Nendest juurtest, millest sündisid mineviku väärtused. Moodsad eurooplased elavad praegu nagu skvotterid, renti maksmata.
 
Kuidas mõista, kust need väärtused tulevad? Ameerika iseseisvusdeklaratsioon peab iseenesest mõistetavaks: kõik inimesed on loodud võrdsena. Mul on üks India sõber, kes ütleb, mis mõttes iseenesest mõistetav? Tulge Indiasse, see pole sugugi iseenesest mõistetav! On ainult üks alus, mille põhjal saame rääkida inimeseks olemisest – see on 1. Moosese raamatu algus:  „Inimene on loodud Jumala näo järgi”. Just sellest kirjakohast tuleks ammutada lootust tuleviku jaoks: loovus! Me oleme loodud Jumala näo järgi. Kogu ajalugu on lugu sellest, kuidas loovad vähemused on alustanud midagi uut – Robert Schumann, Konrad Adenauer jne. Need on inimesed, kes on osanud mõelda väljaspool raame ja näidanud meile üllatavat teed edasi. Me saame loota edaspidigi, et ka noored tulevad välja uute ja uuenduslike ideedega. Aga selliste ideede juured peavad olema reaaluses, mida Schumann nimetas Euroopa hingeks. Ja Euroopa hingest rääkides peame hakkama rohkem välja tooma meid ühendavaid jooni. Alates reformatsioonist on rõhutatud meie erinevusi, aga peaksime hakkama uuesti rääkima ühisosast.
  
Tunne Kelam: See on väga hea kokkuvõtte meie arutelule: loovad vähemused võivad muuta maailma. Me oleme harjunud statistikaga, mis ütleb, et enamus otsustab. Tegelikult aga on vähemused need, mis muudavad maailma ja jäävad lõpuks peale.
 

 

TAUSTAKS

 

Rahvusvahelisele konverentsile „EUROOPA HING – Euroopa põhiväärtused ning nende roll kriisist väljumisel” olid kutsutud kõnelema teadlased, poliitikud ja ajakirjanikud Eestist, Hollandist, Itaaliast ja Saksamaalt. Esinejad arutlesid nii sotsiaalsest, majanduslikust kui ka poliitilisest vaatepunktist lähtudes Euroopa väärtuste üle.

 

Peaesineja, Konrad Adenaueri Fondi esimehe, Euroopa Parlamendi liikme dr. Hans-Gert Pötteringi ettekande teema oli "Väärtused, poliitika ja majandus – Euroopalik lähenemine".

 

Sõnavõttudega esinesid ja aruteludes osalesid veel Jaak Aaviksoo, Anton Giulio de´Robertis, Jeff Fountain, Roland Freudenstein, dr. Hubertus Hoffmann, Henrik Hololei, Philippe Jourdan, Evelyn Kaldoja, Tunne Kelam, Ülle Madise, Andres Põder, Urmas Reinsalu, Luule Sakkeus, Thomas Schneider, Margus Tsahkna, Umberto Vattani ja Trivimi Velliste.

 

Europarlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul on enamiku analüütikute arvates Euroopas vältav rahanduskriis võrsunud pikka aega süvenenud väärtuste kriisist, millest võib teha järelduse, et majandus ja pehmed väärtused on omavahel tihedalt seotud.

 

"21 aasta eest, vahetult pärast Maastrichti lepingu sõlmist, kutsus tookordne Euroopa Komisjoni president Jacques Delors üles otsima Euroopa hinge – seda, mis meid ühendab vaimselt, moraalselt ja kultuuriliselt . Veebruaris toimunud konverents püüdis sellele omalt poolt vastust leida" ütles Tunne Kelam.

 

Konverentsi kõikide ettekannetega, videote ja pildigaleriiga saab tutvuda Tunne Kelami kodulehel http://www.kelam.ee/teoksil/konverentsid/rahvusvaheline-konverents-euroopa-hing-euroopa-pohivaartused-ning-nende-roll-kriisist-valjumisel-reedel-8-veebruaril-2013.