Lähtudes 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsusest «Eesti riiklikust iseseisvusest» ja Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri deklaratsioonist «Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest» ning
silmas pidades, et käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud leping muudab kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 122 osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist,
Riigikogu otsustab:
§ 1. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktile 1 ja §-le 122 ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti–Vene riigipiiri leping, mis kirjutati alla 2005. aasta 18. mail Moskvas.
§ 2. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktile 1 ja §-le 122 ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise leping, mis kirjutati alla 2005. aasta 18. mail Moskvas.
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigipiiri leping
Vastu võetud 18.05.2005
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadus Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon, edaspidi nimetatud «pooled», juhindudes rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipidest ja normidest, sealhulgas ÜRO ja OSCE dokumentidest, ning kinnitades püüdlust arendada nende alusel riikidevahelisi suhteid, soovides tagada soodsad tingimused kahe riigi vahel heanaaberlike suhete ja vastastikuse usalduse arendamiseks ja kindlustamiseks, püüdes arendada õiguslikku alust Eesti-Vene riigipiiriga seotud küsimuste lahendamiseks, on leppinud kokku alljärgnevas.
Artikkel 1
1. Pooled lahendavad käesoleva lepinguga Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni maismaa riigipiiri (edaspidi «riigipiir») kulgemise küsimused ning kinnitavad, et käesoleva lepingu jõustumisel loevad nad nimetatud küsimused reguleerituks.
2. Merealade piirijoone kulgemise määravad pooled kindlaks eraldi lepinguga.
Artikkel 2
Käesoleva lepinguga määratud riigipiir on joon ja selle kohal kulgev vertikaalpind, mis piiritlevad Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni maismaa, veekogud, õhuruumi ja maapõue.
Artikkel 3
1. Eesti–Vene piiriläbirääkimiste käigus saavutatud kokkulepete alusel määrasid pooled kindlaks riigipiiri kulgemise, mis on antud kirjelduses lisas 1 ja on kantud kaardile mõõtkavaga 1:50 000 lisas 2.*
Käesoleva lepingu lisad 1 ja 2 moodustavad selle lahutamatu osa.
2. Kui käesoleva artikli esimese punkti tõlgendamisel on poolte vahel erimeelsusi, siis on otsustav tähendus riigipiiri kulgemise kirjeldusel käesoleva lepingu lisa 1 kohaselt.
Artikkel 4
Eesti Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Läti Vabariigi riigipiiride kokkupuutepunkt määratakse kindlaks eraldi kokkuleppega nende kolme riigi vahel.
Artikkel 5
1. Riigipiiri kulgemise määramiseks maastikul moodustavad pooled võrdväärsuse alusel ühise demarkeerimiskomisjoni (edaspidi «komisjon») ning kumbki pool nimetab komisjoni kaasesimehe ja tema asetäitja.
2. Komisjon kinnitab oma tegevuse töökorra.
3. Kumbki pool kannab komisjoni oma poole kulud, juhul kui poolte valitsused ei lepi üksikjuhtudel kokku teisiti.
Artikkel 6
1. Komisjon viib riigipiiri demarkeerimise läbi järgmiselt:
– valmistab ette riigipiiri demarkeerimise dokumentide projektid;
– määrab vajaduse korral piirijõgedel (-järvedel) peamise (laevatus-)faarvaatri täpse asukoha ning jõe või selle peamise haru keskkoha täpse asukoha, samuti saarte kuuluvuse piirijõgedel ja -järvedel;
– paigaldab piirimärgid.
2. Demarkeerimistööde tegemisel arvestab komisjon vastastikuse kokkuleppe alusel elanike majandustegevuse tingimusi, sealhulgas maakasutust, paikkonna eripära, samuti vajadust luua soodsad tingimused riigipiiri valvamiseks.
Artikkel 7
Riigipiir loetakse lõplikult demarkeerituks pärast seda, kui kummagi poole valitsused on kinnitanud järgmised demarkeerimisdokumendid:
riigipiiri joone kulgemise kirjeldus, piirimärkide protokollid ja demarkeerimiskaart.
Artikkel 8
Küsimused, mis puudutavad piiriesindajate tegevust, veekasutuseeskirju, laevandust, piiril asuvate sildade ja hüdrotehniliste rajatiste ühist kasutamist, kalastustingimusi, muud majandustegevust piirivetes ning riigipiiri reþiimi eri aspekte, reguleeritakse eraldi kokkulepetega.
Artikkel 9
Pooled lahendavad käesoleva lepingu täitmisel tekkivad küsimused diplomaatiliste kanalite kaudu.
Artikkel 10
Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele ja jõustub 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.
Koostatud 18. mail 2005. aastal Moskvas kahes eksemplaris, kumbki eesti ja vene keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdse jõuga.
Eesti Vabariigi nimel
Urmas PAET
Vene Föderatsiooni nimel
Sergei LAVROV
Sergei LAVROV
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise leping
Vastu võetud 18.05.2005
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadus
Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon, edaspidi nimetatud «pooled»,
soovides piiritleda merealad Narva ja Soome lahes riikliku suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamise põhimõtete alusel,
püüeldes heanaaberlike suhete arendamisele kahe riigi vahel,
arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni sätteid,
on leppinud kokku alljärgnevas.
Artikkel 1
Merealade piirijoon Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel Narva ja Soome lahes (edaspidi «piirijoon») põhineb keskjoonel, mis on tõmmatud nii, et iga selle punkt on võrdsel kaugusel mõlema riigi ranniku (sealhulgas saarte) madalveejoone lähimatest punktidest.
Piirijoone alguspunkt (punkt 1) asub Narva jõe suudmes ja langeb kokku Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise maismaa riigipiiri lõpp-punktiga. Piirijoone lõpp-punkt (punkt 9) asub Eesti Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Soome Vabariigi merealade piirijoonte kokkupuutepunktis, mis määratakse eraldi kokkuleppega nende kolme riigi vahel.
Artikkel 2
Piirijoon kulgeb mööda sirgjooni (loksodroome), mis ühendavad järgmiste geograafiliste koordinaatidega punkte:
1942. aasta koordinaatsüsteemis (Krassovski ellipsoid):
1) 59 o 28,300' põhjalaiust, 28o 02,695' idapikkust;
2) 59 o 28,485' põhjalaiust, 28o 02,577' idapikkust;
3) 59 o 29,154' põhjalaiust, 27o 57,791' idapikkust;
4) 59 o 32,739' põhjalaiust, 27o 48,832' idapikkust;
5) 59 o 39,150' põhjalaiust, 27o 23,250' idapikkust;
6) 59 o 37,117' põhjalaiust, 27o 03,333' idapikkust;
7) 59 o 39,750' põhjalaiust, 26o 49,133' idapikkust;
8) 59 o 49,337' põhjalaiust, 26o 37,865' idapikkust;
9) 59 o 59,700' põhjalaiust, 26o 20,500' idapikkust.
Loetletud punktid ja piirijoon on tähistatud juurdelisatud, 1997. aastal välja antud Vene merekaardil nr 22061 (INT 1214) mõõtkavas 1:250 000.
Koordinaatsüsteemis WGS-84 (ellipsoid WGS-84):
1) 59o 28,297' põhjalaiust, 28o 02,564' idapikkust;
2) 59 o 28,481' põhjalaiust, 28o 02,446' idapikkust;
3) 59 o 29,150' põhjalaiust, 27o 57,660' idapikkust;
4) 59 o 32,735' põhjalaiust, 27o 48,701' idapikkust;
5) 59 o 39,146' põhjalaiust, 27o 23,118' idapikkust;
6) 59 o 37,112' põhjalaiust, 27o 03,201' idapikkust;
7) 59 o 39,745' põhjalaiust, 26o 49,001' idapikkust;
8) 59 o 49,332' põhjalaiust, 26o 37,732' idapikkust;
9) 59 o 59,695' põhjalaiust, 26o 20,366' idapikkust.
Loetletud punktid ja piirijoon on tähistatud juurdelisatud Eesti kaardil mõõtkavas 1:250 000 (1998. aasta eriväljaanne).*
Piirijoone vastavate punktide kirjeldused nimetatud koordinaatsüsteemides on võrdväärsed.
Nimetatud Eesti ja Vene kaardid moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa piirijoone graafilise märgistamise tähenduses. '
Käesoleva artikli tõlgendamisel on otsustav tähendus selles antud piirijoone kulgemise kirjeldusel.
Artikkel 3
Kumbki pool järgib piirijoont kui joont, mis piiritleb tema suveräänsuse ja suveräänsed õigused, samuti kooskõlas rahvusvahelise õigusega kaldariigi mis tahes muu jurisdiktsiooni vormi teostamise merealadel.
Artikkel 4
Juhul kui avastatakse mõlemal pool piirijoont paiknev maavara leiukoht (lasund), püüavad pooled saavutada kokkuleppe leiukoha kõige efektiivsemate ühiste töötlemismeetodite ja maavara kaevandamisviiside kohta, tagades nõuetekohaste, 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonis (Helsingi konventsioon) ettenähtud abinõude kasutuselevõtmise, vältimaks merekeskkonna reostust.
Artikkel 5
Kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel.
Artikkel 6
Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele ja jõustub 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.
Koostatud 18. mail 2005. aastal Moskvas kahes eksemplaris, kumbki eesti ja vene keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdse jõuga.
Eesti Vabariigi nimel
Urmas PAET
Vene Föderatsiooni nimel
Sergei LAVROV
Praegu käimasolevate Venemaa ja Eesti vaheliste läbirääkimiste alusel lisanduks 2005. aasta lepingule kaks punkti:
1. Käesoleva lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi.
2. Kinnitades vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist.
