Euroopa Uuringute Keskus (CES) on ülevaateteost tutvustanud nii: „Käesolev 19 riiki hõlmav väljaanne toob esile kolm peamist majanduskriisi õppetundi: esiteks, riigid, mis tegid reformid ära enne kriisi, tulid toime paremini kui riigid, kus reformid olid ebapiisavad; teiseks, oluline on kriisile kiiresti reageerida ning saavutada valitsuse meetmete suhtes ühiskondlik ja poliitiline üksmeel; kolmandaks, ei ole muid võimalusi peale riigivõla vähendamise fiskaalse konsolideerimise teel, mida toetavad majandusreformid, sh paindliku tööturu loomine, pensioniea tõstmine ja tõhusate riigiasutuste kujundamine.

Raamatus järeldatakse, et sellised reformid tooksid kaasa püsiva majanduskasvu, aitaksid luua töökohti ja suunaksid Euroopa jõukuse teele. Raamatu suurim väärtus on see, et riike, Euroopa Liitu ja piirkonda üldiselt käsitlevad peatükid on kirjutanud riikide asjatundjad, kes tunnevad tegelikku olukorda palju paremini kui väljaspool seisjad. Nüüd on aeg õppida positiivsetest majandus- ja finantspoliitika näidetest, mida pakub Euroopa möödunud viie aasta kogemus.”

2011. aastal taasiseseisvumise 20. aastapäeva tähistanud Eestile oli suure finants- ja majanduskriisi õppetund esimene. Varasema kriisikogemuse puudumise tõttu oli hädas enamik majandusosalisi (kaasa arvatud valitsus). 1990. aastate algusest pärinev liberaalne majandusmudel osutus siiski jätkusuutlikuks. Mis kõige olulisem: kõige sügavama majandussurutise hetkel pidi Eesti euroalasse pääsemiseks täitma Maastrichti riigieelarve tasakaalu kriteeriumi. Eesti rahapoliitika põhines valuutakomitee süsteemil, mille puhul valitsusel puudub nn viimase võimaluse laenuandja. Nii oli Eesti jaoks loogiline lahendus võtta kokkuhoiumeetmeid.

Suurim poliitiline viga tehti 2008. aasta lõpus, kui eirati tõsiasja, et langus on juba alanud. See viga küündis pea 20 protsendini valitsussektori eelarvest. Tänu paindlikule tööturule ja liberaalsele majandusmudelile suutis Eesti eelarve tasakaalustada. Tõsteti makse, kärbiti kulusid (sh palku) ja müüdi riigivara. Jooksev eelarvepuudujääk oli 2009. aastal 1,7%, samas kui enamikus euroala riikides oli 3% piir ületatud.

Eesti (ja Baltimaade) kokkuhoiumeetmeid tuleks vaadelda ülemaailmse finants- ja võlakriisi taustal. Enamik heaoluriike (ja ka hulk teisi) oli valinud Keynesi kulukate väljaostuprogrammide tee. See raskendas juba niigi keerulist rahandus- ja võlaolukorda, mistõttu tuleks eriti kõrgelt hinnata seda, kuidas Eesti suutis majanduslanguse kiirelt ületada ilma võlakriisi sattumata või seda süvendamata.

Andres Arrak

Tõlkis Anna-Liisa Lutsar

____________________________________________________________________________________________________________________
2007. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis on seadnud Euroopa valitsuste ja kodanike ette tohutud väljakutsed. Kriis on näidanud, et finantssektori järelevalve ja regulatsioon on olnud puudulikud, et valitsused ja üksikisikud on teinud liigseid kulutusi ning Euroopa majandus kannatab struktuuriliste probleemide all.

Euroopa Uuringute Keskuse (CES) ja tema liikmesorganisatsioonide ühisväljaanne hindab valitsuste reageeringut kriisile riiklikul, Euroopa Liidu ja piirkondlikul tasandil ning pakub ka poliitilisi soovitusi.

Raamatu esitlus toimus 15. novembril 2013 konverentsil „Reformidelt kasvule: toimetulek Euroopa majanduskriisiga”.  Esinejad: Trivimi Velliste, Tunne Kelam, kogumiku koostaja – Euroopa Uuringute Keskuse (CES) vanemteadur Vít Novotný, Eesti peatüki autor – majandusteadlane ja publitsist Andres Arrak, Soome peatüki autor – vabakutseline ajakirjanik Henna Hopia ja Nortali turundusjuht Anna-Greta Tsahkna.