Rahvusvahelisest seisukohast vaadatuna on ebatavaline, et valitsusse kuulub kuus erakonda, mis esindavad täielikku poliitilist spektrit. Soomes on see võimalik, kuna meil ei ole tegelikult ühtegi tõelist äärmusparteid. See on lausa paratamatu, kuna parlamendivalimistel suurima võidu saavutanud Põlissoomlased keeldusid valitsusvastutust võtmast. Põlissoomlaste esimees Timo Soini tõi põhjuseks selle, et valitsust on võimatu muuta ELi suhtes piisavalt kriitiliseks. Valimiste suurim kaotaja – Soome Keskpartei – jäi aga vabatahtlikult opositsiooni, lootes nii oma toetust suurendada.
Opositsiooni või valitsusse?
Nagu muudes riikides, nii seisneb ka Soomes poliitiline arutelu valitsusparteide ja opositsiooniparteide vastandumises. Valitsuse arvates kannab ta vastutust nii hästi, kui see on võimalik. Opositsioon aga leiab, et valitsuse meetmed on kui mitte täielikult, siis vähemalt osaliselt kas liiga napid, tarbetud, valesti ajastatud või lihtsalt rumalad. Kõikide probleemide eest vastutab alati ainult valitsus või siis on ta lausa nendes süüdi.
Opositsioonis olles erakondade toetus seega tavaliselt kasvab. Valitsuse moodustamiseks peetud läbirääkimistel võisid ka teised parteid tunda kiusatust opositsiooni minekuks, sest kõik teadsid, et seistakse silmitsi majanduskriisiga ja valitsus peab tegema ebapopulaarseid kulukärpeid. Poliitikas osalemise eesmärk on siiski mõjutada otsuste tegemist ja valitsuses olles on need võimalused hoopis teised kui opositsioonis. Pärast pikki läbirääkimisi moodustasid valitsuse kuus erakonda – Rahvuslik Koonderakond, Rootsi Rahvapartei, Kristlikud
Demokraadid, Roheline Liit, Sotsiaaldemokraadid ja Vasakliit. Ametlikult on tegemist peaminister Jyrki Kataineni valitsusega, kuid selle hüüdnimi on „sixpack”.
Demokraadid, Roheline Liit, Sotsiaaldemokraadid ja Vasakliit. Ametlikult on tegemist peaminister Jyrki Kataineni valitsusega, kuid selle hüüdnimi on „sixpack”.
Tegevuse aluseks valitsuse tegevusprogramm
Osalesin valitsuse moodustamise läbirääkimistel Kristlikke Demokraate esindavas rühmas. „Sixpack” pidi koostama võimalikult põhjaliku tegevusprogrammi, et vältida valitsuskriise. Valitsusprogramm tuli 89-leheküljeline, kuna puudub ühine maailmavaateline alus.
14. oktoober 2013, Rooma. Soome peaminister Jyrki Katainen Itaalia visiidi ühisel pressikonverentsil Itaalia kolleegi Enrico Lettaga. Visiidi peamised aruteluteemad olid majandusreformid ja põgenike probleem. Samal päeval kiitis Letta valitsus heaks plaanid piirivalvesuutlikkuse parandamiseks Vahemere piirkonnas, et vältida sisserändajatega seotud õnnetusi. Foto: Scanpix
Majanduskriisi tõsiduse suhtes jäädi eriarvamusele, nii et saneerimismeetmete osas oli valitsusprogramm veel ettevaatlik. Nelja-aastase valitsemisaja keskpaigaks oli juba kokku lepitud viie miljardi euro suuruse summa eest meetmeid riigi tulude ja kulude tasakaalustamiseks, kuid võlgnevus suurenes jätkuvalt suurusjärgus seitse miljardit eurot aastas. Kriis tõi välja Soome majanduse struktuursed probleemid. Oli vaja koostada uus restruktureerimiskava, mis käsitleks majanduse alustalasid. Augusti lõpus peeti selle üle nõu ka öötundidel.
Omateada pidin ma osalema selle nõupidamistekoha lähedal koosolekul, kus arutatakse Kristlike Demokraatide valimisprogrammi järgmise aasta Euroopa Parlamendi valimisteks, kuid märkasin peagi, et olen hoopis koosolekul, kus arutati seda, kas Kristlikud Demokraadid jäävad valitsusse või mitte. Lõpuks nõustusime tervikpaketiga, kuid me ei kiitnud heaks last kodus kasvatavale vanemale makstava abiraha jagamist nii, et kumbki vanem peab olema lapse või lastega kodus sama kaua. On oht, et isad ei kasuta nende jaoks ettenähtud aega ära. Hiljem on valitsust just selle küsimuse pärast materdatud, sealhulgas esitati arupärimine parlamendile.
Kriitilisus ELi suhtes kasvab
Kreeka ja teiste kriisis kannatanud ELi riikide langus on olnud järsk ja nõudnud toetusmeetmeid. Soome on nõudnud tagatisi ning olnud koos Saksamaa ja Hollandiga võimalikult palju vastu sellele, et võtta võlgade eest ühisvastutust. See suund on ELi vaatenurgast range, kuid soomlaste vaatenurgast üldiselt liiga helde. Rahvas mäletab veel 1990. aastatel Soomes valitsenud sügavat kriisi, kui töötus oli lausa 20%, ettevõtted läksid pankrotti, sotsiaalkaitset vähendati ning parimad ettevõtted tuli müüa odavalt välismaalastele. Siis ei tulnud keegi pakkuma Soomele abipakette, kuid rahva ühtse tahte jõul saadi kriisist jagu.
Põlissoomlaste esimees Timo Soini, kelle omaaegne magistritöö käsitles populismi, on olukorda täielikult ära kasutanud ja säilitanud opositsioonis olles oma partei toetajaskonna. Tal õnnestub oma sõnavõttudega saada palju tähelepanu.
ELi majanduskriis õõnestab valitsust
Keskpartei on omakorda muutunud oma uue esimehe Juha Sipilä abil majanduse asjatundjaks ja kasvanud opositsiooni suurimaks parteiks, kuna suudab jätta mulje, et on valitsusparteidele usaldatavam alternatiiv kui Põlissoomlased. Keskpartei on muutunud oma sõnavõttudes ELi suhtes kriitilisemaks, kuid tõenäoliselt jätkaks üldjoontes siiski praegust liini.
Kõik valitsusparteid on valijate silmis usaldust kaotanud. Kõige rohkem toetajaid on kaotanud Sotsiaaldemokraatlik Partei, kelle esinaine Jutta Urpilainen vastutab rahandusministrina ELi abipakettide eest. Opositsioonil on lihtne süüdistada valitsust raha jagamises ELi lõunapoolsetele liikmesriikidele, kui samal ajal suureneb Soome enda võlakoorem ja rahvas peab püksirihma pingutama. Osa Soome poolt Kreekale antud laenudest on küll tagatud vaieldavate tagatissüsteemidega ja vähemalt veel ei ole võlgasid kustutatud.
11. oktoober 2013. Minister Heidi Hautala teatab ametist lahkumisest Arctia Shipping´i ümber lahvatanud skandaali tõttu. Foto: Laura Kotila/Soome Peaministri büroo
Keeruline SOTE-uuendus
Valitsus on püüdnud ka toime tulla väga keerulise küsimusega: kuidas lahendada selliste sotsiaal- ja tervishoiuteenustega (nn SOTE-teenused) seotud probleeme, mille osutamise eest vastutavad vallad. Soomes on 320 väga erineva suurusega valda, alates 94 elanikuga Sottungast kuni 610 601 elanikuga Helsingini; valdade suurusjärjestuses nimekirja keskel on Kangasniemi, kus elanikke on 5902. Väikesed vallad peavad SOTE-teenuste osutamiseks tegema koostööd. Näiteks eriravi korraldavad nn valdade ühendused. Kui esmatasandi arstiabi on valdade korraldada, siis tekib kiusatus hoida raha kokku, saates haigeid eriraviasutusse – ja muidugi vastupidi.
SOTE-uuendust on olnud raske ellu viia ja opositsioon on suutnud jätta sellest mulje kui „SOTE-kaosest”. Vaja oleks kas vallad ühendada, millega väikesed vallad nõus ei ole, või määrata üks vald teenuste osutamise eest vastutavaks või luua mingi toimiv vahestruktuur. Keskpartei ei olnud varasemas valitsuses uuenduste tegemiseks võimeline, kuigi räägib nüüd „valla-maakonna” mudelist. Sel juhul oleks maakonnal oma valitsus, kuigi ühtne raviprotsess tuleks paika panna ilma uute keerukate haldusstruktuurideta. Rootsis kasutatav mudel, et raha liigub koos patsiendiga, on nüüd ka Soomes arutluse all.
Valdade kokkuhoiumeetmed toovad kaasa lahkhelid
Uues restruktureerimiskavas püütakse leida kokkuhoiuvõimalusi lisaks SOTE-uuendustele ka haldusstruktuurist. Luuakse Helsingi ja seda ümbritsevate valdade ühine nn metropolivalitsus. Keerulisemate valdade liitmisega seotud olukordade puhul otsustati, et konkreetsed vallad ühendatakse juhul, kui rahvahääletusel hääletab selle poolt enamik ühendatavate valdade elanikest.
Suurimat mõju avaldab ehk otsus vähendada miljardi euro võrra summat, mis on valdadele ette nähtud teenuste osutamise kohustuse täitmiseks. Samal ajal peaksid valdade maksutulud ja tasuvus kasvama, et hoida sellega kokku veel üks miljard eurot. Keegi aga ei oska veel öelda, milliste meetmete abil seda kõike saavutada. Kardetakse, et see toob kaasa kodanikele osutatavate teenuste vähenemise või halvenemise.
Suurimat mõju avaldab ehk otsus vähendada miljardi euro võrra summat, mis on valdadele ette nähtud teenuste osutamise kohustuse täitmiseks. Samal ajal peaksid valdade maksutulud ja tasuvus kasvama, et hoida sellega kokku veel üks miljard eurot. Keegi aga ei oska veel öelda, milliste meetmete abil seda kõike saavutada. Kardetakse, et see toob kaasa kodanikele osutatavate teenuste vähenemise või halvenemise.
Ka muid kokkuhoiumeetmeid on raske ellu viia
Uus restruktureerimiskava on ka muus osas range. Selles määratleti vahendid jätkusuutlikkuse parandamiseks 4,7% võrra. See tähendab aga enam kui 8 miljardi euro suurust kohandamist ehk tulude suurendamist ja kulude vähendamist. Näiteks üritatakse pikendada tööelu kahe aasta võrra, kiirendada noorte hariduse omandamist ja tööle siirdumist ning tõsta pensionile jäämise tegelikku vanust. Kui valitsus on juba nii rangetes abinõudes kokkuleppele jõudnud, siis ei ole ühelgi erakonnal kerge enne 2015. aasta aprillis toimuvaid parlamendivalimisi valitsusest lahkuda. Soomes ollakse juba harjunud sellega, et valitsused peavad vastu kogu nelja-aastase ametiaja. Kui aga mõne valitsuspartei toetus veel järsult langeb, võivad nad viimases hädas vaidlustada konkreetsed meetmed, mille abil restruktureerimiskava ellu viiakse.
23. oktoober 2013, Helsingi. Soome rõiva- ja tekstiilifirma Marimekko tegevjuht Mika Ihamuotila (vasakul) tutvustab Norra kroonprints Haakonile firma toodangut. Foto: Scanpix
EP valimised kui tuleproov
2014. aasta mais toimuvad Euroopa Parlamendi valimised on mitmes mõttes märkimisväärne tuleproov. Eurovalimistel ebaõnnestuval erakonnal saab arvatavasti olema raskusi ka aasta hiljem toimuvatel Soome parlamendivalimistel. Seepärast esitavad kõik erakonnad Euroopa Parlamendi valimistele oma parimad kandidaadid.
Praeguste toetusprotsentide alusel võib eeldada, et Keskpartei ja Põlissoomlased võidavad nii Euroopa Parlamendi kui ka kohalikud parlamendivalimised. On raske öelda, kui palju see mõjutab kohtade jaotamist Euroopa Parlamendis, kuna Sotsiaaldemokraatlik Partei sai lüüa ka viimastel valimistel, kui ta sai ainult kaks kohta. Ees seisab pingeline võitlus, et valitsusparteidest säilitaks Koonderakond oma kolm, Roheline Liit kaks ning Kristlikud Demokraadid ja Rootsi Rahvapartei olemasoleva ühe koha. Ka see võib tekitada valitsusparteide vahel hõõrumist, kuid ma ei usu, et valitsus seepärast laguneks. Valitsuse töö ei ole siiski sprint, vaid pigem pikamaajooks.
Tõlkis Annely Jauk
TAUSTAKSSoome valitsuses on 19 ministrit:Rahvuslik KoonderakondPeaminister Jyrki Katainen, Rahvusliku Koonderakonna esimeesEuroopa asjade ja väliskaubandusminister Alexander StubbRegionaalminister Henna VirkkunenPõllu- ja metsamajandusminister Jari KoskinenMajandusminister Jan VapaavuoriSotsiaal- ja tervishoiuminister Paula RisikkoSotsiaaldemokraatlik Partei (SDP)Rahandusminister Jutta Urpilainen, SDP esinaineVälisminister Erkki TuomiojaHaridusminister Krista KiuruTööminister Lauri IhalainenTervishoiu- ja sotsiaalteenuste minister Susanna HuovinenEluaseme- ja kommunikatsiooniminister Pia ViitanenVasakliitKultuuri- ja spordiminister Paavo Arhinmäki, Vasakliidu esimeesTranspordiminister Merja KyllönenRoheline LiitKeskkonnaminister Ville Niinistö, Roheliste Liidu esimeesArengukoostöö minister Pekka HaavistoRootsi Rahvapartei (RKP)Kaitseminister Carl Haglund, RKP esimeesJustiitsminister Anna-Maja HenrikssonKristlikud Demokraadid (KD)Siseminister Päivi Räsänen, KD esinaine
Euroopa Parlamendi saadik
(Soome Kristlikud Demokraadid),
Euroopa Rahvaparteide fraktsioon
