Euroopa Parlament 
Ainus otseste ja üldiste valimiste teel, iga viie aasta järel valitud ELi institutsioon. Maailma suurimaid demokraatlikke esinduskogusid. 766 liiget (alates uuest koosseisust 751) 28 liikmesriigist esindavad ligikaudu 500 miljonit kodanikku. Iga riigi saadikute arv on vastavuses riigi rahvaarvuga, jäädes 6 ja 96 vahele. EP dokumendid avaldatakse kõigis ELi ametlikes keeltes (24) ning igal parlamendiliikmel on õigus end oma valitud keeles väljendada. EP-l on kolm asukohta: Strasbourg, Brüssel ja Luxembourg.


Fraktsioonid 
Saadikud kuuluvad fraktsioonidesse, mille moodustamiseks on vaja 25 parlamendiliiget vähemalt neljandikust liikmesriikidest (praegu on fraktsioone seitse). Kuuluda saab korraga ühte fraktsiooni, samuti on võimalus olla fraktsioonilise kuuluvuseta. Igal fraktsioonil on oma juhtkond ja sekretariaat. Iga kord enne täiskogu istungil hääletamist vaatavad fraktsioonid läbi parlamendi komisjonide koostatud raportid ja teevad muudatusettepanekuid. Fraktsioonisisesel nõupidamisel otsustatakse, millisele seisukohale fraktsioon asub, kuid ühelegi liikmele ei saa teha kohustuseks hääletada mingil kindlal moel. 

Delegatsioonid 
Euroopa Parlamendi delegatsioonid hoiavad suhteid ja vahetavad teavet kolmandate riikide parlamentidega. Euroopa Parlament aitab oma delegatsioonide kaudu esindada Euroopa Liitu maailmas ja edendada kolmandates riikides väärtusi, millele Euroopa Liit on rajatud, eelkõige vabaduse ja demokraatia põhimõtet, inimõiguste ja põhivabaduste austamist ja õigusriigi põhimõtet. Delegatsioone on praegu 41. Liikmete arv delegatsioonides ulatub 12st enam kui 70 liikmeni (parlamentaarsete assambleede puhul). Parlamentidevahelised kohtumised toimuvad üks või kaks korda aastas vaheldumisi ühes Euroopa Parlamendi töökohas ja partnerparlamendi määratud kohas asjaomases kolmandas riigis.


Laiendatud töörühmad 
Eri fraktsioonidesse ja komisjonidesse kuuluvad parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel mitteformaalseid arvamuste vahetusi ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid. Laiendatud töörühm ei ole Euroopa Parlamendi organ ega saa seetõttu väljendada parlamendi seisukohta.


Parlamendi komisjonid 
Euroopa Parlamendi töö ettevalmistamiseks täiskogu istungjärgul jagunevad parlamendiliikmed alalistesse komisjonidesse, millest igaüks on spetsialiseerunud teatud valdkonnale. Alalisi parlamendikomisjone on 20, mis koosnevad 24–76 parlamendiliikmest ning igaühel neist on esimees, juhatus ja sekretariaat. Komisjonide poliitiline koosseis kajastab täiskogu poliitilist koosseisu. Parlamendi komisjonid kogunevad Brüsselis üks või kaks korda kuus, nende arutelud on avalikud ja enamasti internetis otse jälgitavad. Komisjonidesse kuuluvad parlamendiliikmed vaatavad läbi Euroopa Komisjoni ja ELi Nõukogu ettepanekuid ning töötavad välja, muudavad ja panevad hääletusele nende õigusaktide eelnõud ja omaalgatuslikud raportid, mida tutvustatakse täiskogu istungil. Komisjonide esimehed kooskõlastavad oma töö komisjonide esimeeste konverentsil.

Parlamendi komisjonidSiseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Välisasjade komisjon
Transpordi- ja turismikomisjon 
Julgeoleku- ja kaitse allkomisjon
Regionaalarengukomisjon
Inimõiguste allkomisjon
Põllumajanduskomisjon
Arengukomisjon
Kalanduskomisjon
Väliskaubanduse komisjon
Kultuuri- ja hariduskomisjon
Eelarvekomisjon
Õigusasjade komisjon
Eelarvekontrollikomisjon
Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon 
Majandus- ja rahanduskomisjon
Põhiseaduskomisjon
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon 
Petitsioonikomisjon
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonErikomisjon – Kuritegevus, korruptsioon ja rahapesu


Euroopa Parlamendi liikme sisuline töö 
Parlamendi liige kuulub enamasti ühte põhikomisjoni ja kuni kahte asenduskomisjoni, on ühe EP delegatsiooni põhiliige ning kuni kahe asendusliige, võtab temaatiliselt osa saadikuühenduste tööst. Parlamendi liikmel on võimalik koostada seadusandlikke ja omaalgatuslikke raporteid, arvamusi raportite kohta, koostada resolutsioone, esitada parandusettepanekuid, esitada küsimusi komisjonile ja nõukogule, algatada kirjalikke deklaratsioone, esineda sõnavõttudega kõikidel koosolekutel (täiskogul määrab kõnelejad esmalt fraktsioon ning lisaks on võimalik püüda koosoleku juhi tähelepanu saalis), korraldada temaatilisi kuulamisi, seminare, konverentse, ümarlaudu, korraldada kaks korda oma mandaadi jooksul nt oma riiki tutvustav kultuuriüritus. Fraktsiooni kuulumisel osaleb parlamendi liige fraktsiooni töös, võttes aktiivselt osa fraktsiooni üldistest koosolekutest ning komisjonipõhiste töögruppide ning koosolekute tööst, mis valmistavad ette fraktsiooni seisukohad komisjonides ning täiskogul toimuvateks õigusloomelisteks ning poliitilisteks aruteludeks. 

Parlamendi liikme algatusvõimalused
Raport       Arvamus       Resolutsiooni ettepanek      Kirjalik deklaratsioon      Sõnavõtt täiskogu istungil


Parlamendi liikme kuuluvus
EP komisjoni liige

Poliitilise fraktsiooni liige 
täisliige (tavaliselt ühes komisjonis)

fraktsiooni juhtimisorgani liige
asendusliige (võib ka mitmes komisjonis)

(juhatuse liige, volikogu liige, 
Delegatsioonide liige

rahvusdelegatsiooni juht)
täisliige 

töögrupi juht, komisjoni koordinaator  
asendusliige

või asekoordinaator, varahoidja
Toetusrühma liige (laiendatud töörühmad

tavaliige
e intergrupid)



Euroopa Parlamendi seadusandlik roll 
Euroopa Parlament on ELi Nõukogu kõrval peamine ELi seadusandlik institutsioon. EP-l on kolm põhilist ülesannet: arutada ja võtta koos nõukoguga vastu õigusakte; jälgida teiste ELi institutsioonide (eelkõige komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet; arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu.
Seadusandlik pädevus
Eelarvepädevus
Enamik ELi seadustest võetakse vastu ühiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt
Euroopa Parlament otsustab ELi aastaeelarve üle võrdselt nõukoguga
Parlamentaarne kontroll
Laienemist puudutavad otsused
Järelevalve kogu ühenduse tegevuse üle ja kontroll Euroopa Komisjoni üle
Uute liikmesriikide liitumiseks ELiga on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut 


ELi õigusaktide menetlemine
Seadusandlik tavamenetlus. Parlament teeb ELi õigusaktide sisu kujundamiseks ja nende vastuvõtmiseks mitmes valdkonnas (näiteks tarbijakaitse ja keskkond) koostööd liikmesriikide valitsusi esindava nõukoguga. Lissaboni leppe järgselt tegutseb parlament kaasseadusandjana peaaegu igas ELi õiguse valdkonnas, muu hulgas sellistes valdkondades nagu põllumajandus, energeetika, sisseränne ja ELi rahalised vahendid. Parlament peab andma oma nõusoleku ka muude oluliste otsuste puhul, nagu näiteks uute liikmete ühinemine ELiga.


Demokraatlik järelevalve
Enne komisjoni uue koosseisu – üks volinik igast ELi 28 liikmesriigist – ametisse määramist peab Euroopa Parlament andma nende suhtes oma nõusoleku. Kui parlamendi liikmed lükkavad mõne volinikukandidaadi tagasi, võivad nad sellega tagasi lükata kogu komisjoni koosseisu. Parlament võib nõuda komisjoni tagasiastumist ka selle ametiaja jooksul. Siis tehakse umbusalduse avaldamise ettepanek.
Parlament jälgib Euroopa Komisjoni tegevust, uurides selle aruandeid ning küsitledes volinikke. Selles töös on oluline roll parlamendi komisjonidel.
Parlamendiliikmed vaatavad läbi kodanike pöördumisi ning moodustavad uurimiskomisjone.
Parlament esitab oma arvamuse Euroopa Ülemkogu tippkohtumise päevakorra küsimustes. 


Eelarve järelevalve
Parlament arutab ELi iga-aastast eelarvet ja võtab selle vastu koos ELi Nõukoguga. Asjaomane parlamendikomisjon jälgib eelarve täitmist ning esitab igal aastal oma hinnangu komisjoni tegevusele eelmise aasta eelarve täitmisel.

Eelarve kontrolli teostab eelarvekontrollikomisjon (CONT). Komisjon teeb koostööd  Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF), et tõhustada võitlust pettuse ja korruptsiooni vastu.


ELi õigusaktid
ELi aluslepingutes sätestatud eesmärke on võimalik saavutada erinevat liiki õigusaktide abil. Mõned neist on siduvad ja mõned mitte. Mõnda kohaldatakse kõigi ELi liikmesriikide ning mõnda vaid mõne üksiku liikmesriigi suhtes. 
Määrus
on siduv õigusakt. Seda tuleb tervikuna kohaldada kogu ELis.
Direktiiv 
on õigusakt, milles sätestatakse eesmärk, mille ELi liikmesriigid peavad saavutama. Siiski saavad liikmesriigid ise otsustada, kuidas seda teha.
Otsus 
on siduv nende jaoks, kellele see on adresseeritud (nt ELi liikmesriik või mõni üksik ettevõte) ning see on otseselt kohaldatav.
Soovitus
ei ole siduv. Soovitus võimaldab institutsioonidel teatavaks teha oma seisukoht ja soovitada meetmete võtmist, ilma et sellega seataks soovituse adressaatidele õiguslikke kohustusi.
Arvamus
võimaldab institutsioonidel avaldada oma arvamust mittesiduval viisil, seadmata adressaatidele mingeid õiguslikke kohustusi. Arvamuse võivad esitada ELi institutsioonid (Euroopa Komisjon, ELi Nõukogu, Euroopa Parlament), Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee lähtudes oma konkreetsest piirkondlikust, majanduslikust või sotsiaalsest vaatenurgast. 


Seadusandlik protsess
Euroopa Komisjon teeb ettepaneku uueks algatuseks, olles koostanud mõjuhinnangu, mis toob välja võimalike poliitikavalikute tugevad ja nõrgad küljed. Komisjon konsulteerib asjast huvitatud pooltega näiteks kohalike omavalitsuste ning tööstuse ja kodanikuühiskonna esindajatega. Eksperdirühmad nõustavad tehnilistes küsimustes. 
Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad ettepaneku läbi ning teevad muudatusettepanekuid. Töötatakse konsensuse leidmise printsiibil, vajadusel läbides kaks lugemist. Kui siiski kokkuleppele ei jõuta, siis võivad EP ja nõukogu lõpuks õigusakti ettepaneku vastuvõtmise blokeerida.

ELi sümbolid

Euroopa lipp          
Ringi moodustavad 12 tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat.
Euroopa hümn
ELi sümboliseeriv meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast.
Euroopa päev
9. mail 1950 esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman idee, mida peetakse Euroopa Liidu loomise alguseks.
ELi juhtlauseEuroopa Liidu juhtlause „Ühinenud mitmekesisuses” sümboliseerib seda, kuidas eurooplased on ühinenud ELiks, et töötada rahu ja heaolu nimel, ning kuidas samal ajal kontinendi paljud erinevad kultuurid, traditsioonid ja keeled rikastavad nende elu.




Euroopa Ülemkogu
Euroopa Ülemkogu istungid on põhiliselt tippkohtumised, kus ELi juhid teevad otsuseid poliitiliste prioriteetide ja oluliste algatuste kohta. Tavaliselt peetakse aastas neli kohtumist, mida juhatab alaline eesistuja. Euroopa Ülemkogul on kahesugused ülesanded – ta kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. Euroopa 

Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Komisjoni president ning Euroopa Ülemkogu eesistuja, kes juhatab istungeid. Töös osaleb ka liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Ülemkogu otsused tehakse konsensuse alusel, välja arvatud juhtudel, kui aluslepingutes on sätestatud teisiti. Teatud juhtudel võtab Euroopa Ülemkogu otsuseid vastu ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega, sõltuvalt aluslepingu sätetest. 

Eesistuja Herman Van Rompuy   


Herman Van Rompuy on Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 1. detsembrist 2009. Alates jaanuarist 2010 valmistab ta ette ja juhatab Euroopa Ülemkogu kohtumisi. 

Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. 


Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Liidu Nõukogu on institutsioon, kus kõigi ELi liikmesriikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks. Nõukogu koos Euroopa Parlamendiga menetleb ELi õigusakte ning kiidab heaks ELi aasta eelarve, koordineerib ELi liikmesriikide üldist majanduspoliitikat, allkirjastab rahvusvahelisi lepinguid ELi ja kolmandate riikide vahel, kujundab ELi välis- ja julgeolekupoliitikat ning koordineerib liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostööd.  

Nõukogu on üks juriidiline isik, kuid tuleb kokku kümnes eri koosseisus, sõltuvalt arutlusel olevast teemast.
Nõukogu teeb oma otsused liht- või kvalifitseeritud häälteenamuse teel või ühehäälselt, sõltuvalt tehtavast otsusest.
Nõukogu eesistujariik vahetub ELi liikmesriikide hulgas iga kuue kuu tagant. Eesistujariik juhatab koosolekuid kõigil tasanditel.


Euroopa Komisjon
Euroopa Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 28 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Komisjoni president määrab igale volinikule konkreetse poliitikavaldkonna, mille eest volinik vastutab. Presidendi määrab ametisse Euroopa Ülemkogu. Euroopa Ülemkogu määrab kokkuleppel komisjoni presidendiga ka kõik volinikud. Kõigi volinike ja presidendi määramise peab kiitma heaks Euroopa Parlament. Komisjon on vastutav Euroopa Parlamendi ees, kellel on ka õigus komisjon laiali saata.

Komisjoni igapäevast tööd teevad komisjoni töötajad – ametnikud, juristid, majandusspetsialistid, tõlkijad, tõlgid, sekretärid jne. Nad töötavad osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks.

Komisjon esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve – ta teeb õigusaktide ettepanekuid parlamendile ja nõukogule, haldab ELi eelarvet; teostab ELi õigusaktide täitmise järelevalvet ning esindab ELi rahvusvaheliselt. Asutamislepingute kaitsjana jälgib ta ka ELi õiguse kohaldamist liikmesriikides.

President José Manuel Barroso  
28 volinikku igast liikmesriigist