Maailmavaade > nr22-2014

Tähtis dokument

Märgukiri François Hollande’ile ja Catherine Ashtonile

Käesoleva aasta märtsis saatsid Euroopa Parlamendi 36 liiget Tunne Kelami algatusel Prantsuse presidendile François Hollande’ile ning Euroopa Liidu välispoliitika kõrgele esindajale Catherine Ashtonile ühise kirja, milles väljendavad muret Euroopa poolt Venemaale lähetatud vastuoluliste signaalide pärast. Olgugi et Euroopa Liidu valitsused mõistavad Venemaa agressiooni Ukraina vastu hukka, kaalub Prantsuse valitsus kahe moodsa Mistral-tüüpi rünnaklaeva üleandmist Vene sõjalaevastikule.

„Paljud viimastel aastatel Euroopa Liitu astunud riikide kodanikud on kannatanud poole sajandi vältel Nõukogude Liidu poolt 1939. ja 1940. aastal toime pandud agressiooni tagajärgede all ning tunnevad end praeguses olukorras eriti haavatavatena,” väidavad kirjale alla kirjutanud saadikud.

„Juhul kui Läänel ei jätku piisavalt otsustuskindlust peatada Venemaa agressioon Ukraina vastu nüüd, võib moodsate Lääne relvadega varustatud Venemaa seda suurema tõenäosusega jätkata lähitulevikus oma territooriumi laiendamist.”

Tunne Kelami sõnul võtavad Euroopa Parlamendi liikmed teadmiseks välisminister Laurent Fabiuse 18. märtsi sõnumi, mille kohaselt Prantsusmaa on valmis kaaluma Mistralide üleandmise kavade tühistamist juhul, kui Kremli edasine käitumine provotseerib uue sanktsioonide raundi.

„Meie seevastu kutsume Prantsuse võime üles viivitamatult tühistama Mistralide müük ja üleandmine,” ütles Kelam. „President Putin on täiesti selgelt osutanud Vene agressiivsete aktsioonide jätkumisele. Ainus käik, mis avaldaks Kremli tulipeadele kainestavat mõju, on igasuguse sõjalise koostöö peatamine Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.”

Kirjaga ühinenud Euroopa Parlamendi saadikud esindavad 14 riiki.

„Me ei taotlenud allakirjutanud saadikute arvu suureks paisutamist, sest toetuse kogumiseks oli aega vaid üks ööpäev, küll aga laiapõhjalisust,” ütles kirja algataja Tunne Kelam. „Julgustav on see, et alla kirjutasid mitte ainult Balti riikide ja Poola esindajad, vaid Inglise, Iiri, Saksa, Hollandi, Itaalia, Soome, Rootsi, Sloveenia, Horvaatia, Bulgaaria ning Rumeenia kolleegid.”

5. märtsil 2014 tehtud fotol on esimesel katsesõidul Mistral-tüüpi Vladivostoki sõjalaev, mille Venemaa tellis Lääne-Prantsusmaal Saint-Nazaire’is asuvast STX France laevatehasest. Prantsusmaa „võib kaaluda” Mistral-tüüpi sõjalaevade tellimuse tühistamist, kui „Putin jätkab oma tegevust” Ukrainas, ütles Prantsusmaa välisminister Laurent Fabius 17. märtsil 2014, rõhutades, et ka teised Euroopa riigid peavad kehtestama sanktsioone. Foto: Scanpix

MÄRGUKIRI

19.03.2014, Brüssel

Prantsusmaa presidendile hr François Hollande’ile

Kõrgele esindajale Madame Catherine Ashtonile

Venemaa Föderatsioon on president Putini juhtimisel toime pannud agressiooni Ukraina vastu, mis rikub 1975. aastal alguse saanud Euroopa julgeoleku- ja koostöösüsteemi aluseid. Venemaa Föderatsioon on oma ühepoolse sõjalise tegevusega rikkunud ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu liikmesriigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Osa Ukraina territooriumist amputeeritakse.

Meile valmistavad tõsist muret Venemaale antavad segased sõnumid. Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused on Venemaa sõjalise agressiooni hukka mõistnud, kuid sellegipoolest kaalub Prantsusmaa endiselt ülimoodsate Mistrali ründelaevade tarnimist Venemaale. Need laevad on spetsiaalselt mõeldud kiirete ja mitmekülgsete maabumisoperatsioonide korraldamiseks vastase territooriumil. Kui need laevad käesolevas olukorras Venemaale tarnitakse, oleks see hoop Euroopa Liidu kui terviku põhiväärtustele ja moraalsele usutavusele.

Paljud hiljuti taasühendatud Euroopa kodanikud kannatasid pool sajandit 1939. ja 1940. aastal toimunud Nõukogude agressiooni tagajärgi ning tunnevad end praegu eriti haavatavana. Kui Lääs ei suuda endas leida praegu piisavalt meelekindlust, et panna otsustavalt piir Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile, võib moodsate Lääne relvadega varustatud Venemaa tunda lähitulevikus kiusatust oma territooriumi laiendamisega jätkata.

2008. aastal, kohe pärast Venemaa invasiooni Gruusias, tunnistas Venemaa Musta mere laevastiku ülemjuhataja, et Venemaal on oma territoriaalsete eesmärkide saavutamiseks hädasti vaja Lääne tipptehnikat. Ta ütles, et kui Venemaal oleks olnud kas või üks Mistrali laev, oleksid tema väed Gruusia-vastase missiooni lõpule viinud 40 minutiga.

Arvestades Prantsusmaa välisministri 18. märtsi märkusi selle kohta, et Prantsusmaa kavatseb kaaluda kahe Mistrali laeva Venemaale tarnimise plaanide tühistamist, kui Kreml provotseerib uue sanktsioonidevooru rakendamist, palume, et Prantsusmaa tühistaks kohe kõnealuste Mistrali laevade müügi ja tarnimise Venemaale. Kui lükata nende ülitähtsate otsuste tegemine edasi „sanktsioonide kolmanda etapini”, nõrgendab see ainult nii Ukraina kui ka ELi positsiooni. President Putin on teinud selgeks, et Venemaa agressiivne tegevus jätkub. Ainus käik, mis avaldaks Kremli tulipeadele kainestavat mõju, on igasuguse sõjalise koostöö peatamine Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, kelle sõjavägi vajab hädasti nüüdisaegset Lääne sõjatehnikat. See samm suurendaks Euroopa solidaarsust ja saadaks selge sõnumi, et EL mõtleb oma vastuseisu agressioonile tõsiselt.

Euroopa Parlamendi liikmed:

Tunne Kelam, Eesti

Laima Liucija Andrikienė, Leedu

Bastiaan Belder, Madalmaad

Lajos Bokros, Ungari

Jerzy Buzek, Poola

Peter van Dalen, Madalmaad

Leonidas Donskis, Leedu

Gunnar Hökmark, Rootsi

Sandra Kalniete, Läti

Krišjānis Kariņš, Läti

Seán Kelly, Iirimaa

Andrey Kovatchev, Bulgaaria

Vytautas Landsbergis, Leedu

Monica Luisa Macovei, Rumeenia

Marian-Jean Marinescu, Rumeenia

Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Leedu

Cristiana Muscardini, Itaalia

Kristiina Ojuland, Eesti

Alojz Peterle, Sloveenia

Bernd Posselt, Saksamaa

Kārlis Šadurskis, Läti

Jacek Saryusz-Wolski, Poola

Petri Sarvamaa, Soome

Algirdas Saudargas, Leedu

Werner Schulz, Saksamaa

Davor Ivo Stier, Horvaatia

Csaba SógorRumeenia

Alf Svensson, Rootsi

Konrad Szymański, Poola

Charles Tannock, Ühendkuningriik

László Tőkés, Rumeenia

Inese Vaidere, Läti

Manfred Weber, Saksamaa

Pawel Zalewski, Poola

Milan Zver, Sloveenia

Roberts Zīle, Läti