Alates 1940. aastast, mil Eestis algas Nõukogude okupatsioon, millele järgnes 1941. aastal Saksa okupatsioon ja 1944. aastal taas Nõukogude okupatsioon, represseerisid ja sundisid Nõukogude ja Saksa okupatsioonivõimud kodumaalt lahkuma rohkem kui viiendiku Eesti elanikest.
Mälestades nende kuritegude ohvreid ja lähtudes sellest, et
– Saksamaa natsionaalsotsialistliku režiimi kuriteod on hukka mõistetud autoriteetsel rahvusvahelisel tasandil, kuid Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi samaväärsed kuriteod on hukka mõistmata,
– 1940. aasta 16.–17. juunil pani Nõukogude Liit hitlerliku Saksamaaga sõlmitud salakokkuleppe alusel toime agressiooni Eesti Vabariigi vastu, okupeeris ning annekteeris Eesti Vabariigi, rikkudes rahvusvahelist õigust, sealhulgas 2. veebruaril 1920. aastal Tartus Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahulepingut ja 3. juulil 1933. aastal Londonis sõlmitud agressiooni defineerimise konventsiooni,
– Nõukogude Liidu kommunistlik okupatsioonirežiim hävitas Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra, riiklikud asutused ning kodanikuühendused ja organisatsioonid,
– Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud panid agressiooni tulemusena okupeeritud ja annekteeritud Eesti Vabariigi territooriumil toime genotsiidi ning inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid, võõrandasid õigusvastaselt vara ja hävitasid sihipäraselt eesti rahvuskultuuri, sealhulgas mälestisi ja trükiseid, muutsid venestamise eesmärgil Nõukogude Liidu kodanike Eestisse massilise ümberasumisega elanikkonna rahvuslikku koosseisu, et hävitada eesti rahvus,
kuulutab Riigikogu need kuriteod toime pannud Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi ja seda vägivaldselt teostanud Nõukogude Liidu organid, nagu NKVD, NKGB, KGB ja teised ning nende asutuste moodustatud tribunalid, erinõupidamised, samuti hävitus- ja rahvakaitsepataljonid ja nende tegevuse kuritegelikeks.
Riigikogu rõhutab, et Nõukogude Liidu repressiivorganite Eestis toime pandud inimsusevastaste ja sõjakuritegude eest vastutavad neid juhtinud Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja selle organisatsioon Eestimaa Kommunistlik Partei.
Tunnistades agressiooni, inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid ning genotsiidi toime pannud Nõukogude Liidu kommunistliku okupatsioonirežiimi asutused ja organisatsioonid kuritegelikeks, rõhutab Riigikogu, et see ei tähenda nende liikmete ja töötajate kollektiivset vastutust. Isiku vastutust režiimi kuritegude eest ei määra tema kuuluvus eespool nimetatud asutustesse ja organisatsioonidesse, vaid konkreetne tegevus, millele eetilise hinnangu peab eelkõige andma igaüks ise. Otsuse isiku osaluse kohta genotsiidis ning inimsusevastastes ja sõjakuritegudes saab langetada kohus.
Okupatsioonirežiimi kuriteod Eestis olid üksnes osa totalitaarrežiimide inimvaenulikust tegevusest XX sajandi maailmas. Inimsusevastased kuriteod on aegumatud. Selliste kuritegude kordumise oht ei ole kadunud. Äärmuslikele ideoloogiatele tuginevad režiimid ohustavad maailma rahu ja rahvaste vaba arengut seni, kuni nende kuritegelik olemus on lõpuni avamata ja hukka mõistmata.
Riigikogu IX koosseis, 7. istungjärk. Eelnõu 784AE, 18. juuni 2002. a., teisipäev kell 12.31. Istungit juhatas Tunne Kelam. Hääletamine avalik. Kohal: 89; Puudus: 12; Poolt: 74, vastu: 1; Hääletas: 75, ei hääletanud: 14
Riigikogu 18.06.2002 otsus okupatsioonirežiimi kuritegudest Eestis
Kommentaar
Tunne Kelam MEP, ERP fraktsioon
See dokument, mis võeti vastu Eesti kodanike kõrgeima esinduskogu poolt, tundus veel veerand sajandit tagasi kauge unistusena.
Anda autoriteetne hinnang Eestit pool sajandit muserdanud okupatsioonirežiimide olemuse kohta eeldas kõigepealt Eesti Vabariigi sõltumatuse taastamist. Kuid ka siis ei suudetud seda hinnangut andvat otsust kohe langetada. Alles 11 aastat pärast iseseisvuse taaskehtestamist jõudis kolmas pärast 1992. aastat valitud Riigikogu sellekohase avalduseni.
Esimene Isamaaliidu saadikute algatus esitati Riigikogu menetlusse 2001. aastal, kuid fraktsioonide vahel ei jõutud kokkuleppeni ja üritus sumbus. Delikaatseks probleemiks jäi Nõukogude repressiivorganite tegevuse hindamisel vahetegemine asutuste ja inimeste – üldise ja konkreetse – vahel. Eesti elanike massiline kuulumine massikuritegude eest vastutava kommunistliku partei liikmete hulka tekitas massiivse ebaluse ja hirmu sündroomi. Alles Andres Herkeli eestvedamisel jõuti 2002. aasta kevadel positiivse tulemuseni.
Kokkuvõttes võib tulemusega rahule jääda. Kõik okupatsioonirežiimi repressiivorganid kuulutati kuritegelikeks ning kommunistlik partei nende kuritegude eest vastutavaks. Üksikisikute tegevusele repressiivorganeis ja komparteis saab aga hinnangu anda vaid kohus. Avaldus võeti vastu kolme neljandiku häälteenamusega.
Aja kulgedes on ootamatuks probleemiks osutunud kõnealuse põhjapaneva tähtsusega avalduse teadvustamine nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit. Igapäevaelus seda praktiliselt ei tunta – ei koolides ega riigiasutustes. Ei tunta ega tutvustata ka välisministeeriumis suhtlemisel meie partneritega.
Tegelikult peaks Riigikogu avaldus olema suures formaadis välja pandud iga õppeasutuse seinal ning olema sellisena sama enesestmõistetav kui vabariigi presidendi portree direktori kabinetis.
Olukorras, kus Eesti vahetus naabruses on asutud Nõukogude Liidu mõjualade taastamisele ning Kremli propaganda üritab kommunistlikku diktatuuri rehabiliteerida, on Eesti kõrgeima võimu kandja selge seisukohavõtt majakas, mille valgus aitab eristada seaduslik- kust vägivallast, tõde valest. See dokument on aluseks meie väärtushinnanguile ja seisukohavõttudele nii kodus kui ka võõrsil.
