Marriët Schuurman on NATO peasekretöri eriesindaja naiste, rahu ja julgeoleku küsimustes. 
Küsis Florain Hartleb.

Uute julgeolekuväljakutsetega seoses: kuidas saab rahvusvahelise õigusega tagada rahvusvahelise korra stabiilsust?

NATO perspektiivist on ainus vastus see, et tuleb elada meie põhimõtete järgi, milleks on naiste ja meeste võrdsed ja individuaalsed õigused ja väärikus. Ukraina juhtum näitab, et meie väärtused on rünnaku all. See tähendab, et järgnevad sõjalised konfliktid on samuti seotud väärtustega. Venemaa vaenutegevus Ukraina vastu on sügavalt kõigutanud meie visiooni terviklikust, vabast ja rahumeelsest Euroopast. Me oleme valmis üheskoos tegutsema ja kaitsma otsustavalt vabadust ning meie ühiseid väärtusi: isikuvabadust, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki. Meie viimasel, septembris Walesis toimunud tippkohtumisel kinnitasime uuesti, et jääme ka edaspidi kindlaks kõigi kolme meie strateegilises kontseptsioonis ette nähtud põhiülesande täitmisele: kollektiivne kaitse, kriisiohje ja koostööpõhine julgeolek. Walesis tegime otsused, et astuda vastu tänastele ja homsetele väljakutsetele. Me oleme jätkuvalt kindlaks jäänud kollektiivsele kaitsele ning kõigi liitlaste julgeoleku tagamisele. Me kohandame oma tegevust, sealhulgas Afganistanis, vastavalt sellele, kuidas olukord areneb ja millised väljakutsed on alles jäänud. Lisaks tugevdame partnerlussuhteid riikide ja organisatsioonidega kogu maailmas, et üheskoos paremini julgeolekut luua.

Milline on NATO seisukoht Venemaa suhtes?

Nagu NATO peasekretär Jens Stoltenberg hiljuti Brüsselis toimunud ministrite nõupidamisel rõhutas, mõistame kategooriliselt hukka Ukrainas valitseva olukorra eskaleerimise Venemaa poolt ja selle ebaseadusliku sõjalise sekkumise. Me nõuame ka, et Venemaa peataks oma vägede tegevuse Ukrainas ja selle piiride ääres ning viiks need sealt ära. Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse tervikluse rikkumine on tõsises vastuolus rahvusvahelise õigusega ja on suur oht Euro-Atlandi julgeolekule. Me ei tunnusta ei praegu ega tulevikus Krimmi ebaseaduslikku ja põhjendamatut annekteerimist Venemaa poolt. Meile valmistab Venemaa poolt piirkonnas tekitatud vägivald ja ebakindlus väga suurt muret. Venemaa toetatud separatistide tegevuse tõttu on humanitaarolukord Ida-Ukrainas halvenenud ja seal valitseb suur häving. Meile valmistab muret Krimmi põlistatarlaste ja teiste kohalike kogukondade diskrimineerimine. Me nõuame, et Venemaa võtaks meetmeid kõigi Krimmis elavate inimeste turvalisuse, õiguste ja vabaduste tagamiseks.

Millistest saavutustest saab rääkida sugude võrdõiguslikkuse valdkonnas?

Üks tähtsamaid kordaminekuid seisneb selles, et naiste küsimused, mida varem seoses rahu ja julgeolekuga sisuliselt ei käsitletud, on täna päevakorral. Näiteks seksuaalne vägivald. See on probleem olnud enamikes sõdades ajaloo jooksul. Samas on selle teemaga tegeldud alles viimased paar aastat. NATO on koos oma partneritega otsustanud kaotada tõkked naiste osalemisele konfliktide ennetamisel, ohjamisel ja lahendamisel ning rahuloomes.Lisaks on otsustatud vähendada konfliktist tulenevat ning soopõhist vägivalda. Naiste suurem osalus võib tähendada eelkõige näiteks seda, et julgeolekuvaldkond leiab ühiskonnas suuremat kõlapinda ning rohkem usaldust ja lugupidamist. Naiste juhipositsioonidel osalemise edendamist toetavad algatused nagu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 (UNSCR 1325). See dokument, mis võeti ühehäälselt vastu 2000. aastal, taaskinnitab naiste õigust võrdsele osalusele rahu- ja julgeolekuprotsessides ning kutsub üles suurendama naiste esindatust kõigil otsustamistasanditel. UNSCR 1325 on kahtlemata loonud naistele juhipositsioonidele tõusmiseks võimalusi ja täna kasutavadki paljud organisatsioonid oma töötajate värbamisel sookvoote. Nende ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks teevad NATO ja selle partnerid koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega – eelkõige ÜROga – ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Me püüame sooperspektiivi lõimida oma igapäevasesse julgeolekutegevusse, sealhulgas luure ja seire, ja seda mitte ainult rahuvalveoperatsioonides, vaid ka siis, kui tegu on kollektiivse kaitsega. Me ei tohiks seda pidada enesestmõistetavaks, eriti meie piiridel. Me teame näiteks, et Ida-Ukrainas, eriti selle kohalikes kogukondades, mõjutab vägivald naisi ebaproportsionaalselt rohkem. Kahjuks ei saa me palju infot selle kohta, kuidas praegune olukord Ida-Ukrainas mõjutab mehi ja kuidas naisi. Sellegipoolest peaksime vähemalt püüdma seda infot koguda, eriti koostöös oma kohalike ja rahvusvaheliste partneritega. Sest sellest võib sõltuda see, kui targalt me reageerime.

Kuidas saab Eesti kaasa aidata?

NATO liikmesus tagab usaldusväärse sõjalise heidutuse ja kollektiivse kaitse. Eesti, nagu teisedki NATO liikmesriigid, paneb rõhku mobiilsete ja kestlike relvajõudude arendamisele ning nende rahvusvahelistes rahuvalveoperatsioonides osalemise suutlikkuse parandamisele.Rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas toimub praegu väga palju muutusi, mis tähendab, et julgeoleku mõiste on muutunud laiemaks ning julgeolekuga seotud küsimused on tekkinud sektorites, kus neid varem ei olnud – uued ohud, nagu näiteks terrorism, energiajulgeolek ja küberjulgeolek. Seega muutuvad julgeoleku tagamisega seotud vajadused aja jooksul nii NATO kui ka Eesti jaoks.Eestil on NATOs väga tähtis funktsioon, mis ei hõlma ainult rahuvalveoperatsioone. Eesti on seoses meie soolise võrdõiguslikkuse püüetega pakkunud ka sooteemalisi koolitusi.

Te teenisite kaua aega Aafrikas, sealhulgas hiljuti iseseisvunud Lõuna-Sudaanis. Mida saaks Teie arvates ära teha ebolaepideemia lahendamiseks?

Ebola tekitatud humanitaarkatastroofist on meil ainult osaline pilt. Vaja on NATO kogemusi, liikmete parimaid tavasid. Pikemas perspektiivis tuleb rohkem rõhku panna Lääne-Aafrika praegu väga haprate tervishoiusüsteemide tugevdamisele. NATO väed peaksid olema väga hästi ette valmistatud, et luua kohapeal nüüdisaegseid meditsiinirajatisi. NATO väed on ka saanud keemilise ja bioloogilise sõja väljaõppe ning nad on varustatud patsientide isoleerimiseks ja ravimiseks. Enamiku NATO liikmete sõjaväes on olemas kutselised meedikud, kes on vajaduse korral valmis tegelema ebolaga. Sõdurite nakatumisohtu aitaksid vähendada isiklikud kaitsevahendid, range kinnipidamine meditsiini- ja hügieeninõuetest ning pidev kontroll ja jälgimine. Kuid looduslike epideemiatega seotud spetsiifilised väljakutsed ei ole kunagi olnud ühegi kestvama NATO tegevuse fookuses. Üldiselt võtame oma vastutust Aafrika eest väga tõsiselt. Selle hea näide on Mali, kus toimus esimene operatsioon NATO liikmete suurel osalusel. Meie ülesanne on pakkuda piirkonnale tulevikulahendusi, koordineerida ja ühtlustada oma tegevust eesmärgiga, et piirkond saaks edaspidi ise oma julgeolekut tagada.

Kuidas hindate raske 2014. aasta lõpus naiste nimel tehtud pingutusi?

Üldiselt oleme parandanud naiste positsiooni ja andnud neile hääle. Me tahame olla kaasavam ja nutikam organisatsioon. Meie jõupingutuste edukuse näiteks on Kosovo, kus on suurem stabiilsus ja ka paremad naiste õigused. Meie uue Afganistani-operatsiooni sõjaline kontseptsioon sisaldab ka naiste õigusi. Julgeoleku tagamise paremaid vahendeid saab eksportida ka teistesse piirkondadesse. Kollektiivne enesekaitse tähendab ühiste väärtuste paremat mõistmist ja seda mitte ainult reageerivalt. Euroopat võib pidada parimate tavade piirkonnaks, kus valitseb rahu, vabadus ja stabiilsus.

Ajakirja Time 2014. aasta 22.–29. detsembri numbri kaanepilt – aasta inimene. Keskmisel kaanefotol on Dr. Jerry Brown – Libeeria kirurg, kes muutis oma haigla kabeli riigi esimeseks ebola ravi keskuseks. Ajakiri pildistas kaanepildi jaoks ka teisi inimesi: Salome Karwah (vasakul), kes ise tervenes ebolast, kuid kaotas haigusele oma vanemad ja nõustab nüüd Libeerias patsiente; Ella Watson-Stryker (all vasakul), rahvusvahelise abiorganisatsiooni „Arstid ilma piirideta“ tervisenõustaja, kes on märtsist saadik aidanud Lääne-Aafrikas ebola vastu võidelda; Foday Gallah (all paremal), kiirabibrigaadi arst, kellel õnnestus ebolast paraneda, ning dr Kent Brantly (paremal), kes pidas Monrovias ebolahaiglat ja kellest sai esimene ameeriklasest nakatunu. Time nimetas oma 2014. aasta inimesteks meedikud, kes võitlevad juba enam kui 6300 inimelu nõudnud ebola epideemia vastu. Hemorraagiliste viiruspalavike hulka kuuluva ebola epideemia sai alguse Libeerias, Guineas ja Sierra Leones. Nakatumisjuhtumeid on esinenud ka Nigeerias, Malis, Hispaanias, Saksamaal ja USAs. „Maailm võib öösel rahulikult magada, sest on mehi ja naisi, kes on valmis võitlema,” kirjutas Time’i toimetaja Nancy Gibbs prestiižse numbri juhtkirjas. „Väsimatu julguse ja inimlikkuse eest, selle eest, et nad võidavad inimkonnale aega oma kaitse parandamiseks, riskimise eest, vastupidamise eest, ohverdamise ja päästmise eest on ebola vastu võitlejad Time’i 2014. aasta inimesed.“  Foto: Scanpix

TAUSTAKS

1. veebruari 2015 seisuga oli ebola haigusjuhtumeid registreeritud 22 495, neist surmaga lõppesid 8981. Kõige suurem haigestumiste arv on olnud Sierra Leones 10 740, surmade arv 3276. Kõrgeim suremusprotsent on olnud Guineas: 2975-st 1944. Raportieelsel nädalal diagnoositi ebola viirus 39 inimesel Guineas, 5 inimesel Libeerias ja 80 inimesel Sierra Leones.

Alates 1976. aastast, mil esmakordselt ebola viirusega Kongo Demokraatlikus Vabariigis kokku puututi, on terveks saamiste arv tõusnud 12% üle 50% haigusjuhtumitest. Samas pole haigestumiste arv kunagi olnud nii ulatuslik ja piire ületav kui 2014. aastal. Seni kõige suurem haiguspuhang toimus 2000. aastal Ugandas, 425 juhtumit. 38 aasta jooksul on ebola viiruspuhanguid olnud 29 korda.

Allikas: Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kodulehekülg

NATO peasekretöri eriesindaja naiste, rahu ja julgeoleku küsimustes ametikoht loodi 2012. aastal Norra valitsuse ettepanekul ning alaliseks sai see 2014. aasta septembris. Marriët Schuurman on kõrgetasemeline NATO kontaktisik kõigis naiste, rahu ja julgeolekuga seotud küsimustes ja tema eesmärk on hõlbustada NATO poliitika koordineerimist ja järjepidevust nendes valdkondades. Suursaadik Schuurman on karjääridiplomaat, kes on teeninud paljudes riikides ja piirkondades ning olnud Madalmaade Välisministeeriumi mitme prioriteetse valdkonna eestvedaja.

Foto: erakogu