Hoolimata sellest, et Soome majanduse sõltuvus Venemaast pole enam ammu võrreldav nn idänkauppa (1) aegadega, on Venemaa Soome majanduse jaoks endiselt suurte võimaluste maa. Nii on Venemaa neile Rootsi ja Saksamaa kõrval üheks tähtsamaks teenuste ja kaupade väljaveo sihtriigiks, hõlmates umbes 10% kogu Soome ekspordist. Suurimad ekspordiartiklid on masinad, seadmed ja keemiatooted, mis moodustavad ligi poole kogu väljaveost. Ilmselt tähtsaim on Venemaa eksporditurg aga Soome toidukaupadele, teenustest mängib silmapaistvat rolli turism.(2) Seetõttu on ilmne, et poliitilises kriisisituatsioonis ja ELi sanktsioonide tingimustes on Venemaa turg ja sellel tegutsemine Soome investoritele ja eksportijatele suur väljakutse.

2014. aasta sügisel tegi üks Soome juhtivaid kommunikatsioonibüroosid Miltton uuringu, intervjueerides 50 Soome poliitikut, ametnikku, uurijat, ettevõtjat jt Venemaa-asjatundjat ja mõjutajat ning koondas nende arvamused raportisse peakirjaga „Võimalused ebakindluses. Majanduse strateegilised väljavaated: Venemaa“. Raport annab mitmekülgse ja ilustamata pildi Venemaast ja selle majandusest läbi soomlase silmade.

Raport tõdeb, et hoolimata sellest, et neli viiest Venemaal tegutsevast Soome suurettevõttest suurendas 2014. aastal Vene-suunalist kaubavahetust ja käivet ning mõned neist isegi kahekordistasid oma müüki, tekitab Venemaa imperialistliku mentaliteedi prevaleerimine rahumeelsete majandushuvide üle muret ja ebakindlust paljudele. Keegi ei ole unustanud Soome asukohta ega alahinnanud Venemaa tähendust – Ukraina kriis on kinnistanud arusaama Venemaa ebastabiilsusest ning sellest lähtuvalt tuleb ettevõtetel leida uued toimimisviisid.

Vastajate hinnangul on Soome ettevõtjate jaoks Venemaal lähiajal avanemas kolm suurt perspektiivi. Oktoobris 2014 Vene valitsuse poolt heaks kiidetud küttereform (Реформа теплоснабжения) tõotab pakkuda massiivseid võimalusi Soome oskusteabe rakendamiseks – tegemist võib olla ainuüksi Peterburi regioonis miljardite eurodeni ulatuva turuga Soome energia- ja ehitussektoritele. Iseasi on reformi teostumine. Suured on Soome spetsialistide jaoks ka arktiliste alade loodusvarade ja arenevate transpordiühenduste ümber koonduvad väljavaated. Võimalikule projektile, mis hõlmab spetsiaalsete laevade ja varustuse ehitamist, naftareostuse likvideerimist, sadamalogistikat ja taastuvenergeetikat, on tähelepanu pööranud ka Soome valitsus. Kolmandaks perspektiivikaks sektoriks on maailmatasemel tootmisseadmete ja tööstusautomaatika valmistamine, millele Venemaa moderniseeruvas tootmissfääris on suur nõudlus. Siinkohal mõjutab ekspordivõimalusi aga asjaolu, et Venemaal on kaitse- ja tsiviiltööstus omavahel tihedalt põimunud ning kehtestatud sanktsioonide tõlgendamine on keeruline.

Venemaa lokkav nostalgia Nõukogude võimuaastate suhtes ja mõjusfääride poliitika loovad endiselt seoseid soometumisega. Hoolimata sellest, et ammu Läände integreerunud Soome esindab majanduspiirangute kehtestamises ühemõtteliselt Euroopa Liidu seisukohti, üritab Kreml aktiivselt Soomet sanktsioone pooldavast ühisrindest enda poole kiskuda ning luua meedia vahendusel innukalt pilti, nagu poleks Soome kehtestatud piirangutest huvitatud. Ei saa eitada, et ettevõtjatel võib taolisest Venemaa loodud kuvandist Moskva-äride loomisel kasu olla. Mitmel pool on Soome endiselt ülejäänud Läänega võrreldes „naši“.

Venemaa huvi Soome-suhteid meedia kaudu avaliku arvamusega manipuleerides ja vastuolulisi sõnumeid edastades mõjutada on vastajate sõnul ilmne, ilmsed on ka pingutused Soome NATO-arutelude vaigistamiseks ja suunamiseks.

Venemaa koolitab kodumaist tarbijat eelistama omamaist toodangut välismaisele, seetõttu meelitab Venemaa viimasel ajal pigem investeeringuid kui importi. Vene ettevõtlussektori sadade miljardite suurused valuutavõlad neelavad finantssanktsioonide all riigi enda investeerimisvõimalused. Majandusreformid on Putini jaoks teisejärgulised, mitmete tähelepanekute järgi valmistub ta pikaajaliseks kriisiks. Vene tarbija ostujõud langeb, devalveeruv rubla mõjutab oluliselt kõiki küsimusi. Valdavast ebakindlusest hoolimata on investeerimine julgeolekupoliitilise kriisi ja üha pingelisema majandusliku olukorra tingimustes endisest ahvatlevamgi võimalus. Sest Venemaad ei tasu isegi kriisiolukorras hüljata – selline on soomlaste realistlik lähenemisviis. Kas tasub Venemaal riskida? Laieneda või lahkuda? Eksportida või toota Venemaal?

Siin lühidalt kirjeldatust oluliselt detailsemat pilti pakkuva raporti on koostanud Jussi Seppälä, endine YLE välisuudiste toimetaja ja Brüsseli korrespondent, kes on jälginud ja analüüsinud rahvusvahelisi suhteid nii ajakirjaniku, diplomaadi kui ka uurijana üle 25 aasta.

VIITED

(1) Idänkauppa – Soome ja Nõukogude Liidu vaheline kaubandus, laiemalt ka Soome kaubandus idabloki riikidega.

(2) http://www.suomenpankki.fi/bofit/ tutkimus/tutkimusjulkaisut/policy_brief/ Documents/2014/bpb0714.pdf Viimane vaatamine 08.02.2015

Berit Teeäär on Maailma Vaate kolleegiumi liige