Pro Patria Koolituskeskuse juhatuse liige   Demokraatia levik ja demokraatlikel põhimõtetel riigivalitsemise kindlustamine on rahu ja inimeste heaolu tagatis kogu maailmas. Totalitaarsete ideoloogiate levik ja maailmasõjad on näidanud, et demokraatia on habras taim, mis vajab pidevat hoolt ja tähelepanu. Seetõttu on paljudes demokraatlikes riikides pärast Teist maailmasõda ja veel külma sõja lõpuaegadelgi loodud mitmeid üleilmseid organisatsioone demokraatia ja kodanikuühiskonna toetamiseks ning poliitikute koolitamiseks. Kindlasti on selles laiahaardelises ja kulukas tegevuses omajagu altruismi, kuid laiemas plaanis on tegemist demokraatlike riikide enesekaitsega ja püüdega turvalist tulevikku kindlustada. Ajalugu on veenvalt tõestanud, et demokraatlikud ja mitteimperialistlikud riigid suudavad omavahel kõik probleemid lahendada rahumeelsete läbirääkimistega, samas kui riigid, kus valitseb diktatuur ja mis lähtuvad oma poliitikas mõnest totalitaarsest ideoloogiast, kujutavad endast alalist ohtu teistele riikidele ja maailma rahule.   

Demokraatia ise pole omaette õpetus ega ideoloogia, vaid põhimõtete ja -väärtuste kogum, mille alusel riik korraldab oma siseelu ja välissuhtlust. Programmi ja sisu annavad poliitikale eri ideoloogiatest lähtuvad erakonnad. Ühiskonna haldamise ja arengu eeldusi küll erinevalt postuleerides lähtuvad demokraatlikes ühiskondades omavahel konkureerivad ideoloogiad ühisest arusaamast – demokraatliku ühiskonna olemusest. Seega ei levita demokraatiat ega loo ulatuslikke võrgustikke mitte lihtsalt mingi abstraktse demokraatia misjonärid, vaid selgel maailmavaatelisel põhjal toimivad asutused ja kodanikuühendused, kes emamaal toetavad oma tegevusega aktiivselt mõnda erakonda.   

Tänapäeval on demokraatlikes riikides valitsevad poliitilised õpetused taandatavad kolmele juba 19. sajandist tuntud ideoloogiale – konservatiivsele, liberaalsele ja sotsialistlikule ideoloogiale. Loomulikult on olemas muidki ideoloogiaid, kuid need ei ole demokraatia rahvusvahelise leviku seisukohast olulised, sest need on valdavalt kas äärmuslikud, lokaalsed või mõnel muul põhjusel marginaalsed.   

Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud poliitilised jõud on suutnud luua mõjuvõimsad võrgustikud oma ideede levitamiseks ja kinnistamiseks. Esmalt moodustasid suured maailmavaatelised erakonnad tugiorganisatsioone oma programmiliste eesmärkide ja ideoloogiliste eelistuste levitamiseks kodumaal, sest keerukamaks muutuvas ja aina meediakesksemas ühiskonnas vajasid kodanikuharidust ja poliitilist täiendõpet lisaks arvamusliidritele ja parteikaaslastele ka toetajad ja valijad. Kahekümnenda sajandi keskpaigast alates on valimisõigus hõlmanud kõiki elanikkonna kihte ning muutunud üleüldiseks. Samal ajal on kiiresti tõusnud inimeste haridustase ja meediatarbimine, nõrgenenud aga sidemed kirikuga ja kogukonnaga – traditsioonide ja väärtuste hoidjate ja edasikandjatega. Poliitikute ja erakondade poolt initsieeritud kodanikuühenduste tegevust oma kodanike poliitilisel harimisel on hakanud toetama riik. Tänapäeval on need ühendused praktiliselt täielikult riigi poolt ülalpeetavad, hästi rahastatud ja autoriteetsed fondid.   

Kodanikuhariduse levitamisel omandatud oskusteavet hakati õige pea kasutama ka selles.   


TAUSTAKS 

Euroopa Ideede Võrgustik   

Viis aastat tagasi asutas europarlamendi ERP-ED fraktsioon avatud üleeuroopalise võrgustiku The European Ideas Network, et edendada uutmoodi mõtlemist Euroopa Liidu riikide ees seisvate põhiliste väljakutsete üle. Alates 2002. aastal Oxfordis peetud esimesest suurest kokkusaamisest on EIN kujunenud Euroopa parempoolsete ideede ja poliitikute kohtumispaigaks.   

20.–22. septembrini Varssavis toimunud järjekordne suveülikool ning Euroopa mõttetalgud European Ideas Fair tõid kokku ligi kolmsada poliitikut, akadeemikut, ajakirjanikku ja ärimeest, samuti mõttekodade esindajaid ning erapooletuid eksperte, kes esitasid oma nägemuse teemal „Maailm aastal 2025: homsed võimalused ja väljakutsed.“ Peaesinejatest väärivad kindlasti nimetamist Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Microsofti arendus- ja strateegiapealik Craig Mundie, Kabuli ülikooli rektor Ashraf Ghani, tunnustatud kirjanik Jeremy Rifkin, Euroopa tööandjate katusorganisatsiooni Businesseurope president Ernest-Antoine Seillière, Venemaa Ühinenud Kodanikerinde juht Garri Kasparov ning Nobeli preemia laureaat  Lech Wałęsa.   

Ainsa uute liikmesriikide esindajana kuulub möödunud aastast European Ideas Network’i juhatusse europarlamendi saadik Tunne Kelam. Tema juhtimisel töötas EIN-i identiteedi ja väärtuste töögrupp välja ERP-ED fraktsiooni seisukoha projekti totalitaarse kommunismi hukkamõistmisest.