Maailma Vaade on jõudnud kolmanda numbrini. Seda tehes oli õigupoolest üsna rabav kogeda, kui kiiresti maailm ajakirja esimese numbri ilmumisest alates on muutunud.   

Ühelt poolt on muutused rõõmustavad. Maailma majandus kasvas jätkuvalt ja terve hulk riike – Eesti nende seas –, mis veel kümnend tagasi kuulusid vaeste ja aidatavate hulka, on nüüdseks jõudnud järjele ning aitavad ise teisi. Ja seda just tänu viimase paari aasta fantastilistele kasvutempodele.   

Teiselt poolt süveneb maailmas murelikuks tegevalt demokraatia taandarengu trend. Hiinas pole kõigi mõjutuste ja üleskutsete peale vaatamata kruvisid lõdvemaks keeratud, pigem vastupidi. Autoritaarsus on taas süvenenud vahepeal mõningat lootust andnud Iraanis. Kunagi ühes Ladina-Ameerika edumeelsemas riigis Venezuelas ehitatakse kõiki sealse õrna demokraatia saavutusi jalge alla tallates stalinistliku näoga sotsialismi. Araabia maailma juhtriik Egiptus on vahepealsetest demokraatlikest katsetustest säilitanud vaid autoritaarsuse ees kulunud kulissina mõjuva fassaadi.   

Seda loetelu võiks kahjuks jätkata ja kohati välja tuua terved regioonid, mille poliitilises praktikas on sõna „demokraatia” muutunud pelgalt sõnakõlksuks. Must Aafrika, Kesk-Aasia, Indoneesia...    

Vahest kõige suuremaks tagasilöögiks demokraatiale on olnud Venemaa. Siinkohal pole mõtet targutada teemal „kes kaotas Venemaa?”. Tõdegem vaid, et Venemaa-taolise unikaalse geopoliitilise moodustise selge taganemine lääneliku liberaalse demokraatia mallidest on kaotuseks kõigile teda ümbritsevatele demokraatiatele, venelastest endist rääkimata.   

Kaotus on seda murettekitavam, et Nõukogude Liidu õigusjärglasena istub Venemaa alalise liikmena ÜRO Julgeolekunõukogus, valdab endiselt tohutut tuumapotentsiaali, ülemaailmset luurevõrgustikku, arvukaid klientriike ja globaalset majandust tõsiselt mõjutavaid toormehoobasid.   

Lääne suhtes vaenulikult meelestatud Venemaa võib seega anda olulise panuse sellessegi, et demokraatia taandareng maailmas jätkub, et demokraatiate suhtes vaenulikud riigid konsolideeruvad ja militariseeruvad ning vastandavad ennast neile kollektiivselt. Märke sellest kahjuks juba on.   

Ometi ei räägi Maailma Vaade seegi kord üksnes Venemaast. Jätkame endiselt algusest peale võetud suunda heita pilk maailma kõige erinevamatesse nurkadesse.   

Maailma Vaate maailm on multipolaarne maailm. 

Mart Helme