Eesti ei ole hartat ratifitseerinud kahel põhjusel. Eestis ei ole praktiliselt keeli, mis harta mõttes oleksid kaitsealused. Ainus reaalselt kõneldav põlisvähemuskeel on peipsivenelaste keel, kuid see ei erine vene keelest. Samas kõneldakse Eestis immigrantkeeli (vene, ukraina, ka soome ja inglise), mida harta ei kaitse. Selline suhe võib tekitada pingeid just arvuka immigrantkeeli kõneleva elanikkonna hulgas.
Eestit puudutab harta nimetatud põhjusel vähe. Küll aga annab harta selge signaali, et immigrantkeeled ei vaja sellist kaitset nagu põlisvähemuskeeled, mis mitmes riigis on väljasuremisohus, ning seetõttu ei ole mingit alust Eestis laiendada vene keelele kui suure kõnelejaskonnaga immigrantkeelele vähemuskeele kaitsemehhanisme.
Käesoleva aasta septembris ÜRO peaassambleel vastuvõetud põlisrahvaste õiguste kaitse deklaratsioon puudutab neid rahvaid, kellel ei ole oma rahvusriiki, nt saamid, mansid jt. Deklaratsioon käsitleb nende kultuuri, traditsioonide ja institutsioonide säilimist ja edendamist, samuti põlisrahvaste õigusi maa ja loodusvarade suhtes ning osalust neid puudutavais otsustes.
Euroopa regionaal- või vähemuskeelte harta eestikeelne tõlge asub Euroopa Nõukogu veebilehel, aadressil http://www.coe.int/ee/portal/Legal_affairs/EE_Charte_langues.asp?L=EE. Alljärgnevas katkendis on Maailma Vaate toimetus teinud hädavajalikke keelelisi parandusi.
Euroopa regionaal- või vähemuskeelte harta ja selgitav aruanne
Konventsioon avati allakirjutamiseks 5. novembril 1992
Selgitav aruanne
/.../
Alusmõisted ja lähenemisviis
Keele mõiste
17. Hartas kasutatud keele mõiste keskendub keele kultuurilisele funktsioonile. Sellepärast ei määratleta keele mõistet subjektiivselt, üksikisiku õigusena „rääkida omas keeles”, mille iga üksikisik võib ise määratleda. Samuti ei toetuta keele poliitilis-ühiskondlikule ega rahvuslikule määratlusele, mille kohaselt keel on teatud ühiskondliku või rahvusliku rühma mõttekandjaks. Järelikult võib harta jätta keelelise vähemuse mõiste määratlemata, kuivõrd harta eesmärk ei ole sätestada rahvuslike ja/või kultuurivähemusrühmade õigusi, vaid kaitsta ja edendada regionaal- ja vähemuskeeli kui selliseid.
/.../
Riigi kodanike poolt traditsiooniliselt räägitud keeled:
31. Harta eesmärk ei ole lahendada probleeme, mille on kaasa toonud hiljutised immigratsiooninähtused ja mille tulemusena tekib võõrkeelt rääkivaid rühmi immigratsiooni sihtriiki või mõnikord vastupidi, päritoluriiki, juhul kui sinna tagasi pöördutakse. Eriti ei käsitle harta väljastpoolt Euroopast pärit rühmi, kes on alles hiljuti Euroopasse immigreerunud ja saanud mõne Euroopa riigi kodakondsuse. Väljendid „Euroopa ajaloolised regionaal- või vähemuskeeled” (vt preambuli teist põhjendust) ja riigis „traditsiooniliselt räägitud” keeled (vt artikli 1 punkti a) näitavad selgelt, et harta hõlmab ainult ajaloolisi keeli, mida on vastavas riigis räägitud väga pika ajavahemiku jooksul.
/.../
Euroopa regionaal- või vähemuskeelte harta
Preambul
Hartale allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,
/.../
võttes arvesse, et Euroopa Nõukogu eesmärk on saavutada suurem ühtsus oma liikmesriikide hulgas, eriti nende ideaalide ja põhimõtete alalhoidmiseks ja teostamiseks, mis on liikmesriikide ühine pärand;
võttes arvesse, et Euroopa ajalooliste regionaal- või vähemuskeelte kaitse aitab kaasa Euroopa kultuurilise rikkuse ja tavade alalhoidmisele ja edasiarendamisele, kusjuures mõned nimetatud keeltest on võimalikus väljasuremisohus;
võttes arvesse, et õigus rääkida regionaal- või vähemuskeelt eraelus ja avalikus sfääris on vääramatu õigus, mis vastab ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga kehtestatud põhimõtetele ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile;
/.../
rõhutades kultuuridevahelisuse ja mitmekeelelisuse väärtust ning arvestades, et regionaal- või vähemuskeelte kaitse ja soodustamine ei tohiks toimuda riigikeelte ja nende õppimise arvelt;
mõistes, et regionaal- või vähemuskeelte kaitse ja edendamine Euroopa eri riikides ja piirkondades kujutab endast olulist panust sellise Euroopa ülesehitamisse, mis põhineb demokraatia ja kultuurilise mitmekesisuse põhimõtetel rahvusliku suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse raames;
võttes arvesse Euroopa riikide eri piirkondade konkreetseid olusid ja ajaloolisi traditsioone,
on kokku leppinud järgmises.
I osa – Üldsätted
Artikkel 1 – Mõisted
Hartas kasutatakse järgmisi mõisteid:a. regionaal- või vähemuskeeled – keeled:
i. mida räägitakse traditsiooniliselt riigi teatud territooriumil selle riigi kodanike poolt, kes moodustavad arvuliselt väiksema rühma kui selle riigi ülejäänud elanikkond; ja
ii. mis erinevad selle riigi riigikeel(t)est.
Mõiste ei hõlma selle riigi riigikeel(t)e murdeid ega migrantide keeli;
b. territoorium, kus räägitakse regionaal- või vähemuskeelt – geograafiline ala, kus nimetatud keelt kasutatakse sellise arvu inimeste väljendusvahendina, et see õigustab mitmesuguste käesolevas hartas sätestatud kaitse- ja edendusmeetmete rakendamist;
c. territooriumita keeled – keeled, mida räägivad riigi kodanikud ja mis erinevad riigi ülejäänud elanikkonna räägitud keelest või keeltest, kuid mis vaatamata sellele, et neid traditsiooniliselt selles riigis räägitakse, ei ole seotud riigi konkreetse alaga.
/.../
