Euroopa Parlamendis leidis aset Hiina-teemaline debatt, mille jaoks parlamendi fraktsioonid valmistasid ette resolutsiooni inimõiguste ja demokraatia olukorrast Hiinas enne Pekingi 2008. aasta olümpiamänge. Euroopa Rahvapartei–Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni resolutsiooni eelnõu üks kaasalgataja oli Eestit esindav Tunne Kelam.
Oma kõnes tsiteeris Tunne Kelam Euroopa Parlamendi presidendi Hans-Gert Pötteringi sõnu Euroopa põhiõiguste harta allakirjutamiselt: „Meil on moraalne ja poliitiline kohustus kaitsta inimväärikust. See kehtib iga inimolendi kohta selles maailmas.”
„Me saame aru, et taotledes Pekingi olümpiamängude korraldaja staatust, kohustus Hiina valitsus selgelt ja tingimusteta austama olümpiamängude inimväärikuse ideaali ning tagama rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigused,” nentis Kelam.
Kelami väitel peab Euroopa Parlament tegema järelduse, et viimasel ajal on poliitiliste tagakiusamiste maht Hiinas koguni kasvanud, mitte kahanenud. See on otseses seoses just Pekingi olümpia ettevalmistustega.
Kelami sõnul asustatakse sajad tuhanded Hiina pealinna elanikud sunniviisiliselt oma korteritest välja, Pekingist eemale. Inimõiguste kaitsjaid, ajakirjanikke ja usklikke jälitatakse ja arreteeritakse. Kurikuulsais Lao Gai ümberkasvatuslaagreis piinatakse kuni seitset miljonit inimest.
„Mida teha?”, pöördus Kelam Euroopa Komisjoni välisvoliniku Benita Ferrero-Waldneri poole.
Vastust näeb Kelam tänavuse Sahharovi preemia laureaadi, Sudaani inimõiguste kaitsja Salih Mahmoud Osmani sõnades: „Hoolige inimväärikusest. Avaldage survet minu valitsusele. Astuge konkreetseid samme.”
„On olemas selline mõiste nagu tegematajätmise patt,” pöördus kõneleja välisvoliniku poole. „Me kanname vastutust ka selle eest, mida me oleks pidanud ja võinud teha, kuid mida jätsime tegemata.”
Kelami arvates pole küllalt sellest, kui deklareerida kohtumistel oma muret inimõiguste olukorra üle. „Peame rakendama oma poliitikas tingimuslikkust – kui partner midagi selgelt lubas, siis ei ole võimalik edasi minna seni, kuni ta seda lubadust pole täitnud.” Kelam viitas ka Portugali peaministri José Socratese sõnadele põhiõiguste harta allakirjutamisel: äsja allakirjutatud harta moodustab osa Euroopa Liidu välispoliitikast.
Pekingi olümpiamängud on Tunne Kelami meelest tegelikult positiivne võimalus suunata rohkem tähelepanu inimõigustele Hiinas ning avaldada tõhusamalt survet sealsetele võimudele, tagamaks Hiina elanike põhilist inimväärikust.
„Kui aga resigneerunult arvame, et mängud toimuvad igal juhul ning pole mingit võimalust olukorda parandada, siis teeme seda oma kaasinimeste arvel, kellega just täna, harta allakirjutamisel Euroopa Liit oma solidaarsust deklareeris,” ütles Kelam.
„Ainus viis panna Hiina võime oma kodanike õigusi rohkem austama on saata neile signaal, et Euroopa Liit võtab omaenda põhiväärtusi – solidaarsust ja inimväärikust – piisava tõsidusega,” lõpetas ERP-ED fraktsiooni esindaja oma sõnavõtu.
Euroopa Parlament võttis Hiina-teemalise resolutsiooni vastu 13. detsembri täiskogu istungil Strasbourgis.
Euroopa Liit peab seisma vastu inimõiguste politiseerimisele Venemaa poolt
Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnavõtt Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 12. novembril 2007 Strasbourgis
Hr President! Hiljutisel Euroopa Liidu ja Venemaa Mafra tippkohtumisel tegi Venemaa ettepaneku luua instituut, mis uuriks inimõiguste olukorda Euroopa Liidu liikmesriikides. Vene riigi esindajad näevad seda initsiatiivi vastukäiguna, millega tasakaalustada Euroopa Liidu jätkuvat kriitikat inimõiguste halveneva olukorra üle Venemaal. Kõnealust instituuti hakkaks rahastama Venemaa.
Minu arvates peavad Euroopa Liidu liidrid põhimõtteliselt olema vastu igasugustele katsetele inimõiguste teemat politiseerida. On tõsiasi, et Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes eksisteerivad piisavad mehhanismid inimõigusi käsitleva dialoogi arendamiseks. Kahjuks pole neid mehhanisme piisavalt ära kasutatud ja see on põhiliselt seotud sellega, et Venemaa ei ole Euroopa Liidu poolt tõstatatud probleemidele vastanud.
Kui sellise ideega edasi minna, võib järgmiseks kujutleda, et näiteks president Ahmadinejad nõuab Euroopa Liidu territooriumil Iraani rahastatud instituudi rajamist inimõiguste ja holokausti uurimiseks.
Olen veendunud, et Mafras tehtud algatuste tulemuseks võib olla pigem inimõiguste kaitsmise ürituse diskrediteerimine.
Hr President! Hiljutisel Euroopa Liidu ja Venemaa Mafra tippkohtumisel tegi Venemaa ettepaneku luua instituut, mis uuriks inimõiguste olukorda Euroopa Liidu liikmesriikides. Vene riigi esindajad näevad seda initsiatiivi vastukäiguna, millega tasakaalustada Euroopa Liidu jätkuvat kriitikat inimõiguste halveneva olukorra üle Venemaal. Kõnealust instituuti hakkaks rahastama Venemaa.
Minu arvates peavad Euroopa Liidu liidrid põhimõtteliselt olema vastu igasugustele katsetele inimõiguste teemat politiseerida. On tõsiasi, et Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes eksisteerivad piisavad mehhanismid inimõigusi käsitleva dialoogi arendamiseks. Kahjuks pole neid mehhanisme piisavalt ära kasutatud ja see on põhiliselt seotud sellega, et Venemaa ei ole Euroopa Liidu poolt tõstatatud probleemidele vastanud.
Kui sellise ideega edasi minna, võib järgmiseks kujutleda, et näiteks president Ahmadinejad nõuab Euroopa Liidu territooriumil Iraani rahastatud instituudi rajamist inimõiguste ja holokausti uurimiseks.
Olen veendunud, et Mafras tehtud algatuste tulemuseks võib olla pigem inimõiguste kaitsmise ürituse diskrediteerimine.
Kõne originaal asub Euroopa Parlamendi kodulehel.
