Olete Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni esimees. Kuidas kirjeldaksite fraktsiooni järgmise kahe aasta prioriteete?
Järgmise kahe aasta jooksul võtab Euroopa Parlament vastu väga tähtsaid otsuseid, millest sõltub Euroopa Liidu tulevik.
Euroopa Parlamendi suurima poliitilise jõu ERP-ED fraktsiooni jaoks on üks olulisemaid probleeme kliimamuutus. Meie fraktsioon jälgib, et seda küsimust ei unustataks, kui me võtame vastu tööstust, keskkonda, säästvat arengut ning energiapoliitikat puudutavaid õigusakte. Praegu arutatakse Euroopa Rahvaparteis väga põhjalikku kliimamuutust käsitlevat programmdokumenti. Euroopa Rahvapartei leiab, et teemat tuleb vaadelda realistlikult, põhjustamata seejuures elanike hulgas paanikat.
Teine praegu väga oluline küsimus on globaliseerumine. See mõjutab paljusid poliitikavaldkondi, nii sotsiaal-, tööstus-, majandus-, keskkonna- kui ka kultuuripoliitikat. ERP-ED fraktsioon võitleb võrdsete tingimuste loomise eest ning selle eest, et Euroopa suudaks ära kasutada oma võimalusi, selle asemel et tõelisuse eest pageda. Me ei tohiks siiski unustada Euroopas kehtivaid nõudeid ja väärtusi. Kui globaliseerumine saab jõukust määravaks teguriks, peab see olema ka õiglane. See peab toimuma eetiliste normide alusel, mis keelavad näiteks laste ekspluateerimise. Globaliseerumine ei saa toimuda viletsamas olukorras olevate inimeste arvel. Sellest peab saama vahend, millega võidelda nii riigisisese kui ka riikidevahelise ebavõrdsuse vastu. Minu arvates peab Euroopa oma siseturu tugevdamiseks suurendama investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuid ta peab ka teadus- ja uuendustegevust liikmesriikide vahel paremini kooskõlastama, et tulla toime väliskonkurentsiga.
Euroopa Liidu jaoks on samuti väga oluline ühise energiapoliitika väljatöötamine, et tagada varustuskindlus ning jätkusuutlik kasv selles sektoris. Seetõttu tuleb algatada sisuline arutelu taastuvenergia teemal ning uurida võimalusi, mida pakub tuumaenergia.
ERP-ED fraktsioon on ka Euroopa Liidu reformilepingu kindel toetaja. See uus leping võimaldab eurooplastel lahendada tõsiseid probleeme, mis on seotud majanduskasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõimega ning kliimamuutuse ja energiatarnega, ning tagada kõigi eurooplaste julgeolek ja kindlustunne kõige laiemas mõttes. Reformileping muudab Euroopa Liidu ja selle institutsioonid demokraatlikumaks, Euroopa Parlamendist saab peaaegu kõigis ELi õiguse valdkondades Euroopa Liidu Nõukoguga võrdväärne partner. Uus leping lihtsustab ELi õigusaktide vastuvõtmist, sundides parlamenti muutma oma töömeetodeid ning tegema tihedamat koostööd liikmesriikide parlamentidega. Reformilepinguga annab Euroopa endale lõpuks võimaluse vastata 21. sajandi väljakutsetele, sest siis on meil Euroopa Liidu toimimiseks vajalikud institutsioonilised vahendid.
Euroopa suured mõjutajad. Oma 2007. aasta aprillis peetud 60. sünnipäeva pidustustel saab ERP-ED fraktsiooni esimees Joseph Daul (paremal) oma eelkäijalt, europarlamendi esimehelt Hans-Gert Pötteringilt kingiks Euroopa Liidu esiisa Robert Schumani portree. Foto: ERP-ED
Mida saab pidada ERP-ED fraktsiooni peamisteks saavutusteks parlamendi selle koosseisu ajal?
Kõige olulisem on, et Euroopa Liidu laienemine on kulgenud meie jaoks edukalt. Meie fraktsiooni kuulub liikmeid kõigist 27 liikmesriigist. Nad töötavad tihedalt koos. Mõnikord nad küll vaidlevad, ent kindlasti ei saa rääkida „vanade” ja „uute” liikmesriikide vastuolust.
Euroopa Parlamendi ERP-ED fraktsioon on mänginud otsustavat rolli kompromissi saavutamisel sellistes väga tähtsates küsimustes nagu ELi praegune eelarve, nn teenuste direktiiv ja kemikaale käsitlev direktiiv REACH. Me oleme jõud, ilma kelleta ei saavutata kokkuleppeid ega lahendusi.
Millisena näete Euroopa ühise põllumajanduspoliitika tulevikku?
Minu kui talupidaja jaoks on Euroopa põllumajanduspoliitika teema, mis puudutab Euroopa hinge – palju olulisemad kui majanduslikud väärtused on meie jaoks Euroopa kodanikud. Nad vajavad põllumajandust, mis on osa nende identiteedist, ning samuti alasid, kus puhata ja loodust nautida. Meie maapiirkondade tüüpilised tooted kujundavad Euroopa identiteeti ning nende „brändiväärtus” on kolmandates riikides väga kõrge. Seepärast ongi Euroopa põllumajanduspoliitika nii oluline valdkond. Osalen Euroopa põllumajanduse nn „tervisekontrolli” raames lähitulevikus aset leidvas arutelus ning ma loodan, et suudame leida õige tasakaalu tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse vahel.
Teil on Alsace’is talu. Kuidas Teil õnnestub ühendada oma poliitikutööd talupidamisega?
See on tõesti väga valus teema. Ma ei saa öelda, et ma hetkel suudan neid kaht osa oma elust eriti hästi ühitada. Mu töö ERP-ED fraktsiooni esimehena on väga huvitav ja pakub mulle sügavat rahuldust, kuid ei jäta palju aega kodutalu jaoks. Ent olen väga uhke ja õnnelik, et mu poeg on suurema osa sealsest tööst enda kanda võtnud ning saab suurepäraselt hakkama.
Eesti delegatsioon ERP-ED fraktsioonis koosneb ühest liikmest; meie esindaja on Tunne Kelam. Kas ühe mehe häält võetakse fraktsioonis ja Euroopa Parlamendis piisavalt kuulda?
Tunne Kelam esindab küll üht meie fraktsiooni väikseimatest delegatsioonidest, kuid ta on teinud märkimisväärselt head tööd. Minu jaoks on tema kõige kiiduväärsemateks omadusteks tema järjekindlus ja jäägitu pühendumine meie ühistele väärtustele. Ta seisab kõige olulisemate Euroopa väärtuste eest − inimväärikuse, vabaduse ja solidaarsuse eest.
Pean lisama, et meie fraktsioonis kuuldakse ja võetakse arvesse ka ühe inimese häält. Võtmesõnaks on solidaarsus. Tuletame näiteks meelde Euroopa Parlamendis sel kevadel vastu võetud Eestit puudutavat resolutsiooni. ERP-ED fraktsioon jäi oma väärtustele kindlaks ning toetas Eestit.
Palju on räägitud Euroopa Parlamendi ametliku asukoha viimisest Strasbourg’ist Brüsselisse ja korraldatud ka sellesisulisi kampaaniaid. Milline on Teie seisukoht selles küsimuses?
Minu ja minu põlvkonna jaoks sümboliseerib Prantsusmaa ja Saksamaa pikaaegse ja valusa konflikti lõpp uue rahu ja heaolu ajastu algust Euroopas. Strasbourg kehastab endas seda ajaloolist muutust. Mulle tundub, et me kaotaksime osa oma Euroopa identiteedist, kui unustaksime selle olulise aspekti ajaloost. Sellest konfliktist kasvasid välja kõige suuremad ja kannatusterohkemad sõjad Euroopas. Ma ei tahaks hakata ennustama, millised võivad olla võimalike tulevaste arutelude tulemused. Olen kindel, et see probleem leiab lahenduse, kui aeg on küps.
