Ladina-Ameerikas võtavad üha enam maad populism ja vasakäärmuslik poliitika. Seda silmas pidades otsustas Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union – IDU) novembri alguses pidada oma juhatuse istungi esmakordselt mõnes Kesk- või Lõuna-Ameerika riigis.
IDU juhatuse istung toimus San Salvadoris, El Salvadori pealinnas. Stabiilse ja demokraatliku riigina on parempoolse valitsusega El Salvador selles piirkonnas erandlik – mis on eriti muljetavaldav, arvestades El Salvadoris 1980. aastatel aset leidnud verist kodusõda, milles olid peamisteks vastasteks praegune valitsuspartei ARENA ning suurim opositsioonipartei FMLN.
Lugejatele, kes ei tea, mis on Rahvusvaheline Demokraatide Liit – see on ülemaailmne konservatiivsete, kristlik-demokraatlike ja sarnaste vaadetega tsentristlike ja paremtsentristlike erakondade ühendus. IDU asutasid 1983. aastal Londonis sellised visionääridest juhid nagu Margaret Thatcher, Ronald Reagan ja Helmut Kohl. Praegu kuulub IDU liikmete hulka umbes 80 parteid enam kui 60 riigist, sealhulgas ka Isamaa ja Res Publica Liit.
IDU on foorum, mis annab sarnaste veendumustega erakondadele võimaluse tulla kokku ja vahetada mõtteid poliitilistes ja organisatsioonilistes küsimustes, et nad saaksid üksteiselt õppida, koos tegutseda, luua kontakte ning toetada ühel häälel demokraatiat ja paremtsentristlikku poliitikat kogu maailmas.
Viimastel aastatel on IDU pööranud suuremat tähelepanu Ladina-Ameerika probleemidele ja tunnustas möödunud aastal Ladina-Ameerika Parteide Liitu (Union of Latin American Parties – UPLA) oma piirkondliku organisatsioonina.
Demokraatia Ladina-Ameerikas seisab praegu tõsiste probleemide ees, mille juured peituvad sotsiaal-majanduslikes tegurites, kultuuris ja väärtustes. ÜRO arenguprogrammi 2002. aastal korraldatud küsitlus näitas, et koguni 55% Ladina-Ameerika valijatest toetaks autoritaarset valitsust, kui see suudaks lahendada majandusprobleemid. Ehkki mõnes riigis on olukord parem kui teistes, on Ladina-Ameerikas siiski rikaste ja vaeste vahel tohutu lõhe ning majandusprobleemid on laialdased.
IDU istungi peakõnelejate hulgas olid El Salvadori president Elías Antonio Saca ja välisminister Francisco Laínez. Mõlemad kaitsesid oma sõnavõtus vabadust ja demokraatiat, mida praegu ähvardavad nii religioossed fundamentalistid kui ka radikaalsusele kalduvad populistid. Viimastel aastatel on Ladina-Ameerika näinud, kuidas Boliivias, Ecuadoris ja Nicaraguas on võimule tulnud populistlikud vasakpoolsed valitsused, seda suurel määral Venezuela naftadollarite toel.
Välisminister näitas oma sõnavõtus, kuidas populismi esiletõus on seotud kahe sündmusega lähiajaloost, nimelt Berliini müüri langemisega 9. novembril 1989 ja Maailma Kaubanduskeskuse kokkuvarisemisega 11. septembril 2001. Esimesena nimetatud kuupäev on väga oluline, kuna see tegi vasakpoolsetele liidritele selgeks, et nende olemasolu ei saa enam tugineda Nõukogude Liidu toetusele. Mõni neist avastas siis, kuidas demokraatia loodud legitiimsuse toel saab populismi kaudu kasutada demokraatiat demokraatia enda hävitamiseks. Laínez tõi näite Venezuelast, kus Chávez kasutab võimu, mille demokraatia on talle andnud, demokraatia lammutamiseks. Teine kuupäev, 11. september, põhjustas antiamerikanismi puhangu, mis viis uute rahvusvaheliste liitude tekkeni.
On tähtis mõista, et Ladina-Ameerika riigid vajavad tugevaid juhte, kooskõlastatud tegevust ja liitude sõlmimist nii riikide piires kui ka piiriüleselt. Samuti tuleb tunnistada populismi jõudu ning vajadust mitte ainult seista vabaduste eest, vaid ka leida lahendused majandusprobleemidele. Kõik kohalviibivad parteid rõhutasid, et piirkonna paremtsentristlikud jõud peavad andma veenvad vastused küsimusele, kuidas nad kavatsevad vaesust leevendada. Neil peab olema selge ettekujutus sellest, kuidas teha lõpp korruptsioonile ja võimu kuritarvitamisele. Probleem pole mitte ainult see, mida vasakpoolsed teevad, vaid ka see, mida parempoolsed on jätnud tegemata.
Ladina-Ameerika parteid nõustusid üksmeelselt, et IDU ning UPLA ja selle liikmesparteid saavad mängida väga olulist rolli vabaduse ja demokraatia säilimisel Ladina-Ameerikas, ning rõhutasid jätkuva vabadusvõitluse parema rahvusvahelise kooskõlastamise vajadust.
El Salvadori president Elías Antonio Saca González ja Erik Moen. Foto: Erakogu
Venezuela on mitmes mõttes Ladina-Ameerikas esile tõusva vasakpoolse populismi mootor. IDU juhatus sai mitmeid näiteid sellest, kuidas Chávez kasutab riigi naftast tulenevaid majanduslikke eeliseid oma mõjuvõimu tugevdamiseks Venezuelas ning samuti naaberriikides.
Demokraatia Venezuelas on jõudmas kriitilisse etappi. President Hugo Chávez püüab referendumi teel tühistada kõik piirangud presidendi tagasivalimiselt ning saada endale otsest kontrolli Venezuela välisvaluutareservide üle. Sellele lisaks soovitakse referendumil, et valijad lubaksid presidendil eriolukorras (mille president võib oma suva järgi välja kuulutada) meediat tsenseerida, laiendada tema volitusi eraomandi sundvõõrandamiseks ning kuulutada Venezuela sotsialistlikuks riigiks (nagu Castro Kuuba).
Kui sellised põhiseaduslikud meetmed vastu võetakse, asendub Venezuela praegune autoritaarne valitsusviis millegagi, mis sarnaneb Kuuba diktaatorliku absolutismiga. Igas normaalses riigis saadetaks selliseid põhiseaduslikke muudatusi taotlev president ilmselt lähimasse vaimuhaiglasse. Chávezi juhitav Venezuela, kus lojaalsust ostetakse naftadollaritega, ei ole aga normaalne riik. Chávez on öelnud: „Venezuela majandus seisneb naftas. Kõik muu on kosmeetika.” Riigi kontrolli all olev meedia on korraldanud Chávezi toetuseks suure propagandakampaania, mille sõltumatud meediaanalüütikud on hiljuti dokumenteerinud.
Siiski tundub, et Venezuela valijad on lõpuks oma varasemate aastate loidusest üle saanud. Üliõpilaste juhtimisel on toimunud võimas vastukampaania. Hiljuti põrkas Chávez ka katoliku kiriku esindajate vastuseisule. Vaatamata Chávezi ja tema jüngrite ägedatele rünnakutele ei ole kirik, kes peab presidendi kavandatavaid põhiseadusmuudatusi „moraalselt vastuvõetamatuteks”, seekord taandunud. Küsitlused näitavad, et referendum võib tulla tasavägine, kuid loomulikult sõltub see sellest, kui vabalt ja õiglaselt see tegelikult korraldatakse.
Ladina-Ameerika parteid paluvad, et nende sõbrad välismaal mõistaksid, mida võib rahvusvahelisel areenil kaasa tuua Chávezi projekt, mille üks põhieesmärke on luua Ameerika-vastane liit koos selliste vasakpoolse ja totalitaarse režiimiga riikidega nagu Valgevene ja Iraan.
Alfredo Keller Venezuelast hoiatas, et 21. sajandi sotsialism ei ole lihtsalt 20. sajandi kommunismi uus versioon. Tema sõnum IDU-le oli, et me peaksime aitama uuesti üles ehitada poliitilisi parteisid ja demokraatlikke institutsioone kogu Ladina-Ameerikas. Selle ülesandega peavad toime tulema Ladina-Ameerika ja sealsed parteid ise, kuid IDU saaks aidata õige suuna näitamisega ning toetada neid, kes võiksid olukorda muuta.
Demokraatia Venezuelas on jõudmas kriitilisse etappi. President Hugo Chávez püüab referendumi teel tühistada kõik piirangud presidendi tagasivalimiselt ning saada endale otsest kontrolli Venezuela välisvaluutareservide üle. Sellele lisaks soovitakse referendumil, et valijad lubaksid presidendil eriolukorras (mille president võib oma suva järgi välja kuulutada) meediat tsenseerida, laiendada tema volitusi eraomandi sundvõõrandamiseks ning kuulutada Venezuela sotsialistlikuks riigiks (nagu Castro Kuuba).
Kui sellised põhiseaduslikud meetmed vastu võetakse, asendub Venezuela praegune autoritaarne valitsusviis millegagi, mis sarnaneb Kuuba diktaatorliku absolutismiga. Igas normaalses riigis saadetaks selliseid põhiseaduslikke muudatusi taotlev president ilmselt lähimasse vaimuhaiglasse. Chávezi juhitav Venezuela, kus lojaalsust ostetakse naftadollaritega, ei ole aga normaalne riik. Chávez on öelnud: „Venezuela majandus seisneb naftas. Kõik muu on kosmeetika.” Riigi kontrolli all olev meedia on korraldanud Chávezi toetuseks suure propagandakampaania, mille sõltumatud meediaanalüütikud on hiljuti dokumenteerinud.
Siiski tundub, et Venezuela valijad on lõpuks oma varasemate aastate loidusest üle saanud. Üliõpilaste juhtimisel on toimunud võimas vastukampaania. Hiljuti põrkas Chávez ka katoliku kiriku esindajate vastuseisule. Vaatamata Chávezi ja tema jüngrite ägedatele rünnakutele ei ole kirik, kes peab presidendi kavandatavaid põhiseadusmuudatusi „moraalselt vastuvõetamatuteks”, seekord taandunud. Küsitlused näitavad, et referendum võib tulla tasavägine, kuid loomulikult sõltub see sellest, kui vabalt ja õiglaselt see tegelikult korraldatakse.
Ladina-Ameerika parteid paluvad, et nende sõbrad välismaal mõistaksid, mida võib rahvusvahelisel areenil kaasa tuua Chávezi projekt, mille üks põhieesmärke on luua Ameerika-vastane liit koos selliste vasakpoolse ja totalitaarse režiimiga riikidega nagu Valgevene ja Iraan.
Alfredo Keller Venezuelast hoiatas, et 21. sajandi sotsialism ei ole lihtsalt 20. sajandi kommunismi uus versioon. Tema sõnum IDU-le oli, et me peaksime aitama uuesti üles ehitada poliitilisi parteisid ja demokraatlikke institutsioone kogu Ladina-Ameerikas. Selle ülesandega peavad toime tulema Ladina-Ameerika ja sealsed parteid ise, kuid IDU saaks aidata õige suuna näitamisega ning toetada neid, kes võiksid olukorda muuta.
TAUSTAKS
3. detsember 2007 Chavezi poolt referendumile pandud muudatused kukkusid
(49 % poolt, 51% vastu) läbi – toim.
AUTORIST
Eirik Moen on Rahvusvahelise Demokraatide Liidu (IDU) peasekretär