Väljavõte ettekandest konverentsil „Läänemere strateegia olevik ja tulevik“ 7. märtsil 2008

 
Praegu loovad Läänemere keskkonnakaitse õigusliku raamistiku rahvusvahelised konventsioonid ja kokkulepped, mis on vastu võetud näiteks Helsingi Komisjoni ehk HELCOMi ning Rahvusvaheline Mereorganisatsiooni (IMO) raames, ning siseriiklikud ja Euroopa Liidu õigusaktid (veepoliitika raamdirektiiv, loodusdirektiiv, linnudirektiiv).
 
HELCOMi Läänemere tegevuskava võeti vastu HELCOMi ministrite kohtumisel15. novembril 2007 Krakowis. See järgib 1992. aasta Rio deklaratsiooni ja põhineb ökosüsteemse lähenemise piirkondliku rakendamise põhimõttel (ingl k Ecosystem Approach). See koostöö algatati HELCOMi ministrite kohtumisel 2003. aastal ja tegevuskava enda koostamine algas 2005. aastal.
 
HELCOMi tegevuskava eesmärk on piirkondlik globaalsete ja Euroopa taseme kohustuste rakendamine. Tegevuskava käsitleb nelja tähtsat valdkonda:
 
Eutrofeerumine
 
Eesmärk on selge vesi ning toitainete- ja hapnikukontsentratsiooni, vetikaõitsengute ning taimede ja loomade leviku looduslik tase. Selleks on vaja määrata kõigepealt maksimaalsed lubatud toitainekoormused kogu Läänemere ulatuses ja piirkondade kaupa ning konkreetsed lämmastiku ja fosfori koormuse vähendamise kogused riikide kaupa. Eutrofeerumise piiramiseks on kavandatud nõuded farmidele ja sõnnikukäitlusele, meetmed väiksemate munitsipaalüksuste ja hajaasustuse reovee käitlemiseks ning soovitused fosforivabade pesuainete kasutuselevõtuks. HELCOMi riigid peavad nimetatud ülesannete täitmiseks 2010. aastaks välja arendama riiklikud programmid.
 
Ohtlikud ained
 
Eesmärk on viia ohtlike ainete kontsentratsioonid looduliku fooni lähedaseks. See võimaldab ohutult tarbida kalavarusid ning tagada, et elustik on tervisehäireteta. Radioaktiivsus soovitakse saada Tšernobõli-eelsele tasemele. Erilist tähelepanu pööratakse 11 prioriteetsele ainele, mille kasutamist tuleb kas piirata, keelata või pakkuda nende asemele välja asendusained. Eesmärgi elluviimiseks on oluline riiklike programmide väljatöötamine, ainete ja nende leviku ühine uurimine, elanike teadlikkuse tõstmine, võimete arendamine ning Läänemere riikide osalemine teiste foorumite töös.
 
Bioloogiline mitmekesisus
 
See on kogu tegevuskava edukuse näitaja. Eesmärk on looduslikud meremaastikud, tasakaalustatud ja jätkusuutlikud taime- ja loomakooslused, elujõulised liikide populatsioonid. Selleks on vaja välja töötada inimtegevuse korraldamise eeskujulik mudel, juurutada mere ruumilise planeeringu põhimõtted (enne aastat 2012), võtta vastu pikaajalised korralduskavad enamike ohustatud liikide ja elupaikade (enne aastat 2012) ning töönduslikult kasutatavate kalavarude ja ranniku kalaliikide kohta. Vähendada tuleb kaaspüüki ning jätkata uuringuid meremaastike, elupaikade ja liikide kaitse ning säästliku majandamise vallas.
 
Merendus
 
Eesmärk on rahvusvaheliste eeskirjade jõustamine Läänemerel, s.o turvaline mereliiklus ilma õnnetusjuhtumitest tuleneva reostuseta, efektiivne reageerimine hädaolukorras ja reostustõrje, laevadelt tuleneva reostuse ja õhusaaste piiramine, laevaliiklusest põhjustatud võõrliikide leviku vähendamine. Samuti on eesmärgiks seatud avamererajatistelt lähtuva reostuse puudumine (ingl k zero discharges) ja nende keskkonnamõju vähendamine.
 
Tegevuskava elluviimiseks moodustati tegevuskava rakendamise töörühm, mis tagab poliitilise juhtmise ja koordineerimise, tulemuste analüüsi, jätkutegevuste jms koordineerimise. 2010. aastaks väljatöötatud riiklikud programmid vaadatakse läbi 2013. aastal toimuval ministrite kohtumisel.

AUTORIST

Georg Martin on Eesti Mereinstituudi asedirektor, merebioloogia osakonna juhataja