2007. aastal ilmus minu rootsikeelne infosõjast kõnelev raamat „Besegra utan strid” – „Alistada ilma lahinguta” (vt http://www.santerus.se/200/201.asp?id=2723). Pealkiri on laenatud hiinlaselt Sun Zilt (500 eKr), kes ütles, et suurim au pole mitte võita vaenlast sadades lahingutes, vaid alistada ta ilma lahinguta. Raamatus jälgin psühholoogilist sõjapidamist ja petmist alates Antiik-Kreekast kuni tänapäeva Iraagini. Suurim areng selles vallas on toimunud viimase saja aasta jooksul alates Esimesest maailmasõjast, kui propaganda massiliseks levitamiseks hakati kasutama lennukeid ja õhupalle.
Eriti kiire areng toimus Teise maailmasõja ajal. Propagandast ei pääsenud mitte keegi. Seda levitati nii lendlehtede, raadiosaadete kui ka valjuhääldajate kaudu. Lääneliitlastel oli terve eskaader (12 lennukit) raskeid pommilennukeid, mis vahetpidamata Euroopa kohal lendlehti külvasid. Sakslased kasutasid pommilennukeid lendlehtede jaoks veel viimastel sõjakuudelgi, mil kütusetagavarad olid otsakorral. Leidlikud Vene sõdurid lasid lendlehti püssidest – sidusid traadi ümber lehepundi, toppisid otsa püssitorusse ja saatsid paukpadrunitega üle rinde.
Propagandas kasutati nii „valgeid” kui ka „musti” raadiosaateid. Inglise ajakirjanik Sefton Delmer tegi saateid, mis oleksid olnud justkui kriitiliste Saksa ohvitseride tehtud. Kõige edukam „must” raadiojaam oli Radio Livorno, millel õnnestus veenda Itaalia laevastikku liitlaste poole üle minema. „Mustad” propagandistid trükkisid õõnestavat propagandat: võltsitud toidukaarte, „deserteerimispakke” ja nõuandeid sõduritele, kuidas haigusi simuleerida.
Üks kuulsamaid pettusi oli operatsioon „Mincemeat”. Ohvitserimundris surnukeha – kopsupõletikku surnud joodik – lasti Hispaania ranniku lähedal allveelaevalt vette. Ta kandis võltsitud dokumente, mida Inglise salaluure tahtis sakslastele ette sööta. Üleüldse, nii inglased kui ka sakslased sundisid kinnipüütud spioone valeinformatsiooni saatma. Kui Saksa invasioon Inglismaad ähvardas, lasti lahti kuulujutt, et La Manche’i väina kaitsevad võimsad leegiheitjad. Põhja-Aafrikas kasutasid mõlemad pooled petteks järeleaimatud tanke ja moonaladusid, et eksitada vastast järgmise rünnaku ettevalmistamisel. Sama nõksu kasutati suurejooneliselt ka enne Normandia-invasiooni, et saksa soomusreserve Calais’ lähedal hoida.
Kuveidi rindel levitati Iraagi sõduritele lendlehte, mis näitas Ameerika merejalaväelast tsunamilaine sees noaga vehkimas. Tagaküljel oli tekst, mis andis nõu, kuidas kapituleeruda. Kõik oli aga pettus – tegelik kallaletung tuli hoopis kõrbest.
Operatsioon „Moolah”
Korea sõja ajal oli üks õnnestunumaid operatsioone „Moolah” („Raha”), kus pakuti vastaspoole lendurile, kes oma MIGiga üle tuli, suurt rahasummat. Polnud oluline, et enamik lendlehti ja raadiosaateid ei jõudnud ettenähtud sihtgrupini, vaid et vilunud, aga ideoloogiliselt vähem usaldatavad lendurid vahetati välja noorte parteiliikmete vastu, kes kergesti Sabre-lendurite poolt alla tulistati.
Mul oli õnn Inglismaal kokku saada endise lennuväeohvitseri Archie Derryga, kes viis läbi psühholoogilist sõda Malaias aastatel 1948–60, mil peamiselt kohalikest hiinlastest koosnev maoistlik sissirühm võitles inglaste ja kohaliku Malaia valitsuse vastu. Inglased kasutasid ohtralt lennukite abil levitatavaid lendlehti ja valjuhääldajapropagandat. Ületulijaile pakuti amnestiat ja head tasu. Suurema osa propagandast valmistasid ette endised rühmaliikmed, kes tundsid vanade relvavendade mentaliteeti. Eriti mõjuvad oli valjuhääldajad, millega kutsuti partisanisõdureid õhust nimepidi.
Ameeriklased kaotasid sõja Vietnamis vaatamata oma tohututele ressurssidele. Sõja kõige edukam ettevõtmine oli „Chieu Hoi” („Avatud käed”), millega meelitati üle tulema Viet Congi partisanirühma liikmeid. Kuid keegi ületulejaid ei kontrollinud. Paljud said oma raha, veetsid natuke aega kosutuslaagris ja olid varsti jälle tagasi, et teist korda tasu saada. Viet Congi rühmi prooviti džunglis hirmutada ka koledate heliefektidega, mis kujutasid „rändavaid hingi” – kohalikus kultuuris oli tähtis, et langenud saaks korralikult maetud ja hinged rändama ei jääks. Lõuna-Vietnami valitsuse nõrkus ja vohav korruptsioon koos üha suuremate kaotustega tegid ameeriklastele lõpuks terve sõja võitmise lootusetuks.
Saksa sõdurid Afganistanis levitavad kohalikele elanikele kohapeal trükitud ajalehti. Saksa OpInfo üksused on osa võtnud kõikidest rahvusvahelistest missioonidest Somaalias, Kosovos ja Afganistanis. Foto: Bundeswehr
Suurim edu
Edukaimad psühholoogilised operatsioonid toimusid Lahesõja ajal aastatel 1990–91, kui Saddami väed Kuveidist välja tõrjuti. Ameerika sõjaväe käsutusse oli mobiliseeritud 650 sõdurit 4th Psyop Group’ist (psühholoogiliste operatsioonide rühm) Saudi Araabias ja Incirliki lennuväebaasis Türgis. Neid toetas 193rd Special Operations Wing, reservüksus spetsiaalselt sisustatud Herculese lennukitega, mis edastasid vastasele õhust raadio- ja televisioonisaateid.
Esiteks koordineeriti ülemjuhataja Schwarzkopfi käsul lendlehtede levitamist pommitamistega. Iraagi üksustele anti teada, millal ja millega neid pommitama hakatakse. Kui ähvardati „Daisy Cutteriga” – kõige võimsama lennukipommiga –, siis kapituleerusid ka eliitüksused. Sõjavange tuli nii palju, et oli raske kõiki vastu võtta. Sõda lõppes suure rünnakuga, kus liitlased purustasid Iraagi soomusüksused kõrbes, läänepool Kuveiti. Selleks korraldatud vägede koondamist varjati propagandaga, jätmaks muljet, et valmistatakse ette invasiooni Kuveidi rannas. Lisaks õhust levitatud lendlehtedele, saadeti merelt ranna poole 10 000 lendlehtedega täidetud plastikpudelit. Lisaks häiriti Iraagi luuret lendlehtedega, mille saatjateks olid väljamõeldud üksused. Väikesed löögirühmad tegid Kuveidi rindel iraaklaste veenmiseks „suurt lärmi”, et jätta muljet, nagu oleksid soomusdiviisid, mis olid tegelikult suureks rünnakuks välja viidud, endiselt kohtadel.
Teise maailmasõja ajal levitasid inglased õhust massiliselt vihikut „Haigus päästab”. Sealt sai saksa sõdur kuivas arstikeeles nõu, kuidas end igasuguste nõksudega haigeks teha, et rindeteenistusest pääseda. Arst pidi ise haiguse avastama, ehkki simulant käitub kogu aeg kui vahva sõdur.
Lahesõja ajal arenes välja praegu NATOs käibelolev terminoloogia. Infosõda on üldine termin. Selle alla kuuluvad nii klassikalised psühholoogilised operatsioonid kui ka petmine ja tegutsemine vastase signaalühenduste, juhtkonna ja arvutite vastu. Isegi tavalist pressiteenistust peetakse infooperatsioonide osaks.
Nii Ameerikal, Inglismaal, Saksamaal ja paljudel teistel NATO liikmetel kui ka allianssi mittekuuluvatel riikidel on psühholoogiliste operatsioonide üksused, mille varustusse kuuluvad trükipresside ja valjuhäälditega veoautod. Tähtsaks keskuseks on Fort Bragg North Carolinas, kus toodetakse lendlehti, raadio- ja tele- visiooniprogramme aktuaalsele lahinguväljale saatmiseks. Lisaks aktiivsele üksusele, 1200 sõdurist koosnevale 4th Psyop Group’ile, on Ameerika sõjaväes veel 3600 erikeeleoskustega reservväelast, keda kutsutakse teenistusse, kui nende keeleoskusi vaja on. Lennuväel on kuus Herculese lennukit raadio- ja TV- saadete edastamiseks. Ka mereväel on infosõjakeskus. Üks lisaressurss on nn rindekaamera üksused (ingl combat camera), mis dokumenteerivad lahingut. Nende fotosid ja filme kasutatakse tulevases väljaõppes, kuid pakutakse ka meediale. Nimetatud üksused on osa võtnud mitmest sõjast nii Panamas ja Somaalias kui ka Bosnias ja Kosovos Balkani sõdade ajal.
| Seda 1939. aastal üle Maginot’ liini pooles miljonis eksemplaris sadanud saksa sügislehte peetakse üheks ilusaimaks lendleheks ajaloos. Poeetiline tekst ütleb: „Me langeme, sest see on inglaste soov...” Kui sakslased lõpuks kallale tungisid, olid prantslased demoraliseeritud ja andsid kiiresti alla. |
Kõige suurem mobilisatsioon toimus Iraagi sõja ajal 2003. aastal, kui üksteist Ameerika psühholoogilise sõja kompaniid olid kohal tuhande mehega, lisaks vastavad, ent palju väiksemad Inglise ja Austraalia üksused. Iraagi kohal lasti alla 122 miljonit lendlehte, neli korda rohkem kui esimeses Lahesõjas. Peale sõda ütles ülemjuhataja Richard Myers, et psühholoogilised operatsioonid olid päästnud palju elusid ja vara ning et need kümned miljonid dollarid, mida operatsioonid oli maksma läinud, olid hästi kasutatud. Kahjuks saadeti suurem osa vägedest peale lahinguid koju. Ameeriklased ei osanud ette näha, et segadus ja terror kestavad edasi tänapäevani. Katsed propagandateenust eraettevõtetelt osta jätsid halva maigu.
Infooperatsioonidel on oluline roll nii tänapäeva sõjas kui ka rahuaegsetes sekkumistes. „To win hearts and minds” – võita südamed ja meeled – on tähtsam kui vaenlast füüsiliselt hävitada. Minu näited on pärit peamiselt läänepoolt, kus akadeemikud, ohvitserid, veteranid ja lendlehtede kollektsionäärid pakuvad oma Interneti-lehekülgedel palju põnevat materjali. Oleks väga huvitav täiendada ülevaadet ka sellega, mida on tehtud ja tehakse suures naaberriigis idapool. Seda infot on siiani vähe avaldatud ning see on raskesti kättesaadav.
Infooperatsioonidel on oluline roll nii tänapäeva sõjas kui ka rahuaegsetes sekkumistes. „To win hearts and minds” – võita südamed ja meeled – on tähtsam kui vaenlast füüsiliselt hävitada. Minu näited on pärit peamiselt läänepoolt, kus akadeemikud, ohvitserid, veteranid ja lendlehtede kollektsionäärid pakuvad oma Interneti-lehekülgedel palju põnevat materjali. Oleks väga huvitav täiendada ülevaadet ka sellega, mida on tehtud ja tehakse suures naaberriigis idapool. Seda infot on siiani vähe avaldatud ning see on raskesti kättesaadav.
TAUSTAKS
1946. aastal moodustati Malaia Liit, 1948. aastal Malaia Föderatsioon, mis saavutas iseseisvuse Briti koloniaalseisusest 31. augustil 1957. Malaisia moodustati 1963. aastal Singapuri, Sarawaki, Inglise Põhja-Borneo ja Malaia Föderatsiooni ühinemise tulemusel.
Viet Congi (Việt Cộng) armeesse kuulusid kommunistlikud regulaarväed ja partisanirühmad. Vietnami sõja (1959–1975) ajal allus Põhja-Vietnami valitsusele.
AUTORISTEino Tubin on endine Rootsi kaitseministeeriumi töötaja, vabakutseline ajakirjanik
