Majandusspetsialistid ja poliitikud vaidlevad selle üle, kas Leedu majanduse langus tuleb „pehme” või „kõva”. Inflatsioon on kasvanud 12%ni, ehitus- ja kinnisvarabuum on lõppemas, Ignalina tuumaelektrijaama kinnipaneku tähtaeg – 2009. aasta lõpp – läheneb ja sotsiaaldemokraatide juhitava valitsuse hilinenud katsed konsulteerida Euroopa Liiduga elektrijaama töö pikendamise suhtes ei anna palju lootusi. Lisaks kavatseb Gazprom 2009. aastast märkimisväärselt tõsta gaasi hinda Leedus ja mujal Euroopas. Vastavalt ennustustele tõusevad soojahinnad alates 2009. aastast 2,4 korda võrreldes 2007. aasta hindadega. Olukorras, kus vasakpoolsetel pole soojavaldkonnas mingit kokkuhoiupoliitikat, lööb see kahtlemata valusalt ligikaudu poole miljoni korteriga 30 000 renoveerimata nõukogudeaegse korrusmaja elanike rahakoti pihta.
 
Seimis suve algul vastuvõetud valimisseaduse paranduses keelati riiklikus televisioonis ja raadios poliitiline reklaam valimiskampaania ajaks (president kuulutas valimiskampaania välja 2. aprillil, valimised toimuvad 12. oktoobril 2008), kuid see on lubatud kohalikes- ja kaabeltelevisioonivõrkudes ning raadiojaamades. Välireklaami keeld algab kuu enne valimispäeva. Isamaaliidu ja Leedu Kristlike Demokraatide Partei ettepanek finantseerida parteisid ainult riigieelarvest jäi Seimis heakskiiduta.
 
Sellisel majandus-poliitilisel maastikul võitlevad kolm poliitilist blokki. Esimene neist on praegu valitsuses olev ekskommunistlik nomenklatuur – Sotsiaaldemokraatlik Partei (juht Gediminas Kirkilas) koos oma kahe satelliidiga: Talupoegade Partei (juht Kazimiera Prunskiene) ja Uus Liit/Sotsiaalliberaalid (juht Artûras Paulauskas). Teise bloki moodustavad nn Kremli projektid – Korra ja Õigluse Partei (juht – endine kõrvaldatud president – Rolandas Paksas) ja Tööpartei (juht Viktor Uspaskihh). Kolmandasse blokki kuuluvad hiljuti ühinenud kaks parteid – Isamaaliit (konservatiivid) ja Leedu Kristlikud Demokraadid (juht Andrius Kubilius). Lagunenud liberaalide kohtulikult karistatud juhi, endise Vilniuse linnapea Arturas Zuokase tiib on isegi praegu valitsevas koalitsioonis. Leedu Tsentristlik ja Liberaalide Ühing on valmis kaasa lööma mis tahes koalitsioonis. Poliitika on nende jaoks samasugune äri nagu ehitus või börsil mängimine. Teisel lagunenud liberaalide harul – Liberaalide Liikumisel, mida juhib Eligijus Masiulis, on mitmes riigi tulevikku puudutavas valdkonnas ühine nägemus Isamaaliidu ja Leedu Kristlike Demokraatidega. Kuid avaliku arvamuse uuringud näitavad, et liberaalide parteidel pole palju väljavaateid ületada 5% valimiskünnist, mis on vajalik Seimi pääsemiseks.
 
Ekskommunistid eesotsas Kirkilasega on ilma mingi kahtluseta valmis pärast valimisi pidama koalitsiooniläbirääkimisi Talupoegade Partei ja Kremli poliitiliste projektide ehk parteidega (Tööpartei ning „Kord ja Õiglus”). Viimati mainitud erakonnad toetasid praeguse Seimi koosseisus vaheldumisi Kirkilase vähemusvalitsust. Poliitikavaatlejate arvamuse kohaselt on Isamaaliit ja Leedu Kristlike Demokraatide Partei koostanud kõige põhjalikuma ja konkreetsema valimisprogrammi, kus aga avalikult ei mainita võimalike koalitsioonipartnerite nimesid. Nad soovitavad valimiste järel kõigil parteidel allkirjastada ühine rahvuslik kokkulepe, mis sarnaneb 1987. aastal Iirimaa erakondade allkirjastatud dokumendiga.
 
13. august 2008, Vilnius. Isamaaliidu ja Leedu Kristlike Demokraatide initsiatiivist alguse saanud laiapõhjaline demonstratsioon Gruusia toetuseks liigub Katedraali väljakult mööda Gediminase avenüüd Seimi poole. Esireas vasakult: A. Aþubalis, Vilniuse peapiiskopkonna kantsler preester Rièardas Doveika, Seimi liige Kazys Starkevièius ning Isamaaliidu ja Kristlike Demokraatide esimees Andrius Kubilius. Plakatil seisab: „Oleme sinuga, Gruusia!”  Foto: Andrius Ufartas / BFL
 

Tähtis on toonitada, et erinevalt paremjõudude blokist hoidusid esimene ja teine parteide blokk teravast reageeringust Venemaa agressioonile Gruusias. Tööpartei liider Uspaskihh toetab ja õigustab avalikult Venemaa poliitikat Põhja-Kaukaasias. Oma valimisprogrammide välispoliitilises osas ei räägi need parteid midagi uuesti sündivast Vene imperialismist, vaid mainivad põgusalt „heanaaberlikke suhteid”. Samuti ei tule jutuks abi Ukrainale ja Moldovale nende teel ELi ja NATOsse.
 
Venemaa alustatud sõda Gruusias tõi välja ka nende Leedu ärigruppide positsioonid, kellel on Venemaaga suured ärihuvid. Üks rikkamatest Leedu ärimeestest, Achema kontserni juht Bronislovas Lubys, kritiseerib avalikult Leedu valitsuse seisukohta Gruusiat toetada ja manitseb seda üle vaatama. On tõsine küsimus, kui palju selliste põhimõtteliselt venemaameelsete ärimeeste seisukoht valimisi mõjutab.
 
Eespool mitu korda kõlanud fraasi „Venemaa projektid Leedus” kasutab The Economist’i ajakirjanik Edward Lucas oma raamatus „Uus külm sõda” Uspaskihhi ja Paksase parteide kohta. Tema arvamuse õigsust kinnitas hiljuti Uspaskihhi, Paksase ja Prunskiene parteide 33 liikme poolt Seimis allkirjastatud pöördumine, millega küsiti Põhiseaduse Kohtult, kas NATO-l on õigus paigutada Leetu oma väeüksusi. Vaatlejad hindasid seda pöördumist peaaegu ühehäälselt kui avalikku Venemaa huvide esindamist, nimetades neid poliitikuid kvislingiteks.
 
Seni pole mitte ühelgi Seimi valimisel nii teravalt üleval olnud Leedu riikliku julgeoleku küsimus. Hoogu koguva valimiskampaania kolm kõige rohkem aruteluainet pakkuvat teemat ongi pidurduv majandus, kerkivad soojahinnad ja riigi julgeolek. See, kui veenvalt parteid nendele küsimustele vastavad, määrab nende õnne valimistel. Sotsioloogilised küsitlused näitavad, et praegu juhivad Isamaaliit ja Leedu Kristlikud Demokraadid vähese edumaaga Paksase partei ees. Järgnevad Kirkilase sotsiaaldemokraadid ja Uspaskihhi Tööpartei. Umbes 30% valijatest ei plaani minna valima või ei ole veel oma valikut teinud.
 
8. september 2008


TAUSTAKS
Isamaaliit ja Leedu Kristlikud Demokraadid ühinesid 2008. aasta mais ja on nüüd oma ligi 18 000 liikmega Leedu suurim erakond

AUTORIST
Audronius Ažubalis on Seimi väliskomisjoni aseesimees ja kuulub 
erakonda Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid