Käesoleva aasta 3. juunil võeti Prahas Tšehhi Vabariigi Senati korraldatud kahepäevase konverentsi tulemusena vastu Euroopa südametunnistuse ja kommunismi Praha deklaratsioon. Selle algatajate hulka kuuluvad Tšehhi Senati ja Europarlamendi liikmed, ühiskonnategelased, kommunismiohvrid, Tšehhi endine president Václav Havel, Stasi arhiivide endine liiduvolinik Joachim Gauk, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee asepresident Göran Lindblad ning USA kommunismiohvrite memoriaali sihtasutuse esimees Lee Edwards.
 
Konverents toimus 1968. aasta Praha kevade 40. aastapäeval ning seda võib ka käsitada uue – vaimse ja moraalse – Praha kevade sünnina. Seda aga juba rahvusvahelises ulatuses, kuivõrd osavõtjate üks sihiasetusi on niihästi Berliini müüri lammutamise kui ka Tiananmeni kevade mahasurumise 20. aastapäeva tähistamine eeloleval aastal.
 
Olles üks selle deklaratsiooni teksti ettevalmistajaid Europarlamendis koos Tšehhi kolleegi Jana Hybáškovága, võin kinnitada, et Praha deklaratsioon on senistest samasisulistest laiahaardelisem ja sisukam. Sellisena võiks ta algatajate veendumuse kohaselt saada autoriteetseks pidepunktiks, mille ümber peaksid jõuliselt koonduma kõik poliitikud ja Euroopa kodanikud. Kõik need, kes tunnetavad vajadust lammutada vaimse Berliini müüri jäänused, mis kümnete miljonite teadvuses ja alateadvuses on tekitanud vaikset võõristust, ei ole lasknud ausalt ja põhimõtteliselt hinnata ühist lähiajalugu ning takistavad siiani üksteisemõistmist ja solidaarsust.
 
Et deklaratsioon ei jääks pelgalt deklaratsiooniks, moodustavad organisaatorid Praha deklaratsiooni rahvusvahelise komisjoni, kes hakkab korraldama selle dokumendi sisu tutvustamist valitsusjuhtidele, Euroopa Komisjonile, parlamendiliikmeile ja avalikkusele. Nagu lausus Prahas peetud ettekandes suursaadik Jüri Luik, saavutavad seisukohad Euroopa südametunnistuse ja kommunismi kohta kaalu siis, kui liikmesriikide valitsused, eelkõige endiste kommunismimaade valitsused ühiselt neid aktsepteerivad ja toetavad nende kehtestamist üldeuroopalike moraalsete normidena.
 
Alljärgnevalt väljavõtteid Praha deklaratsioonist:

• arvestades, et Euroopat ei ole võimalik ühendada ilma, et ta võtaks omaks kogu oma mineviku, tunnistaks kommunismi ja natsismi ühise pärandina ja algataks põhjaliku arutelu läinud sajandi kõigi totalitaarsete kuritegude üle;
• arvestades, et kommunistlikust minevikust võrsuv must südametunnistus on Euroopa tuleviku ja meie laste jaoks ränk koorem;
arvestades, et erinevad hinnangud kommunistlikule minevikule võivad lõhestada Euroopa siiski „Lääneks” ja „Idaks” ...
nõuame
1.  üle-euroopalise kokkuleppe saavutamist selles, et niihästi natsistlikku kui ka kommunistlikku totalitaarset režiimi tuleb lugeda nende endi kohutavate tegude põhjal hävituslikeks režiimideks, kes rakendasid oma poliitikas süstemaatiliselt äärmuslikke vägivallavorme, surusid maha kõik kodaniku- ja inimõigused, alustasid agressiivseid sõdu ning hävitasid ja küüditasid oma ideoloogiate lahutamatu osana terveid rahvaid ja elanikkonna rühmi ning et sellisel kujul tuleb neid käsitada 20. sajandi hukutanud katastroofina;
2.  tunnistama, et paljusid kommunismi nimel toime pandud kuritegusid tuleb lugeda inimsusevastasteks kuritegudeks, mis peavad saama tulevastele põlvedele samasuguseks hoiatuseks, nagu Nürnbergi tribunal luges natsikuritegusid;
3.  ühise seisukoha kujundamist totalitaarsete, sealhulgas kommunistlike režiimide kuritegude suhtes ning kogu Euroopa teadlikkuse tõstmist kommunistlikest kuritegudest, et määratleda selgesti ühine hoiak kommunistlike režiimide kuritegude suhtes;
4.  õigusaktide algatamist, mis võimaldaks kohtutel võtta vastutusele ja karistada kommunistlike kuritegude toimepanijad ning määrata hüvitisi kommunismi ohvritele;
5.  kõigi totalitaarsete režiimide ohvritele võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise tagamist;
6.  üleeuroopalise ja rahvusvahelise surve avaldamist, et mõista üheselt hukka kommunistlike režiimide varasemad kuriteod ning pidada tõhusat võitlust kommunismi jätkuvate kuritegude vastu;
7.  kommunismi tunnistamist Euroopa ühise ajaloo lahutamatu ja kohutava osana;
8.  kogu Euroopas vastutuse võtmist kommunismi poolt toime pandud kuritegude eest;
9.  23. augusti, Molotovi–Ribbentropi paktina tuntud Hitleri–Stalini pakti allakirjutamise päeva määramist nii natsi kui ka kommunistliku totalitaarse režiimi ohvrite mälestuspäevaks nii, nagu Euroopa mälestab 27. jaanuaril holokausti ohvreid.

Praha deklaratsiooni järgmistes punktides kutsutakse üles rajama Euroopa Mälu ja Südametunnistuse Instituut ning tehakse ettepanek koostada Euroopa ühine ajalooõpik.






AUTORIST
Tunne Kelam on Euroopa Parlamendi liige