Hunta tegeleb endiselt end varjavate inimeste otsimisega, sel sügisel on vahistatud tosina jagu aktiviste. Üks neist on naisaktivist Nilar Thein, keda ähvardab piinamine. Ta on ka varem vangis olnud, viimati üheksa aastat. Tema abikaasa Jimmy on vangis istunud kuusteist aastat ja vahistati taas eelmise aasta augustis. Nende väike tütar viidi turvalisse kohta, kui ema vahi alla võeti. Selle paari lugu on vaid üks paljudest. Hiljuti saadeti üks ametiühinguaktivist töölaagrisse, sest ta aitas inimestel sunnitöö üle kaevata.
Eelmise aasta mais korraldas hunta võltsreferendumi, samal ajal võitlesid aga miljonid inimesed pärast keeristorm Nargise laastamistööd ellujäämise eest. Inimesi ei hoiatatud ega evakueeritud, nädalaid pärast tsüklonit ei olnud kannatanud saanud mingit abi. Rahvusvahelist üldsust vapustas, kuid ei üllatanud hunta keeldumine lubada katastroofipiirkondadesse välisabitöötajaid. Birmat on varemgi tabanud tsunami, keeristormid, maavärinad ja üleujutused, kuid hunta pole kunagi rahvusvahelist humanitaarabi vastu võtnud. Lõpuks võttis hunta abi siiski vastu ja selline rahvusvaheline kohalolek on väga tähtis.
Mitmes mõttes on olukord Birmas ainult halvenenud. Ressurssiderikas maa on poliitilise juhtimise küündimatuse tõttu majanduslikult varemeis. Rahvas nälgib, haigused levivad, haridus- ja tervishoiusüsteem ei toimi. Kõiki demokraatia kaitsjaid jälgitakse ja mõjukamaid vahistatakse. See jätkub ilmselt 2010. aasta valimisteni. Kindralid panevad valimisteks rahumeeli selga tsiviilriided ja tutvustavad niinimetatud distsiplinaardemokraatiat.
Appihüüd
Augustis keeldus Nobeli preemia laureaat Aung San Suu Kyi toitu vastu võtmast. Naise tervislik seisund halvenes ja ta viidi haiglasse, kus ta tilgutite alla pandi. Selle eluohtliku protesti motiivide üle on palju vaieldud. Paistab olevat selge, et tegu oli meeleheitliku appihüüdega, aga ka teadliku poliitilise aktsiooniga pärast kolmteist aastat kestnud koduaresti. Sel sügisel nõudis ta esimest korda enda vabastamist.
Ta on varem avaldanud pettumust selle üle, et dialoog tema, hunta ja ÜRO erisaadiku Ibrahim Gambari vahel ei edene. Gambari viimane visiit augustis jäi tulemuseta. Aung San Suu Kyi teab, et ta riskib oma tervisega, aga küllap jõudis ta järeldusele, et see on ainuke võimalus, et teda kuulda võetaks. Ilmselt oli tema sõnum suunatud ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile, et nõuda ÜRO-lt tegutsemist.
Myanmari sõjaväehunta vastasest demonstratsioonist osavõtja India pealinnas New Delhis novembris 2008. Demonstrandid nõudsid opositsioonijuhi Aung San Suu Kyi ja teiste poliitvangide vabastamist.
Foto: Scanpix
Mis saab demokraatlikust liikumisest?
Birmas on olnud sõjaväeline diktatuur 1962. aastast. Sel aastal möödub 20 aastat esimesest suurest ülestõusust 1988. aastal. Hunta reageeris rahumeelsete demonstrantide tulistamisega. Väidetavalt sai surma 3000 inimest. Hunta karmi käe poliitika aktivistide suhtes 2007. aasta safranrevolutsiooni ajal ja keeldumine rahvusvahelisest abist pärast keeristormi on ärgitanud Birma rahva viha.
Paljud loodavad, et kindralid lähevad omavahel tülli. Siiani tundub aga, et kogu võim on kindral Than Shwe käes. Demokraatlik liikumine nõuab dialoogi ja lepitust. Aung San Suu Kyi selge sõnum on alati olnud vägivallatus. Osa demokraatlikust liikumisest palub ÜROlt niinimetatud humanitaarset sekkumist – sisuliselt sinikiivrite saatmist. Sedasorti sõjaliste meetmetega on aga vähe kogemusi ja tõenäoliselt ei hakka ÜRO Birmas sõjalisi meetodeid kasutama. Pealegi pole just palju riike, kes oleksid huvitatud Hiina tagahoovi ronimisest. Birma on nii Hiina kui ka India naftavaat ja hunta teab, kuidas nende huvisid ära kasutada. Ka naabermaal Tail on Birmas suured majanduslikud huvid. Demokraatia ei ole selles piirkonnas valdav. Seal valitseb pigem poliitiline kultuur, mille kohaselt teiste riikide siseasjadesse ei sekkuta.
Hunta kavandatud valimised 2010. aastal on väljakutse demokraatlikule liikumisele. Arvamusliidrid usuvad, et uued valimised nõrgestavad liikumise 1990. aasta suure võidu legitiimsust, mida režiim täielikult eiras. 1990. aastal valitud moodustasid eksiilvalitsuse, mis on opositsiooni hääl nii Birmas kui ka väljaspool seda. Liikumine teab, et 2010. aasta valimised on jälle kindralite valimised, samamoodi nagu maikuus toimunud rahvahääletus, mis viidi läbi ähvarduste, jõu ja vägivalla abil. Keegi ei tunne huntat paremini kui birmalased ise ja nad teavad, et kindralid on meistrid psühholoogilise sõja ja propaganda alal. Nad teavad, millal õige kaart lauale panna, et tekitada väike lootusekübe ja sellega rahvusvahelist kriitikat ohjes hoida.
Sanktsioonid ja kriminaalkohus
Suurem osa demokraatlikust liikumisest on valmis tegema huntaga koostööd demokraatlike reformide asjus. Keerulisem on saada hunta läbirääkimistelaua taha. Selle saavutamiseks rakendatakse rahvusvaheliselt suunatud majandussanktsioone. Pole raske rakendada sanktsioone riigile, kus pea kõik majandussektorid kuuluvad huntale või on selle kontrolli all. Sanktsioonid eemaldatakse tingimusel, et hunta teeb mõningaid mööndusi, nagu poliitvangide vabastamine. ÜRO arvates pole mõistlik valimisi tunnustada, kui kõik poliitikud on vangis.
Teine võimalus on esitada hunta juhile kindral Than Shwele Haagi Rahvusvahelises Kriminaalkohtus süüdistus sõja- ja inimsusevastastes kuritegudes. Birma naisliikumine taotleb ÜRO Julgeolekunõukogult Than Shwe ja tema semude üleandmist Haagi Kriminaalkohtule vastavalt seksuaalset vägivalda käsitlevale resolutsioonile nr 1820, mille julgeolekunõukogu võttis vastu selle aasta juunis. Resolutsioonis märgitakse, et vägistamist ja teisi seksuaalse vägivalla vorme saab käsitleda sõja- ja inimsusevastaste kuritegudena, ja rõhutatakse, kui tähtis on teha lõpp selliste tegudega seotud karistamatusele. Pöördumine Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole võib pidurdada hunta ja opositsiooni vahelist dialoogi, aga see võib ka toimida surveavaldusena. Probleem seisneb selles, et hunta liitlased Julgeolekunõukogus, Hiina ja Venemaa, tõenäoliselt peatavad selle aktsiooni.
Diplomaadid väidavad, et huntale avaldatakse survet kriitikaga diplomaatilisel tasandil. Ilmselgelt ei muuda selline surve hunta käitumist. ÜRO käsutuses on võimsamaid ja rahumeelseid vahendeid huntale surve avaldamiseks. Võib-olla see oligi Aung San Suu Kyi sõnum ÜRO peasekretärile, kui ta näljastreiki alustas?
Birmas on olnud sõjaväeline diktatuur 1962. aastast. Sel aastal möödub 20 aastat esimesest suurest ülestõusust 1988. aastal. Hunta reageeris rahumeelsete demonstrantide tulistamisega. Väidetavalt sai surma 3000 inimest. Hunta karmi käe poliitika aktivistide suhtes 2007. aasta safranrevolutsiooni ajal ja keeldumine rahvusvahelisest abist pärast keeristormi on ärgitanud Birma rahva viha.
Paljud loodavad, et kindralid lähevad omavahel tülli. Siiani tundub aga, et kogu võim on kindral Than Shwe käes. Demokraatlik liikumine nõuab dialoogi ja lepitust. Aung San Suu Kyi selge sõnum on alati olnud vägivallatus. Osa demokraatlikust liikumisest palub ÜROlt niinimetatud humanitaarset sekkumist – sisuliselt sinikiivrite saatmist. Sedasorti sõjaliste meetmetega on aga vähe kogemusi ja tõenäoliselt ei hakka ÜRO Birmas sõjalisi meetodeid kasutama. Pealegi pole just palju riike, kes oleksid huvitatud Hiina tagahoovi ronimisest. Birma on nii Hiina kui ka India naftavaat ja hunta teab, kuidas nende huvisid ära kasutada. Ka naabermaal Tail on Birmas suured majanduslikud huvid. Demokraatia ei ole selles piirkonnas valdav. Seal valitseb pigem poliitiline kultuur, mille kohaselt teiste riikide siseasjadesse ei sekkuta.
Hunta kavandatud valimised 2010. aastal on väljakutse demokraatlikule liikumisele. Arvamusliidrid usuvad, et uued valimised nõrgestavad liikumise 1990. aasta suure võidu legitiimsust, mida režiim täielikult eiras. 1990. aastal valitud moodustasid eksiilvalitsuse, mis on opositsiooni hääl nii Birmas kui ka väljaspool seda. Liikumine teab, et 2010. aasta valimised on jälle kindralite valimised, samamoodi nagu maikuus toimunud rahvahääletus, mis viidi läbi ähvarduste, jõu ja vägivalla abil. Keegi ei tunne huntat paremini kui birmalased ise ja nad teavad, et kindralid on meistrid psühholoogilise sõja ja propaganda alal. Nad teavad, millal õige kaart lauale panna, et tekitada väike lootusekübe ja sellega rahvusvahelist kriitikat ohjes hoida.
Sanktsioonid ja kriminaalkohus
Suurem osa demokraatlikust liikumisest on valmis tegema huntaga koostööd demokraatlike reformide asjus. Keerulisem on saada hunta läbirääkimistelaua taha. Selle saavutamiseks rakendatakse rahvusvaheliselt suunatud majandussanktsioone. Pole raske rakendada sanktsioone riigile, kus pea kõik majandussektorid kuuluvad huntale või on selle kontrolli all. Sanktsioonid eemaldatakse tingimusel, et hunta teeb mõningaid mööndusi, nagu poliitvangide vabastamine. ÜRO arvates pole mõistlik valimisi tunnustada, kui kõik poliitikud on vangis.
Teine võimalus on esitada hunta juhile kindral Than Shwele Haagi Rahvusvahelises Kriminaalkohtus süüdistus sõja- ja inimsusevastastes kuritegudes. Birma naisliikumine taotleb ÜRO Julgeolekunõukogult Than Shwe ja tema semude üleandmist Haagi Kriminaalkohtule vastavalt seksuaalset vägivalda käsitlevale resolutsioonile nr 1820, mille julgeolekunõukogu võttis vastu selle aasta juunis. Resolutsioonis märgitakse, et vägistamist ja teisi seksuaalse vägivalla vorme saab käsitleda sõja- ja inimsusevastaste kuritegudena, ja rõhutatakse, kui tähtis on teha lõpp selliste tegudega seotud karistamatusele. Pöördumine Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole võib pidurdada hunta ja opositsiooni vahelist dialoogi, aga see võib ka toimida surveavaldusena. Probleem seisneb selles, et hunta liitlased Julgeolekunõukogus, Hiina ja Venemaa, tõenäoliselt peatavad selle aktsiooni.
Diplomaadid väidavad, et huntale avaldatakse survet kriitikaga diplomaatilisel tasandil. Ilmselgelt ei muuda selline surve hunta käitumist. ÜRO käsutuses on võimsamaid ja rahumeelseid vahendeid huntale surve avaldamiseks. Võib-olla see oligi Aung San Suu Kyi sõnum ÜRO peasekretärile, kui ta näljastreiki alustas?
Norra Birma Komitee
Norra Birma Komitee (NBK) on Norra vabaühendus, mis tegeleb ainult Birma asjadega. NBK keskendub teavitus- ja propageerimistööle Norras ning arenguabile Birma piiril ja Birmas.
NBK rajati Norra Birma Nõukogu nime all grupi norrakate ja Norra välisministeeriumi algatusel 2. septembril 1992 pärast Nobeli rahupreemia andmist Aung San Suu Kyi’le.
Nõukogust komiteeks
Nõukogu sai asutamisel mandaadi hõlbustada ja suunata Norra poliitilist ja humanitaarabi Birma demokraatlikule liikumisele nii Birmas kui ka eksiilis. 2001. aastal muutis Norra Birma Nõukogu nime Norra Birma Komiteeks.
Eesmärk
NBK töö eesmärk on saavutada demokraatlik Birma, kus austatakse inimõigusi ja kus kõigil on võrdne õigus ning võimalus osaleda otsuste tegemises olenemata soost, seksuaalsest orientatsioonist, klassi-, etnilisest või usulisest kuuluvusest. NBK eesmärk on arendada välja tugev, demokraatlik ja hästiorganiseeritud kodanikuühiskond, mis suudaks olla Birmas muudatuste tegemisel liikumapanevaks jõuks ja mängida aktiivset rolli, kui riigis hakkavad toimuma demokraatlikud muutused.
Asukoht ja töötajad
Alates 2004. aasta juunist jagab NBK koos veel kaheksa Norra inimõiguste organisatsiooniga Oslos asuvat Inimõiguste maja. Lisaks üheksaliikmelisele nõukogule on NBK-l kolm töötajat: juhataja, projekti koordinaator ja teabeametnik.
AUTORIST
Inger Lise Husøy on Norra Birma Komitee juhataja
