Milline on teie hinnang Gruusia ja Venemaa konfliktile?
Idealiseerimata küll Gruusia valitsuse poliitilisi valikuid, näen seda konflikti kui Venemaa agressiooni iseseisva riigi territoriaalse tervikluse vastu. Gruusia separatistlike provintside Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ühepoolne tunnustamine Venemaa poolt on vastuolus ÜRO resolutsioonidega. See tunnustamine on rahvusvahelise õiguse normidest üleastumine, mis viib ebastabiilsuse ja pingeteni kõnealuses postsovetlikus piirkonnas. Selline samm ÜRO Julgeolekunõukogu alaliselt liikmelt loob äärmiselt ohtliku pretsedendi, sest see on läheb vastuollu ÜRO resolutsioonide ja Helsingi lõppaktiga.
Kuidas see konflikt teie arvates mõjutab Lukašenka käitumist, arvestades hiljutist poliitvangide vabastamist, Vene suursaadiku avaldusi, Lukašenkavihjeid võimalikule Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamisele jne?
Moskva tahab, et Valgevene tunnustaks Lõuna-Osseetia ja Abhaasia väljakuulutatud iseseisvust. Ma olen kindlalt veendunud, et Valgevene poliitika peaks lähtuma Gruusia territoriaalse tervikluse ja suveräänsuse puutumatuse põhimõttest. Tõsiasi, et Lukašenka on siiani keeldunud Venemaa nõudmistele vastu tulemast, näitab, et Kremli asjaajamisstiil oma naaberriikidega teeb teda ettevaatlikuks. Energiahinna tõusust tingitud majandusprobleemid on režiimi alustalasid kõigutanud. Lukašenka tahab vältida täielikku sõltuvust Venemaast. Ta tahab Läänelt majandusabi, ilma et peaks muutma Valgevene poliitilist kliimat. Ma arvan, et Lääs peaks jätkama dialoogi- ja koostööpoliitikat Valgevenega. Me teame, et pole eriti põhjust uskuda Minski ametlike lubaduste usaldusväärsust. Kuid Valgevene püsimajäämiseks ja arenemiseks vaba ning sõltumatu Euroopa riigina on vaja dialoogi Euroopaga. Sellest dialoogist võib sündida palju asju, mida pole osatud oodatagi.
Mida te arvate Euroopa reageeringust parlamendivalimistele? Kas peate seda liiga lahjaks?
OSCE vaatlejatel oli õigus, kui nad jõudsid järeldusele, et 28. septembri parlamendivalimised ei olnud vabad ja õiglased. Suurim kampaaniaaegne edusamm – kolme poliitvangi vabastamine, kellest tuntuim on endine presidendikandidaat Alaksandr Kazulin – polnud valimistega otseselt seotud. Valimised ise tõestasid, et Valgevene võimud ei suuda oma avaldustele vaatamata kuidagi võimaldada normaalsete poliitiliste protsesside toimimist ega kindlustada tõeliselt võistlevaid ja ausaid valimisi. Opositsiooni esindajate osakaal kohalikes valimiskomisjonides (0,07%) ja sõltumatute vaatlejate eemalhoidmine häältelugemisest on kõnekaimad näitajad läbipaistmatute ja äärmiselt erapoolikute valimistoimingute kohta Valgevenes. Tunnustada parlamenti, mis on moodustatud muudel alustel kui rahva tahe, tähendaks avalikult trotsida demokraatlikke norme. Me oleme näinud ainult tühiseid fassaadimuutusi, režiimi sisu on aga jäänud samaks.
Ma arvan, et Euroopa avatus Valgevenele on otsustava tähtsusega. Pärast poliitvangide vabastamist on ja peabki olema Euroopa Liit Valgevene kõige usaldusväärsem partner uuenduste tegemisel. Kuid konstruktiivset dialoogi pärsivad ühelt poolt ELi seatud tingimused ja teiselt poolt Valgevene poliitiliste liidrite tahtmatus alustada muudatusi riigis ilma kindlate tagatisteta. Kui osapooled lepivad kokku ELi seatud 12 tingimuse (nn teekaart) ümbersõnastamises ja nende tingimuste järkjärgulises täitmises Valgevene poolt, on väga tõenäoline, et saab alustada tõelist dialoogi. See avaks väljavaate Valgevene ja Euroopa Liidu suhete paranemisele ning looks uusi võimalusi meie iseseisvuse tugevdamiseks.
Millised oleksid Euroopa Liidu poolt tõhusaimad sammud?
Et ära hoida Valgevene vajumist sügavasse kriisi, peab ühendatud Euroopa välja töötama aktiivse, moraalse, kuid paindliku poliitika ja täpselt kooskõlastatud järjekindlad meetmed. Dialoogi tulemusel tuleks vastu võtta üksteisele lähenevate majanduslike ja poliitiliste sammude programm. Teekaart peaks hõlmama ELi ja Valgevene vastastikuseid meetmeid ja kahepoolseid kohustusi.
Ainus alternatiiv dialoogistrateegiale on Valgevene jätkuv eneseisolatsioon, mis lõppeks esmalt minu riigi majandusliku ja hiljem ka poliitilise iseseisvuse kadumisega. Euroopa ei ole täielik ilma Valgeveneta; Valgevenes ei teki demokraatiat ilma Euroopata. Pidades dialoogi võimudega, peab Euroopa samas suurendama toetust Valgevene kodanikuühiskonnale, kuni tekib tugev demokraatlik rahvuslik identiteet koos vastutusvõimelise kodanikuosalusega poliitikas.
Valgevene esmased kohustused peaksid hõlmama poliitiliselt motiveeritud surveavalduste lõpetamist opositsioonile ja kodanikuühiskonnale, seaduslike ja tõesti kehtivate tagatiste kindlustamist meedia- ja ühinemisvabadusele, valimisseaduse muutmist, nii et see vastaks OSCE vabade ja õiglaste valimiste kriteeriumidele. EL kohustuks kiiresti langetama Schengeni viisa hinda Valgevene kodanikele samale tasemele Ukraina ja Venemaa kodanike makstava 35 euroga, järkjärgult kustutama Valgevene ametnikke viisakeelu nimekirjast, pakkuma Valgevenele ekspordisoodustusi ning lubama Valgevenel osaleda mitmes ENP (European Neigbourhood Policy) programmis, eeskätt energia-, transpordi- ja keskkonnavaldkonnas. Viisaküsimus on kõige pakilisem asi, mille saab ühepoolselt lahendada EL, et näidata oma head tahet tavalistele valgevenelastele, kes praegu tunnevad, et Euroopa on nad uue müüriga eraldanud.
Pärast esimese etapi lõpetamist peaksid osapooled asuma tööle järgmise kallal. Kui üks pool oma kohustusi enam ei täida, peatab ka teine pool oma edasised sammud. Majanduslikke ergutusvahendeid võiks kasutada Valgevene valitsuselt inimõiguste osas suuremate möönduste nõudmiseks.
Kas Gruusia–Venemaa konflikt on mõjutanud Valgevene majandust? Kas Valgevene majandus on üldiselt stabiliseerumas?
Valgevene on jõudnud ummikseisu. Riigijuhtidel pole poliitilist tahet ega majanduslikke vahendeid Venemaast vähem sõltuva säästva arengu poliitika elluviimiseks. Tulu, mis saadakse kokku CO2 transiidi ja Valgevene ekspordi eest Venemaale, moodustab umbes poole Valgevene riigieelarvest. Valgevene reformimata ja konkurentsivõimetu majandus pole valmis vastu astuma energiaressursside turuhindadele. Isegi imetilluke gaasihinna tõus sunnib valitsust Moskvalt miljardeid dollareid laenu võtma.
Kui Valgevene ei alusta oma majanduse moderniseerimist ja poliitilise süsteemi liberaliseerimist, muutub tema sõltuvus Venemaast kriitiliseks. Majanduslike ja poliitiliste kohustustega Venemaa külge aheldatud Valgevene ei ole suveräänsuse püsimise tagatisteta ja stabiliseerimiseks vajaliku finantsabita suuteline alustama evolutsioonilisi ümberkujundusi riigi poliitilises ja majandussüsteemis.
Idealiseerimata küll Gruusia valitsuse poliitilisi valikuid, näen seda konflikti kui Venemaa agressiooni iseseisva riigi territoriaalse tervikluse vastu. Gruusia separatistlike provintside Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ühepoolne tunnustamine Venemaa poolt on vastuolus ÜRO resolutsioonidega. See tunnustamine on rahvusvahelise õiguse normidest üleastumine, mis viib ebastabiilsuse ja pingeteni kõnealuses postsovetlikus piirkonnas. Selline samm ÜRO Julgeolekunõukogu alaliselt liikmelt loob äärmiselt ohtliku pretsedendi, sest see on läheb vastuollu ÜRO resolutsioonide ja Helsingi lõppaktiga.
Kuidas see konflikt teie arvates mõjutab Lukašenka käitumist, arvestades hiljutist poliitvangide vabastamist, Vene suursaadiku avaldusi, Lukašenkavihjeid võimalikule Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamisele jne?
Moskva tahab, et Valgevene tunnustaks Lõuna-Osseetia ja Abhaasia väljakuulutatud iseseisvust. Ma olen kindlalt veendunud, et Valgevene poliitika peaks lähtuma Gruusia territoriaalse tervikluse ja suveräänsuse puutumatuse põhimõttest. Tõsiasi, et Lukašenka on siiani keeldunud Venemaa nõudmistele vastu tulemast, näitab, et Kremli asjaajamisstiil oma naaberriikidega teeb teda ettevaatlikuks. Energiahinna tõusust tingitud majandusprobleemid on režiimi alustalasid kõigutanud. Lukašenka tahab vältida täielikku sõltuvust Venemaast. Ta tahab Läänelt majandusabi, ilma et peaks muutma Valgevene poliitilist kliimat. Ma arvan, et Lääs peaks jätkama dialoogi- ja koostööpoliitikat Valgevenega. Me teame, et pole eriti põhjust uskuda Minski ametlike lubaduste usaldusväärsust. Kuid Valgevene püsimajäämiseks ja arenemiseks vaba ning sõltumatu Euroopa riigina on vaja dialoogi Euroopaga. Sellest dialoogist võib sündida palju asju, mida pole osatud oodatagi.
Mida te arvate Euroopa reageeringust parlamendivalimistele? Kas peate seda liiga lahjaks?
OSCE vaatlejatel oli õigus, kui nad jõudsid järeldusele, et 28. septembri parlamendivalimised ei olnud vabad ja õiglased. Suurim kampaaniaaegne edusamm – kolme poliitvangi vabastamine, kellest tuntuim on endine presidendikandidaat Alaksandr Kazulin – polnud valimistega otseselt seotud. Valimised ise tõestasid, et Valgevene võimud ei suuda oma avaldustele vaatamata kuidagi võimaldada normaalsete poliitiliste protsesside toimimist ega kindlustada tõeliselt võistlevaid ja ausaid valimisi. Opositsiooni esindajate osakaal kohalikes valimiskomisjonides (0,07%) ja sõltumatute vaatlejate eemalhoidmine häältelugemisest on kõnekaimad näitajad läbipaistmatute ja äärmiselt erapoolikute valimistoimingute kohta Valgevenes. Tunnustada parlamenti, mis on moodustatud muudel alustel kui rahva tahe, tähendaks avalikult trotsida demokraatlikke norme. Me oleme näinud ainult tühiseid fassaadimuutusi, režiimi sisu on aga jäänud samaks.
Ma arvan, et Euroopa avatus Valgevenele on otsustava tähtsusega. Pärast poliitvangide vabastamist on ja peabki olema Euroopa Liit Valgevene kõige usaldusväärsem partner uuenduste tegemisel. Kuid konstruktiivset dialoogi pärsivad ühelt poolt ELi seatud tingimused ja teiselt poolt Valgevene poliitiliste liidrite tahtmatus alustada muudatusi riigis ilma kindlate tagatisteta. Kui osapooled lepivad kokku ELi seatud 12 tingimuse (nn teekaart) ümbersõnastamises ja nende tingimuste järkjärgulises täitmises Valgevene poolt, on väga tõenäoline, et saab alustada tõelist dialoogi. See avaks väljavaate Valgevene ja Euroopa Liidu suhete paranemisele ning looks uusi võimalusi meie iseseisvuse tugevdamiseks.
Millised oleksid Euroopa Liidu poolt tõhusaimad sammud?
Et ära hoida Valgevene vajumist sügavasse kriisi, peab ühendatud Euroopa välja töötama aktiivse, moraalse, kuid paindliku poliitika ja täpselt kooskõlastatud järjekindlad meetmed. Dialoogi tulemusel tuleks vastu võtta üksteisele lähenevate majanduslike ja poliitiliste sammude programm. Teekaart peaks hõlmama ELi ja Valgevene vastastikuseid meetmeid ja kahepoolseid kohustusi.
Ainus alternatiiv dialoogistrateegiale on Valgevene jätkuv eneseisolatsioon, mis lõppeks esmalt minu riigi majandusliku ja hiljem ka poliitilise iseseisvuse kadumisega. Euroopa ei ole täielik ilma Valgeveneta; Valgevenes ei teki demokraatiat ilma Euroopata. Pidades dialoogi võimudega, peab Euroopa samas suurendama toetust Valgevene kodanikuühiskonnale, kuni tekib tugev demokraatlik rahvuslik identiteet koos vastutusvõimelise kodanikuosalusega poliitikas.
Valgevene esmased kohustused peaksid hõlmama poliitiliselt motiveeritud surveavalduste lõpetamist opositsioonile ja kodanikuühiskonnale, seaduslike ja tõesti kehtivate tagatiste kindlustamist meedia- ja ühinemisvabadusele, valimisseaduse muutmist, nii et see vastaks OSCE vabade ja õiglaste valimiste kriteeriumidele. EL kohustuks kiiresti langetama Schengeni viisa hinda Valgevene kodanikele samale tasemele Ukraina ja Venemaa kodanike makstava 35 euroga, järkjärgult kustutama Valgevene ametnikke viisakeelu nimekirjast, pakkuma Valgevenele ekspordisoodustusi ning lubama Valgevenel osaleda mitmes ENP (European Neigbourhood Policy) programmis, eeskätt energia-, transpordi- ja keskkonnavaldkonnas. Viisaküsimus on kõige pakilisem asi, mille saab ühepoolselt lahendada EL, et näidata oma head tahet tavalistele valgevenelastele, kes praegu tunnevad, et Euroopa on nad uue müüriga eraldanud.
Pärast esimese etapi lõpetamist peaksid osapooled asuma tööle järgmise kallal. Kui üks pool oma kohustusi enam ei täida, peatab ka teine pool oma edasised sammud. Majanduslikke ergutusvahendeid võiks kasutada Valgevene valitsuselt inimõiguste osas suuremate möönduste nõudmiseks.
Kas Gruusia–Venemaa konflikt on mõjutanud Valgevene majandust? Kas Valgevene majandus on üldiselt stabiliseerumas?
Valgevene on jõudnud ummikseisu. Riigijuhtidel pole poliitilist tahet ega majanduslikke vahendeid Venemaast vähem sõltuva säästva arengu poliitika elluviimiseks. Tulu, mis saadakse kokku CO2 transiidi ja Valgevene ekspordi eest Venemaale, moodustab umbes poole Valgevene riigieelarvest. Valgevene reformimata ja konkurentsivõimetu majandus pole valmis vastu astuma energiaressursside turuhindadele. Isegi imetilluke gaasihinna tõus sunnib valitsust Moskvalt miljardeid dollareid laenu võtma.
Kui Valgevene ei alusta oma majanduse moderniseerimist ja poliitilise süsteemi liberaliseerimist, muutub tema sõltuvus Venemaast kriitiliseks. Majanduslike ja poliitiliste kohustustega Venemaa külge aheldatud Valgevene ei ole suveräänsuse püsimise tagatisteta ja stabiliseerimiseks vajaliku finantsabita suuteline alustama evolutsioonilisi ümberkujundusi riigi poliitilises ja majandussüsteemis.
Valgevenelased oma raha päästmas. 3. jaanuaril devalveeriti Valgevene rubla 20 protsendi võrra. Lihtkodanikele tuli devalveerimine täieliku ootamatusena. Foto: Scanpix
Te olete öelnud, et jätkate võitlust, kuni Valgevene on vaba maa. Kuidas ja millal see võiks juhtuda?
Ma arvan, et kõige tähtsam, mida me oma maal, Valgevenes, teha saame, on inimestega rääkida, nendega kohtuda, neid kuulata, nende vajadusi sõnastada, pakkuda neile igakülgset abi, harida ja motiveerida neid, selgitada oma seisukohti ning anda alternatiivset informatsiooni. Me peame tegema lõpu hirmule ja ükskõiksusele meie ühiskonnas.
Tahaksin ühendada inimesed mitte ainult diktatuuri vastu, vaid ka demokraatia, iseseisvuse ja euroopalike väärtuste poolt. Usun, et suudame seda.
Ma arvan, et kõige tähtsam, mida me oma maal, Valgevenes, teha saame, on inimestega rääkida, nendega kohtuda, neid kuulata, nende vajadusi sõnastada, pakkuda neile igakülgset abi, harida ja motiveerida neid, selgitada oma seisukohti ning anda alternatiivset informatsiooni. Me peame tegema lõpu hirmule ja ükskõiksusele meie ühiskonnas.
Tahaksin ühendada inimesed mitte ainult diktatuuri vastu, vaid ka demokraatia, iseseisvuse ja euroopalike väärtuste poolt. Usun, et suudame seda.
TAUSTAKSAlaksandr Milinkevitš on sündinud 25. juuli 1947 Hrodnas. Füüsikateaduste doktor 1976. Töötanud füüsika õppejõuna Valgevenes ja Alžeerias.1990–1996 Hrodna aselinnapea. Poliitikas aastast 2001, kui oli Valgevene parlamendi valimistel opositsiooni kandidaadi Siamion Domaši valimiskampaania juht.2005 kandideeris juba ise Valgevene Ühendatud Demokraatlike Jõudude kandidaadina Valgevene presidendiks, saades 6% valijate häältest Lukašenka 83% vastu. Hiljem on Milinkevitšit korduvalt fiktiivsete süüdistuste alusel arreteeritud ja vangis hoitud.2006 andis Euroopa Parlament Milinkevitšile ELi kõrgeima inimõiguste auhinna Andrei Sahharovi preemia.2008 aasta Valgevene parlamendi valimistel ei saanud parlamendikohta ükski opositsiooni kandidaat.
