Kuivõrd ühtne on täna Euroopa Liidu majandusruum?
Euroopa Liitu kuulub 27 riiki, kelle koostöökogemus ning kultuuriline ja ajalooline taust on kohati väga erinev. Euroopa Liidu ühtse majandusruumi alustaladeks olev kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumine pole veel saanud paljude liikmesriikide puhul 100-protsendiliselt reaalsuseks. Kindlasti liidab uusi liikmesriike Euroopa majandusruumiga euro kasutuselevõtt. Üheks Euroopa Liidu majandusruumi ühtust pärssivaks teguriks on ka liikmesmaade nõrk ettevõtluskultuur, mis on tingitud näiteks välisinvesteeringute ja riigiettevõtete liigsest mõjust majanduse arengule ning ettevõtluskogemuse puudulikkusest. Näiteks kui New Hampshire’i osariigi ettevõtja otsustaks USAs uuenduslikke vahukomme tootma hakata, siis oleks neid kindlasti tunduvalt kergem turustada teistesse osariikidesse kui Euroopa Liidu riikidesse, sest siinne ettevõtluskultuur on mitmetahulisem ning usalduse ja poolehoiu võitmiseks tuleb tunduvalt rohkem vaeva teha.
Kas piirkondlik mitmekesisus pärsib Euroopa arengut?
Euroopal on palju eri nägusid, mis peegelduvad ka piirkondade ettevõtluskultuurides. Kui näiteks Vana-Euroopa riikidele on iseloomulik aeglane ja sageli liiga keeruline asjaajamine, siis paljudele uutele liikmesriikidele on vastupidi omane kiire reageerimis- ja kohanemisvõime. Usun, et Euroopa mitmekesisusse tuleks suhtuda kui võimalusse õppida üksteiselt, et koos arendada maksimaalselt efektiivne ettevõtluskeskkond. Näiteks on kutsutud mind kui ettevõtjat viimastel aastatel kümnetele konverentsidele ja seminaridele esinema. Aruteludel osalemise kaudu olen aga saanud palju huvitavaid kontakte. Täna tunneb Eesti ettevõtja ennast Euroopas võrdsemana kui iial varem. Muutunud on nii suhtumine meisse, meie toodetesse kui ka teenustesse. Euroopa Liidus hoitakse kokku ning püütakse üheskoos edasi minna. Kultuuriliste eripäradega toime tulla on vahetevahel keeruline, kuid usun, et usaldus Euroopa toodete ja teenuste vastu on kasvamas. Kas ei oleks mitte tore, kui prantslastel oleks vahest hommikusöögiks croissant'i asemel kohuke või itaallastel anšooviste asemel Tallinna kilu.
Kuidas saaks Euroopa Liidu ettevõtluskultuuri parandada?
Väga tervitatav on näiteks Euroopa Komisjoni innovatsiooni ja väikeettevõtluse direktoraadi töö selle nimel, et Euroopa Liidus oleks ettevõtte asutamine võimalikult lihtne, kiire ja odav. Ainult ettevõtlikus, uuendusmeelses ja loovas ühiskonnas võib loota ka ettevõtluskultuuri paranemisele. Uurimused näitavad, et lääneriikides on näiteks 80% tootlikkuse kasvust pärit innovatsioonidest. Samas omab Euroopa Komisjoni andmetel vaid ligi 5% Euroopa kooliõpilastest ligipääsu majandusõppele. Majandusõpet koordineeriva Junior Achievement Young Enterprise’i andmetel hakkavad aga ligi 15% koolis majandusprogrammi läbinud õpilastest 20–29 aasta vanuselt tegelema ettevõtlusega ja peale 29. eluaastat tõuseb see protsent üle 25 – iga neljas programmi läbinu suundub ettevõtlusse. Üldhariduskoolides peaks õpetatama ka majandust, mis innustaks noori olema ettevõtlikud ning mõistma paremini maailma.
AUTORIST
Karoli Hindriks on õppinud Pärnu Raeküla Gümnaasiumis, Portsmouth High School’is USAs, Estonian Business School’is, Int Bba-s. On loonud õpilasfirma SMILEX, olnud Pärnu Postimehe korrespondent, aktsiaseltside Nordico ja Taastusravikeskus Sõprus nõukogu liige, praegu Heatuju Maaletooja OÜ (Goodmood) juhatuse liige ja MTV Eesti tegevjuht.
