Tihti arvatakse, et sooline võrdõiguslikkus ja feminism käivad käsikäes ning tegemist on pigem äärmusliku maailmavaatega. Kuidas käsitlevad teemat organisatsiooni EPP WOMEN¹ kuuluvad konservatiivid?
Konservatiivid otsivad võrdsust, mitte ei püüa vastanduda. Konservatiivide meelest on oluline, et naistel oleks võimalus rääkida kaasa ühiskonnaasjades niisama aktiivselt kui meestel, ilma et nad peaksid loobuma oma teisest olulisest sotsiaalsest ja bioloogilisest rollist ehk emarollist. Konservatiivid ei arva näiteks, et naiste osakaalu suurendamiseks esinduskodades või ettevõtete personalis tuleks rakendada kvoote, pigem rõhutavad nad, et see pole ainult naiste endi, vaid kogu ühiskonna huvides, et naisi oleks ettevõtluses ja poliitikas rohkem.
Miks see on ühiskonna huvides?
Eestis on näiteks naised keskmiselt rohkem haritud kui mehed ja ometi osalevad nad majanduses ja poliitikas vähem. Arvestades, et inimeste harimine on kulukas ja meie pikaajaline perspektiiv on teadmistepõhine majandus, on tegemist ju ressursi raiskamisega. Hollandis on tehtud arvestus, et kui tänase 27% asemel oleks naiste panus väljaspool kodu 35% ehk siis naised oleksid tööturul aktiivsemad, kasvaks sisemajanduse kogutoodang 11% võrra ning ka meestel tekiks vastupidiselt levinud väidetele eneseteostuseks pigem rohkem võimalusi.
Teiseks, kuna naised kannavad väga suurt vastutust laste kasvatamisel, siis on oluline, et nad oleksid ka ise veendunud oma vajalikkuses ühiskonnale mitte ainult emadena, vaid ka aktiivsete tegutsejatena väljaspool kodu. Paljude tänaste probleemide põhjuseks naisõigusluse vallas ongi soopõhised stereotüübid ja emad annavad sellised juurdunud hoiakud ja väärtused edasi ka oma lastele.
Milline on Euroopa konservatiivsete naiste meelest ideaalne ühiskond?
Organisatsiooni EPP Women liikmed on kultuurilise ja ajaloolise tausta poolest väga erinevad ja selles ongi meie koostöö rikkus. Konservatiivne ideoloogia soolise võrdõiguslikkuse vallas ei seisne mingis skaalas, mille ühes otsas on eeskujulikud riigid ja teises otsas mitte-eeskujulikud riigid, kes mööda lineaarset arenguskaalat eeskujulikkuse suunas liiguvad. Igal riigil ja igal rahval on omad kogemused, millest teistel on võimalik õppida ja mille põhjal teha tegevuste planeerimiseks vajalikke järeldusi oma ühis-onna eripära kohta.
Siin on hea näide Eesti rollist Euroopa konservatiivsete naiste seas koostöö kolmandate riikide esindajatega – Valgevene naised õpivad näiteks Eesti kogemustest meelsamini kui Rootsi või Itaalia kogemusest, sest viimased on neist kultuuriliselt kaugemal. Riikide arengutempo on erinev ja samuti mõistetakse konservatiivsust erinevalt, aga põhimõtteline tunnetus on meil üks ja seesama – naistel peab olema võimalus teha otsuseid oma haridus-, töö- ja pereelu alal ja ühe rolli võtmine ei tohi välistada teist.
Nõukogulik riigikord garanteeris kogu elanikkonna sajaprotsendilise tööhõive. Kust tuleb siis Eesti ja teiste postsotsialistlike riikide oskamatus ühildada töö- ja pereelu?
Sooline võrdõiguslikkus oli Nõukogude Liidus näiline. Naised töötasid ennekõike madalapalgalistel ja väheprestiižsetel ametikohtadel ning vastukaaluks survele tuua kõik naised tööturule ei nähtud vajadust kutsuda mehi üles võtma rohkem kohustusi kodumajapidamises. Selline ülekoormatus tähendas seda, et paljud naised nägid oma „õiguses” töötada pigem järjekordset kohustust. Erastamise järel hakkasid reaalpalgad vähenema, hinnad tõusma ja töökohtade arv vähenes drastiliselt. Töötavad emad ning pensionieale lähenevad või pensioniealised naised olid sellises olukorras esimesed töökaotajad ja paljudest neist said pikaajalised töötud. Stabiilsus asendus ebakindlusega ning emapuhkusele jäämist ja lapse haiguse tõttu puudumist hakati pidama halva töökultuuri näitajaks. See suhtumine on kahjuks säilinud nii meil kui ka mujal Euroopas tänaseni – sellele ja teistele sotsiaalsetele ja majanduslikele problee-midele püüamegi oma koostöös teiste ELi riikidega keskenduda.
Milliste teemadega konservatiivsed naised Euroopa tasandil tegelevad?
Viimasel ajal ongi kõige aktiivsemateks teemadeks just naiste osalus ettevõtluses ning töö- ja pereelu ühildamise võimaluste laiendamine. Praegu on terves Euroopas probleemiks see, et töötavad naised leiavad aina vähem aega perega veetmiseks, vähenemas on abielus olevate ärinaiste osatähtsus, suurenemas lahutuste arv ning ka lapsi sünnib ettevõtlikel naistel järjest vähem, samas on naiste palk samaväärsetel ametikohtadel meestest madalam jne. Oluline on see, et nendele probleemidele lahenduse otsimisel ei ole võtmeteguriteks ainult naised ja emad, vaid ka mehe- ja isarolli tähtsustamine ja toetamine naiste suurema kaasatuse võimaldamiseks.
IRLi ja Soome Kokoomuse naiskogude liikmed möödunudsuvisel nõupidamisel Tallinnas. Foto: Anna von Herzen
Nendes küsimustes on aktiivselt hakanud kaasa rääkima ka sellised uued partnerid nagu Valgevene, Türgi, Kosovo jt. Nende praktiliste ülesannete lahendamisel võtavad ka need riigid loodetavasti sammhaaval omaks euroopalikud väärtused, mis puudutavad kodanikuühiskonda ja sotsiaalset võrdsust.
Lisaks räägime kaasa teemadel, mis ei ole otseselt soolise võrdõiguslikkusega seotud, kuid milles konservatiivsed naised tunnevad vajadust otsustajaid survestada. Näiteks on tehtud juba mitu aastat aktiivset lobby-tööd selleks, et riikide valitsused hakkaksid pöörama suuremat tähelepanu Läänemere keskkonnakaitsele. Konservatiivsed naised võtavad sõna ka sellistel teemadel nagu sõjakuriteod, näljahäda, migrantidega seotud problemaatika jne.
Kui tulemuslik on Euroopa konservatiivsete naiste tegevus?
Seda on muidugi raske hinnata, sest soolise võrdõiguslikkuse küsimuste lahendus ei seisne ainult seaduste muutmises ja praktilistes korraldustes, üsna palju on siin küsimus ka naiste endi ja terve ühiskonna hoiakutes. Neid hoiakuid on väga raske muuta, see on järjepidevust ja aastaid, isegi aastakümneid aega nõudev tegevus. Ma ütleksin, et olulisim tulemus praegu on see, et meid on märgatud ja me oleme rahvusvahelisel areenil arvestatav jõud. Ja meie jaoks on oluline tulemus ka see, et Eestil on võimalus sellisel tasandil liikumisest aktiivselt osa võtta.
VIITED
¹ EPP Women on Euroopa paremerakondade katusorganisatsiooni - Euroopa Rahvapartei – juurde kuuluv liikmeühendus, kuhu kuulub IRL Naiskogu kõrval üle 40 sõsarerakonna naisteühenduse.
Kaia Iva on Riigikogu liige, IRL Naiskogu esinaine
