Käesoleva aasta 7. juunil avaneb meil kõigil juba teist korda võimalus minna valima Euroopa Parlamenti. Kuid kas me ka teame, millega tegelevad seal Eestist valitud kuus saadikut? Milline on parlamendi roll ja pädevus? Kas ja kui palju puudutavad parlamendis langetatud otsused meie igapäeva elu-olu?
 
 
Millega tegeleb Euroopa Parlament?
 
Euroopa Parlamendi roll on aastatega kasvanud. Kooseis-koosseisult on selle esinduskogu volitusi järjest laiendatud. Praegu käib parlamendi laualt läbi ligikaudu 70% kogu Euroopa Liidu õigusloomest, mis kahe kolmandiku ulatuses rakendatakse kohalike omavalitsuste tasandil.
 
Euroopa Parlament jagab paljude poliitikavaldkondade kujundamisel otsustusõigust Euroopa Liidu Nõukoguga – ELi liikmesriikide ministreid koondava otsustuskoguga. Õigusaktide vastuvõtmisel eristatakse kolme menetlusviisi – kaasotsustamis-, nõuande- ja nõusolekumenetlus. Kaasotsustamismenetluse puhul peavad Euroopa Parlament ja ELi Nõukogu õigusaktide vastuvõtmisel jõudma omavahel kokkuleppele. Niimoodi reguleeritakse suurt hulka valdkondi, nagu näiteks siseturg ja töötajate vaba liikumine.
 
Teatud küsimustes, näiteks maksundus ja põllumajanduspoliitika, esitab parlament üksnes soovituslikke arvamusi. Sel juhul on tegemist nõuandemenetlusega. Nõusolekumenetluse kohaselt menetleb parlament eelnõusid, milles parlament ise ei saa kokkuleppe teksti muuta, kuid tal on õigus see tagasi lükata. Seda menetlust kasutatakse uute liikmesriikide vastuvõtmisel. Seega, EL ei saa laieneda ilma parlamendi nõusolekuta.
 
Parlament ei tegele ainult seadusloomega, vaid osaleb aktiivselt ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel. Selles küsimuses lasub küll lõplik otsustusõigus liikmesriikidel, kuid nii Euroopa Komisjon kui ka ELi Nõukogu peavad Euroopa Parlamenti oma otsustest eelnevalt teavitama ning parlament osaleb aktiivselt nende teemade poliitilistes aruteludes.
 
Euroopa Parlament vastutab koos nõukoguga ELi eelarve koostamise eest. Parlament otsustab ka sotsiaal- ja regionaalfondi raha kasutamise üle ning määrab arenguabi, keskkonda, kultuuri ja teadusuuringuid puudutavad rahastamisotsused. Samas kuulub põllumajanduse rahastamise lõppotsustamine nõukogu pädevusse. Parlament teostab ühtlasi eelarvekontrolli, kinnitades Euroopa Keskpanga aastaaruanded ning vastutades selle eest, et liidu eelarvega toimitaks säästlikult.
 
Euroopa Parlamendile võivad ELi kodanikud või alalised elanikud esitada petitsioone küsimustes, mis kuuluvad ELi pädevusse. Petitsioon võib sisaldada kaebust, märkust või nõuet, et parlament võtaks konkreetses küsimuses seisukoha. Näiteks käsitleti hiljuti Leedu kodaniku poolt algatatud ja üle 20 000 allkirja kogunud petitsiooni Läänemerre kavandatud, Venemaad ja Saksamaad ühendava gaasijuhtme Nord Stream ehitamise küsimuses. Parlament kujundas oma arvamuse gaasijuhtme keskkonnamõju kohta ning nõudis sõltumatu hindamise läbiviimist.
 
Euroopa Parlamendi absoluutseks prioriteediks on inimõiguste kaitse maailmas. Saadikud pööravad erilist tähelepanu inimõiguste rikkumistele, külastavad raskustesse sattunud piirkondi ja tegelevad õigusloomega, et püüda inimõiguste olukorda parandada. Samuti annab parlament juba 20 aastat silmapaistvatele inimõiguste eest võitlejatele välja prestiižset Sahharovi auhinda.
 
 
Lissaboni leping: rohkem kohustusi ja vastutust
 
Sügisel ratifitseeritava Lissaboni lepinguga suurendatakse parlamendi volitusi nii õigusloome, eelarve kui ka rahvusvaheliste suhete küsimustes. See tähendab, et parlament hakkab kaasa rääkima umbes 95% ulatuses kogu ELi õigusloomes – ta laiendab oma pädevust näiteks politseikoostöö, seadusliku rände ja põllumajanduspoliitikaga seotud küsimustele. Samuti hakkab parlament andma oma nõusolekut kõigile Euroopa Liidu rahvusvahelistele kokkulepetele. Ühtlasi suureneb parlamendi roll ELi eelarve kujundamisel (parlament on võrdselt vastutav ning otsustaks ka põllumajanduskulutuste üle). Lisaks Euroopa Komisjonile hakkab parlament ametisse nimetama ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat.
 
Lissaboni lepingus sätestatud kodanikualgatuse õigus võimaldab inimestel, kes suudavad oma algatuse jaoks koguda miljon allkirja, kutsuda komisjoni üles esitama poliitilisi ettepanekuid, suurendades seega kodanike osalemist ELi otsuste tegemises. Tänaseks on kogutud üle miljoni allkirja „One seat” nimelisele algatusele, mis kutsub üles lõpetama parlamendi pendeldamine kahe töökoha – Strasbourgi ja Brüsseli vahel. Uuel parlamendikooseisul seisavad ees huvitavad ja vastutusrohked ajad.