Ukraina tooted on nüüd palju parema kvaliteediga, sest me peame täitma ELiga sõlmitud assotsiatsioonilepingust tulenevaid nõudeid. Lisaks tahaksin ära märkida viisanõuete liberaliseerimise: nüüd juba aasta saavad ukrainlased ilma viisata kuni 90 päevaks Euroopa Liitu sõita. Minule ei ole selles mitte midagi ebatavalist. See on aga suur asi Ukraina noortele, kes püüavad Euroopa Liitu avastada, või vanematele või pensionäridele, kes käivad Euroopas ära ja näevad asju tagasi tulles erinevalt. Euroopa on neid inspireerinud ja nad püüavad edaspidi oma mõtlemises olla kriitilisemad ja konstruktiivsemad – mitte ainult valitsust süüdistada, vaid ka ise ettepanekuid teha ja omavahel organiseeruda. Nii et see on neile andnud ka suure solidaarsustunde.
VL: Täna kuulsime konverentsil mõtet, et tänapäeval inimesed pigem valivad endale uue riigi, kui et püüavad muuta oma maa valitsust. Kuidas on lood Ukrainaga, eriti nüüd, kui teil on assotsiatsioonileping ELiga ja saate vabamalt liikuda? Kas ukrainlased on ka oma maalt pagenud või jäävad nad pigem Ukrainasse? Meil Eestis, Lätis ja Leedus on endiselt inimesi, kes lahkuvad mujale selleks, et rohkem palka saada.
PT: Jah, ränne on Ukrainas suur probleem. Üks selle põhjus on konflikt idas, kust inimesed on olnud sunnitud lahkuma. Neil ei ole enam kodu ega tööd ning nad ei saa ka tagasi minna, sest siis satub nende elu ohtu. Nii püüavad nad mujale edasi liikuda. Ukrainas on 1,5 miljonit ümberasustatut. Enamik neist on asunud elama suurlinnadesse, nagu Kiiev, Dnipro, Lviv, Harkiv ja Odessa. Lisaks on paljud Krimmi tatarlased ümber asunud Mandri-Ukrainasse. See ränne on Ukrainale ja Ukraina majandusele suur löök, aga samal ajal on see ka pluss nendele linnadele, kuhu nad on elama asunud. Näeme ka ELi-Ukraina koostööd, sest nüüd on meil üha rohkem Lääne firmasid, kes asutavad Ukrainas esindusi ja tehaseid ning see loob Ukrainas töökohti. Aga tõepoolest on ka ukrainlasi, kes rändavad Ukrainast välja, et leida paremini tasustatud tööd. Või sõidavad ära oma välismaa sugulaste juurde. Minu arvates on see üpris loomulik ja nagu ka teiste Euroopa riikide puhul näha, ei saa me seda minu arust peatada. Minu arvates on see ka üks inimõigus: igal inimesel on õigus elada ja töötada seal, kus ta tahab – teostada ennast sellisena, nagu ta on, seal, kus ta tahab.
Rahvusvaheline konverents "Euroopa hing 3" toimus 23. novembril 2018 Tallinnas.
Ukraina politoloog Pavlo Tšerkašõn on lõpetanud Euroopa Kolledži rahvusvaheliste suhete osakonna õigusteaduse ja politoloogia erialal. Möödunud aastal töötas ta praktikandina Euroopa Parlamendi peasekretariaadis, kus tema töö oli otseselt seotud Euroopa Parlamendi ja Ukraina Ülemraada suhetega ning ELi Ukraina, idapartnerluse riikide ja Venemaasuunalise välispoliitikaga. Ta on kodanikuühiskonna aktivist ja paljude artiklite autor.
