VL: Täna öeldi minu arvates tabavalt, et on riike, kus on inimesi, kes on otsustanud muuta mitte valitsust, vaid maad. Kas ei peaks siiski püüdma muuta ka valitsusi, et oma maal kord majja luua?
GH: Hea küsimus ja keeruline teema. Keskendun Aafrikale. Kolonialismi tagajärg paljudes Aafrika riikides väljendub selles, et vastutus lükatakse kellegi teise kaela. Muidugi peab Aafrika ise vastutama hakkama ja selle kohta on juba näha ka väga positiivseid märke. Me peame olema valmis olema Aafrikale partnerid, mitte ainult õpetajad. Minu viimaste aastate kogemus Aafrikast on näidanud, et eurooplased käivad seal kogu aeg õpetamas stiilis „ma tean paremini, mida sa tahad“ või „ma olen suuremeelne, aga tegelikult on mul ükskõik“. See aeg on möödas. Me näeme Aafrika kaasnevaid probleeme viimasel 30–40 aastal, aga ajalugu näitab, et demokraatia on võimalik vaid siis, kui heaolu paraneb. Muud lahendust ei ole: vaesus ja demograafilised probleemid käivad käsikäes. Immigratsiooniga Aafrika probleeme ei lahenda. Aafrika on tohutu suur mander, sealt on alati välja rännatud. Aga tuua aafriklased Euroopasse – kas see on tõesti lahendus? Miks me ei eralda pagulasi, kelle elu on tõelises ohus, inimestest, kes tahavad paremat elu? Pealegi, kas on üldse realistlik anda väljastpoolt Euroopat tulnud inimestele Euroopas parem elu? Aus vastus – ei ole. See ei ole nende inimeste huvides, kes oma kodumaalt lahkuvad, ja see pole ka aus meie enda kodanike suhtes. Ja kui mina peaksin olema valitsuses – peaminister, minister –, siis minu esimene kohus oma ameti esindajana on kaitsta oma riigi julgeolekut. See ei ole egoism, vaid tegelikkus. Loomulikult tegelen ma diplomaatiaga ja osalen rahvusvahelistel läbirääkimistel, aga mu esimene ülesanne on minu oma riigi heaolu.
Lõpetuseks puudutan küsimust, mida enamik Euroopa riike täielikult eiravad: üks kõige enam tagakiusatud religioone on kristlus. Ma püüan juba aastaid oma kolleegidega Euroopa poliitilist eliiti üles äratada: Euroopal on kristlaste ees eriline vastutus – kogu maailmas. Küsimus ei ole selles, kas sa oled usklik või mitte, see on inimõiguste küsimus. Kristlased kannatavad väga sageli just kolonialismi tõttu ja meie ei taha neid aidata. Ei saa? Minu arvates näitab see meie nõrkust. Need inimesed, kes on oma religiooni kandnud tuhat aastat, ei saa aru, miks nemad Euroopasse tulla ei tohi, aga teised, kes oma korterid maha müüvad ja smugeldajatega koostööle lähevad, pääsevad vabalt Euroopasse. Tõelistel pagulastel kõigis neis Kurdistani, Süüria ja muudes laagrites sellist võimalust ei ole. See on väga raske teema.
Rahvusvaheline konverents "Euroopa hing 3" toimus 23. novembril 2018 Tallinnas.
Ungarit esindav Euroopa Parlamendi liige György Hölvenyi kuulub Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid) fraktsiooni. Aastatel 2012–2014 oli ta Ungari kiriku, kodakondsuse ja kodanikuühiskonna riigisekretär. Ta on elukutselt ajalooõpetaja.
