Maailmavaade > Artiklid

17.12.2018

Foto: Ulla Männi / Pro Patria Instituut

Kaks küsimust Iirimaa Collinsi Instituudi juhatajale Marion Coyle rahvusvahelisel konverentsil "Euroopa hing 3"

Veiko Lukmann: Euroopa hinge otsimine on osa Euroopa identiteedi otsinguist. Samal ajal on meil aga meie rahvuslik identiteet. Viimastel aastatel olen kuulnud räägitavat ka „Euroopa identiteedi rikkumisest“, kusjuures selle mõiste sisu ei avata. Kuidas teie arvates rahvuslikku identiteeti Euroopa omaga ühendada? Ja kust see Euroopa identiteet tuleneb?

Marion Coy: Kui mult paluti selle teema üle järele mõelda, siis esimese mõttena turgatas pähe küsimus: mis on kujundanud minu kui indiviidi identiteeti? Esimene vastus seostub koduga, kohaga, kust ma pärit olen – see koht Lääne-Iirimaal, kus ma üles kasvasin. Sellele järgneb minu kodumaa mõju. Ja sellele omakorda seosed muu maailmaga. Iirimaa on nii avatud riik, iirlaste „tundlad“ ulatuvad kõikjale Euroopasse, USAsse, isegi Aafrikasse. Niisiis tuleb identiteedi puhul alati küsida kõigepealt, kust sa pärit oled, mida sa sealt eluks kaasa saanud oled. Tähtis osa sellest on arusaamine, et see, mismoodi me maailma vaatame, ei ole ainus võimalik viis. Maailma saab vaadata ka teise pilguga, on olemas teised arusaamad, teised keeled, teised kultuurid, erinev muusika. Mulle näiteks meeldib palju lugeda. Ja kui sa loed midagi teises keeles … ükskõik kui hea tõlge ka ei ole, ikka ei saa see täielikult asendada originaali. Kõik need asjad on seega osa sellest, kes me oleme. Iirimaa inimesi ühendab inglise keele oskus. Aga see ei ole meie esimene riigikeel.

Iiri keelt paljud ei räägi, aga see annab meile teistsuguse viisi maailma vaadata. Nii et kui me tahame mõtelda asjadele, mis meie identiteeti mõjutavad, siis peame mõtlema asjadele, mille me sellesse laiemasse mõõtmesse endaga kaasa võtame. Mis mõjutab Euroopat? Minu arvates mõjutavad meid väga tugevalt Euroopa mandriosal domineerivad kultuurid ja üks neist – rõhutan, et üks – on Euroopa kristlik pärand.

VL: Me siin Eestis hoiame väga oma keelt. Kuidas iirlased oma keelde suhtuvad?

MC: Iiri keel on väga selgelt vähemuskeel. See on Iirimaa esimene riigikeel ja üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Niisiis me väärtustame seda, aga oleme sellega seoses teinud väga valesid otsuseid – näiteks selles osas, kuidas me seda õpetame. Kaua oli nii, et inimesed õppisid iiri keelt koolis, aga kooli lõpetades ei osanud seda ikkagi. Praegu keskendume iiri keele arendamisele kõnes. Meil on olemas iirikeelne raadiojaam ja telekanal. Tänu neile on meil nüüd olemas kuulajas- ja vaatajaskond, kes saab sellest keelest aru: see keel elab, mitte ei ole ainult raamatutes. Mul on vedanud: ma olen pärit Lääne-Iirimaalt, kus iiri keel on kõige tugevam. Mu vanaisa rääkis seda emakeelena. Tal oli aga üheksa last ja mitte ükski neist ei rääkinud iiri keelt. Toona eeldati, et kõik sõidavad Iirimaalt ära, et elus hakkama saada. Üheksast lapsest kaheksaga täpselt nii juhtuski – ainult minu isa jäi. Ja seepärast oligi neile inglise keele oskus tähtsam kui iiri keel.

Rahvusvaheline konverents "Euroopa hing 3" toimus 23. novembril 2018 Tallinnas.

Marion Coy on Iirimaa Collinsi Instituudi juhataja. Collinsi Instituut on uus poliitikamõttekoda, mis uurib Iirimaa pikaajalisi probleeme ja pakub välja poliitikalahendusi. Instituut teeb koostööd Wilfried Martensi Keskusega ja toetab Euroopa integratsiooni. Marion Coy on Fine Gaeli partei usaldusisik ja selle juhatuse liige. Ta on Mountbellew’ põllumajanduskolledži juhataja ja tema töövaldkond on kõrghariduspoliitika, -strateegia ja kvaliteet. Hiljuti kuulus ta Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri hindamiskomisjoni. Ta on olnud ka Galway-Mayo tehnoloogiainstituudi president.