Meie euroopalike väärtuste kohaselt on igal inimesel õigus oma seisukohale. Ühiskonna solidaarsus rajaneb sellel, et on olemas tingi- mused teiste inimeste ja nende vaadete mõistmiseks, kujutlus- ja kaastundevõimeks. Ühiskond ise rajaneb rühmadevahelisel suhtlusel, aga mis saab siis, kui teatud „seisukoha” edendamine on tegelikult autoritaarse riigi strateegia Euroopa avaliku arvamuse mõjutamiseks ning seeläbi Euroopa Liidu sise- ja välispoliitilise kursi muutmiseks?

Nii on loodud kõik inimesed – me oleme harjunud uskuma seda, mis on lähemal meie arusaamisele maailmast ja meie tegelikkusele, mis põhineb meie kultuuril, meie ümbruskonnal, sellel, kus me oleme üles kasvanud, mida me vaatame ja kus me käime. Olles ise vene juurtega, kasvanud üles Eestis ja vaadanud Venemaa telekanaleid, tean ma seda omast käest.

Raamat Venemaa poolt rahastatud organisatsioonidest on kirjutatud Brüsselis, Euroopa südames, kus on kõige suurem võrgustik lobistidest, kes kõik kaitsevad oma klientide huve ning on valmis mõjutama Euroopa tasandil tehtavaid poliitilisi otsuseid. Nende organisatsioonide rahastamise puudulik läbipaistvus ning ekspertkeskuste ja lobistruktuuride vaheliste piiride hägusus aitavad Kremlil oma päevakorda peale suruda. Iga säärane organisatsioon toimib vastavalt oma meetoditele ja Venemaa Föderatsiooni välispoliitika edendamise strateegiale olenevalt tema asukohast Euroopas ja tegevusalast. Raportis on terve peatükk pühendatud Baltikumile – Euroopa osale, kus Venemaa Föderatsioonil on selles vallas suur kogemus.

Organisatsioonid, millest see raamat räägib, vastustavad Euroopa projekti kui niisugust. Nad irvitavad Euroopa juhtide nõrkuse üle ning väidavad, et Euroopa Liit varsti lõheneb. Säärane destabiliseerimiskolle viib kodanikuühiskonna lagunemisele ja riigi alustalade õõnestamisele,  nii nagu see juhtus Ukrainas.

Meie tõejärgses maailmas on väga tähtis, et Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid suudaksid neile ohtudele vastu seista.

Kristina Potapova, raamatu kaasautor