Kas te mäletate Frontexi suuniseid? Need on eeskirjad, mis näevad ette, et Frontexi missioonidel päästetud põgenikud tuleb edasi toimetada missiooni korraldajariiki, mitte lähimasse turvalisse sadamasse, nagu näeb ette rahvusvaheline mereõigus. Suunised võttis 2010. aastal vastu Euroopa Liidu Nõukogu, misjärel astus Malta Frontexi missioonide korraldajariikide hulgast välja, pidades suuniseid Malta ja ka päästetud põgenike suhtes ebaõiglaseks.    

Malta oli suunistele tugevalt vastu, väites, et nende tõttu tekib Maltale liiga suur koormus. Lampedusa saare läheduses päästetud põgenikke hakatakse toimetama Maltale, mitte aga Lampedusa lähimasse sadamasse, kuhu põgenikud minna oleks tahtnudki. Eeskirjad võeti aga Malta vastuseisule vaatamata nõukogus ülekaaluka häälteenamusega vastu. 

Täna on nad taas rambivalguses ja seda põhjusega. Eelmisel nädalal esitas Euroopa Kohtu jurist ettepaneku, milles väljendas arvamust, need eeskirjad tuleb tunnistada kehtetuks. Et selle akti tähtsusest paremini aru saada, vaadakem ajas kaks aastat tagasi.   

Suuniste vastuvõtmise ajal 2010. aastal olin ma neile Euroopa Parlamendis vastu. Ma leidsin, et nõukogu oli nad vastu võtnud, andmata Euroopa Parlamendile võimalust neid isegi arutada, muutmisest rääkimata. Minu arust õige menetlus nii ei käi. 2010. märtsis tegin Euroopa Parlamendis ettepaneku need tagasi lükata, kuna nad olid vastu võetud vales korras.   

Minu ettepanekut toetas justiits- ja siseasjade komisjon ja ka valdav enamik Euroopa Parlamendi täiskogust: 339 poolt- ja 253 vastuhäält. Sellegipoolest jäi suuniste tagasilükkamiseks absoluutse enamuse moodustamiseks vajalikust 369 häälest 33 puudu. Ja nii jäid need eeskirjad kehtima.   

Tookord olid mu ettepanekule vastu ainult Euroopa Sotsialistid. Tööpartei liikmed hääletasid meiega koos, kuid ei suutnud oma erakonnakaaslasi veenda. Ja vaja oli ainult 33 häält. Nii palju oli niisiis kasu Joseph Muscati tulisest kõnest Malta immigratsioonihuvide kaitseks. Kui otsustamiseks läks, ei olnud Muscati tööparteist mingit kasu.   

Sellel hetkel oleksin võinud nende vastu sõdimisest loobuda või seda jätkata. Valisin viimase, sest ma usun, et mõistus jääb alati peale. Väitsin, et isegi kui Frontexi suuniseid tagasi ei lükata, saab neid ikkagi Euroopa Kohtus vaidlustada, kuna nad võeti vastu valesti, s.o Euroopa Parlamenti otsustusprotsessist välja jättes.   

Seda põhjendust toetas parlamendi õigustalitus ning ka Kodanikuvabaduste- ,justiits- ja siseasjade komisjon toetas mu mõtet anda asi kohtusse. Nii võttiski  Euroopa Parlament  2010. aasta suvel ette kohtutee.   

Kaks nädalat tagasi kinnitas Euroopa Kohtu jurist minu argumentide asjakohasust ja leidis, et suunised tuleks tühistada. Ta asus seisukohale, et Euroopa Parlamendi vaidlustamishagi on vastuvõetav ja et eeskirjade vastuvõtmise menetlus ei olnud nõuetekohane, mistõttu need tulekski tühistada. Täpselt seda olin ma algusest peale taotlenud.   

Kohtujuristi ettepanek ei ole Euroopa Kohtule siduv, kuid kohus järgib seda tavaliselt. Euroopa Kohus peaks oma lõpliku otsuse tegema lähinädalate jooksul.   

Euroopa Kohtu juristi ettepanek on meile õppetunniks kahes mõttes. Esiteks näitab see, et me oleme algusest peale õiget asja nõudnud. Ja kui see ka kohtus õigeks tunnistatakse, sillutab see teed uutele suunistele, mis on õiglasemad ja annavad Maltale soovi korral võimaluse uuesti Frontexi missioonidega liituda. Ma usun, et Euroopa Parlament otsustab võimalust kasutada ja nõuab õiglasemaid eeskirju. Kuid veel olulisem on see õppetunniks selle kohta, kuidas tuleb Euroopa foorumil poliitikat teha. See juhtum näitab, et isegi kui liikmesriik on väike, saab ta ikkagi oma huvide eest seista ja võita, kui toimida õigesti – mitte ähvardustega, antagonismiga, vetodega või kahtlaste liitudega, vaid kindlameelsuse ja mõistlike argumentidega ning veendes kõiki nende õigsuses.   

Kui Euroopa Kohus järgib oma otsuses juristi ettepanekut, on Malta võit kindlustatud. 

24. 04. 2012  

TAUSTAKS

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur FRONTEX. http://www.frontex.europa.eu/ 

AUTORIST

Simon Busuttil on Euroopa Parlamendi liige, Malta