1. oktoober 2017
ERP fraktsiooni istung Tallinnas. Paneelis vasakult: NATO peasekretäri Jens Stoltenberg, Eesti kaitseminister Jüri Luik, Europarlamendi liige Sandra Kalniete. Sõna võtab Tunne Kelam.  Foto: ERP fraktsioon

ELi strateegia Venemaa suhtes peab rajanema usaldusväärsel tõkestusjõul ja sanktsioonide jätkamisel.

Intervjuu Tunne Kelamiga. Küsis Anneli Kivisiv  

Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni (ERP) büroo töökoosolek Tallinnas 7.-8. septembril keskendus ELi kaitseteemadele. ELi riikide kaitseliin on tegelikult pidevas sõjas, sest küber- ja infosõda ei ole mitte teoreetiline, vaid igapäevane reaalsus. Kahjuks Eesti meedia kogunemisest kinni ei haaranud. Mida koosolekul kõneldi-arutati ja milliseid kokkuvõtted tehti?
Fraktsioon võttis vastu kaks Tallinna deklaratsiooni: seisukohad Venemaa poliitika suhtes ning tulevase ELi kaitseliidu perspektiivi. Esimese deklaratsiooni teeb eriti väärtuslikuks asjaolu, et fraktsioonis ei ole Venemaa küsimuses alati üksmeelt, kuna Vahemere-äärsed liikmesriigid ei ole eriti huvitatud põhimõttelisest vastasseisust Venemaaga. Nad otsivad pidevalt võimalusi, kuidas sanktsioone lõdvendada, ilma et Venemaa oleks midagi omalt poolt vastu teinud.   Loe edasi >> 


14. september 2017

NATO ja tema partnerlused Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas versus „läände marssiv“ Hiina: kas tekkimas on uus maailmakord?*

Vlad Alex Vernygora

Võimupooluste ümberpaigutumine maailmas on juba muutunud tänase tegelikkuse pärisosaks – paljud lugupeetud rahvusvaheliste suhete uurijad peavad seda iseseisvaks muutujaks. Stalini, Roosevelti ja Churchilli poolt 1945. aasta veebruaris paika pandud raamistik meenutab üha enam muinasaja atavismi. San Francisco konverents, mis oli Jalta kolme „ravitseja“ antud „retsepti“ peaaegu täpselt järginud, tahtis veenda maailma, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) loomine on 51 riigi ülesanne. Nende ülesanne see igatahes ei olnud, aga nii pandi alus suurejoonelisele müüdile. Sealtpeale on poliitilised liidrid teinud ÜRO Peaassamblee igas üldises arutelus kümnete kaupa avaldusi selle kohta, kui uhke on minna ajalukku võimsa ÜRO asutajaliikmena. Sellistes olukordades tekib alati kiusatus küsida näiteks Ukrainalt paar lihtsat küsimust: „Hei, Ukraina! Kas see, et teid võeti ÜROsse vastu 24. oktoobril 1945, aitas teil peatada Venemaa hiljutist agressiooni? Miks tegid teised „rahuarmastavad riigid“, mis ÜRO alusdokumendi kohaselt „on võtnud endale [...] põhikirjas sätestatud kohustused ja kes [ÜRO] arvates peaksid olema võimelised ja soovivad neid kohustusi täita“, 2014. aasta augustis Ilovaiski lähistel toimunud tragöödia ärahoidmiseks nii vähe? Kuidas saab olla, et üks neist „rahuarmastavatest riikidest“ on ise tegelikult agressor? Vastata ei ole vaja – need on retoorilised küsimused“.  Loe edasi >> 


2. juuni 2017
Hetk konverentsi paneelilt THE VISIBLE (AND INVISIBLE) RUSSIAN HAND IN EUROPE.
Vasakult Euroopa Parlamendi ERP fraktsiooni liige Tunne Kelam, moderaator Evelyn Kaldoja, artikli autor Kalev Stoicescu, Nicolas Bouchet.  Foto: WMCES

Venemaa nähtav ja nähtamatu käsi Euroopas*

Kalev Stoicescu, Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur

Venemaa kasutab Euroopa Liidu ning üldiselt läänemaailma nõrgestamiseks mis tahes vahendeid, mis toovad Kremlile kas või näilist kasu. Pööraksin tähelepanu eelkõige kolmele kõige ohtlikumale aspektile: desinformatsiooni levitamine, korruptsioon ning sekkumine lääneriikide (sise-)poliitilistesse protsessidesse, sh eriti suure kaaluga valimistesse. Need meetodid ja vahendid on mõistagi omavahel tihedalt seotud.

Venemaa propaganda on eristamatu desinformatsioonist ning Kremli poolt Lääne vastu peetav infosõda on asümmeetriline vähemalt kahes mõttes.
  • Läänemaailm on täiesti avatud Kremli propagandarünnakutele ehk desinformatsiooni laviinile. Mõned üksikud riigid on sulgenud oma inforuumi Venemaa teatud propagandakanalitele, kuid üldiselt tolereeritakse Kremli infooperatsioone läbi nn alternatiivinfokanalite (RT, Sputnik jne), sest meediavabadus on Euroopa ja Põhja-Ameerika üks kõige olulisemaid väärtusi. Samas saadakse suurepäraselt aru Venemaa nn alternatiivinfo olemusest ja eesmärgist ning isegi sellest, et enamikku Vene ajakirjanikest võib sama hästi pidada infospetsnaz’i ohvitserideks. Venemaa ise on sisuliselt sulgenud oma inforuumi, eeskätt televisiooni, mis on venemaalaste peamine infokanal. Seega on pea kõik telekanalid Kremli kindla kontrolli all.   Loe edasi >> 

2. mai 2017

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika kevadel 2017


2011. aastal kirjutas ajakiri "Maailma Vaade” Araabia kevadest ja sügisest, 2013. aastal Araabia talvest. Meenutame, mis tollal juhtus ja mis neist riikidest tänaseks on saanud. Kas Pakistanis ja Afganistanis on olukord stabiliseerumas? Kas Lähis-Idas on võimalik riigipiiride muutus?
Millised on Süüria tulevikustsenraariumid, milline on USA käitumise võimalik kulg? Kuidas kulgevad Türgi liitlaste otsingud. Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastas Riigikogu liige 
Mart Nutt. Küsis Anneli Kivisiv
15.04.2017

Maailma Vaade soovitab – Karu lambanahas


Kristina Potapova
, raamatu kaasautor

„Karu lambanahas“ on esimene põhjalikum ülevaade Kremli rahastatud ja juhitud mõjukanalite tegevusest Euroopas. Pärast ingliskeelse versiooni avaldamist on raport „Karu lambanahas” leidnud laia vastukaja paljude Euroopa maade online- ja trükiajakirjanduses. See on uurimus organisatsioonidest, mis on Kremli abi- vahenditeks Euroopa avaliku arvamuse mõjutamisel, et muuta selle kaudu Lääne sise- ja välispoliitilist kurssi. Sääraste organisatsioonide hävitustegevus on sihitud demokraatia ja euroopalike väärtuste vastu.

Meie euroopalike väärtuste kohaselt on igal inimesel õigus oma seisukohale. Ühiskonna solidaarsus rajaneb sellel, et on olemas tingi- mused teiste inimeste ja nende vaadete mõistmiseks, kujutlus- ja kaastundevõimeks. Ühiskond ise rajaneb rühmadevahelisel suhtlusel, aga mis saab siis, kui teatud „seisukoha” edendamine on tegelikult autoritaarse riigi strateegia Euroopa avaliku arvamuse mõjutamiseks ning seeläbi Euroopa Liidu sise- ja välispoliitilise kursi muutmiseks?  Loe edasi >>